Maagaas on sama loodussõbralik kui biometaan, ka maagaasiga sõitvad bussid ei paiska õhku kopsudesse ladestuvaid tahmaosakesi nagu diiselbussid.
Tallinna Linnatranspordi (TLT) AS-i juht Denis Boroditš ütles, et linn kasutab oma uutes gaasibussides kütusena biometaani. See pärineb taaskasutatavatest energiaressurssidest, mida saab ammutada pea kõikidest biolagunevatest jäätmetest. “Meie eesmärk on kasutada maksimaalselt biometaani, aga nii suurel hulgal, nagu oleks vaja linnatranspordi häireteta käigushoidmiseks, seda praegu muidugi veel ei ole,” selgitas Boroditš. “Seepärast kasutame ka maagaasi, sest TLT-le kui pealinna ühistranspordi ainsale käigushoidjale on äärmiselt oluline, et kütusetarned oleksid regulaarsed ja ühistransport liiguks häireteta. Kui me hakkame sõitma 350 gaasibussiga, siis on nende tankimiseks vaja ligikaudu 15 miljonit kuupmeetrit gaasi aastas.”
Väiksem õhusaaste
Hiljuti kirjutas Äripäev, justkui petaks TLT inimesi, kui lubab, et Tallinna uued bussid sõidavad keskkonnasäästliku kütusega, kuid tegelikult pole see maagaas. Samas on ka maagaasiga sõitvad bussid diiselbussidest tunduvalt keskkonnasõbralikumad. Gaasibussid ei paiska õhku selliseid kopsudesse ladestuvaid tahmaosakesi, nagu teevad seda diiselmootorid. “350 gaasi jõul liikuvat bussi vähendavad CO2 atmosfääri paiskamist 25 000 tonni võrra aastas,” kinnitas Boroditš. “See on võrdne 7000 sisepõlemismootoriga sõiduauto õhku paisatava süsihappegaasi kogusega.”
TLT kavatseb juba 2025. aastal loobuda keskkonda saastavatest diiselbussidest. “Selle lubaduse täitmiseks alustasime 2020. aasta suvel linna toel üleminekut keskkonnasõbralikele gaasibussidele,” mainis Boroditš.
Vaatamata koroonkriisi toodud raskustele hangiti 2020. aasta teises pooles esimesed sada gaasibussi, samuti alustati gaasitanklate ehitamist ning tänavu jaanuaris hakkas Peterburi teel tööle CNG-tankla.
Elanikud rahul
Lähematel kuudel algab uue gaasitankla ehitamine Kadaka teel, suveks jõuab pealinna veel sada gaasibussi ja järgmisel aastal 150. Kokku hakkab seega Tallinnas reisijaid teenindama kokku 350 keskkonnasõbralikku bussi.
TLT juht rõhutas, et üleminekut gaasikütusele võib õigustatult nimetada mitte ainult suurimaks keskkonna uuenduseks pealinna transpordikorralduses viimastel aastatel, vaid ka pöördeks Eesti kütuseturul puhtama kütuse poole, mida on vedamas TLT. “Muudatused teenivad üht eesmärki – et Tallinna ühistransport oleks maksimaalselt kõrgel tasemel nii mugavuselt, ohutuselt kui ka keskkonnasõbralikkuselt,” lausus Boroditš. “Vastavalt mullusele uuringule oli 82% vastanutest TLT teenustega rahul, sealhulgas püsiklientidest oli rahul koguni 95%. Kui otsustada gaasibusside kohta antud tagasiside põhjal, siis on sõitjad nendest lausa vaimustuses. Inimestele meeldib sõitjate salong, istmete mugavus, võimalus kasutada USB-d ja ka konditsioneer.”

Maagaas on koostiselt sama puhas kui biometaan
• Nii biometaani kui maagaasi täielikult põlemisel jääb järele vaid süsihappegaas ja veeaur. Seevastu Bensiini ja diisli põlemisel eraldub lisaks CO₂-le mürgist vingugaasi ja lämmastikoksiidi, süsivesinikke, tahma ning teisi peenosakesi, mis on ohuks inimeste tervisele.
• Biometaani ja maagaasi keemiline koostis ja kvaliteet on ühesugused, seega võib neid kasutada sõidukipaakides paralleelselt ning mõlemad on surugaasid.
• Biometaan on pisut kallim, seda saab toota sõnnikust jt jäätmetest. Samas ei toodeta seda Eestis veel nii palju, et kõik Tallinna gaasibussid saaks sellega sõita.