"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Lapsele Vanemad MTÜ: uus kord võtab rohkem arvesse elatise maksja sissetulekuid (0)
27. aprill 2021
Uues justiitsministeeriumi esitatud (elatise)seaduse eelnõus on toodud tagasi miinimumelatis, mis nüüd määratakse nn elatisekalkulaatoriga. Foto: Mats Õun

“Justiitsministeeriumi värskelt esitatud lastele elatise maksmise muudatused hakkavad võrreldes varasemaga rohkem arvesse võtma Eesti elustandardit ja on paindlikud. Uus süsteem peaks igati soosima vanemate vahetut hoolt laste eest,” kommenteeris Lapsele Vanemad MTÜ juhatuse liige Erkki Laaneoks ministeeriumis äsja küpsenud seaduseelnõud.

Laaneoksa sõnul praegune kord lihtsalt ütleb, et miinimumelatis on selline ja kõik. “Praktikas on miinimumelatisest paradoksaalselt saanud maksimumelatis,” lisas ta.

Uues justiitsministeeriumi esitatud (elatise)seaduse eelnõus on toodud tagasi miinimumelatis, mis nüüd määratakse nn elatisekalkulaatoriga. “Samas reaalne elu on väga mitmekesine, mistõttu võiks mitte jäigalt fikseerida miinimumi, vaid kehtestada üldjuhu määrana ja lõplikku tulemust saaks kohus vajadusel muuta nii üles kui allapoole,” märkis Laaneoks.

Ta lausus, et laste jaoks on esmatähtis, et mõlemad vanemad osaleksid vahetult laste üleskasvatamisel, see tähendab ka ülalpidamist. Seetõttu süsteem peaks igati soosima vanemate vahetut hoolt laste eest, kuid paraku elatisel põhinev süsteem, kui vahendatud ülalpidamine, pigem kaugendab üht vanemat laste asjadest.

“Seega elatis peaks olema teisene meede, kui üks vanem ei soovi või ei ole võimeline endast olenevalt vahetut hoolt andma (näiteks elab kaugel; ebasobilikud elukombed),” lausus ta.

“Lapsevanemate vahel saaks nad ise või vahendaja või kohus ära jagada selgelt piiritletud rollid laste eest hoolitsemisel. Ehk pannakse paika, kes hoolitseb näiteks riiete, jalatsite, lasteaiatasu, koolitoidu, trennitasu, taskuraha, arvuti, mobiili, trennivahendid, jne eest. Lisaks loomulikult hooleajad (millal lapsed on ühe või teise vanema hoole all) ja haiguspäevadel lastega kodus olemise ajad. Selliselt mõlemad vanemad osaleksid laste elus ja jääks ära elatisega seotud probleemistik nendele lastevanematele.”

Riiklik sekkumine viimases järjekorras

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka sõnul on elatissumma muutmine alati emotsionaalne.

“Lahku läinud vanematele, kes ei suuda lapse jagamisel ja elatise tasumisel leida kuldset keskteed, on igasugune riiklik otsus on emma-kumma vanema poolt vaadates ebaõiglane,” lausus ta.

“Praegune lahendus on eelkõige tingitud sellest, et meie seas on elatise maksjaid, kes teenivad vähem kui 1000 eurot kuus ning peavad maksma 2-3 lapse eest. On tekkinud olukord, kus elatise maksja jääb pärast kogu palga tasumist veel võlgu, sest elatissumma on kokkuvõttes suurem. Näiteks, kui vanem teenib kuus 1000 eurot ja ta peab maksma elatist 3 lapse eest, siis teeb see kokku 896 eurot. See tähendab, et inimesel jääb elamiseks pisut üle 100 euro. Võib ju retooriliselt öelda, et vanem peabki laste heaolu eest vastutama, aga päris nii ei saa mõelda.”

Kotka arvates on kõige parem lahendus, kui lahku läinud vanemad suudavad riiklike meetmeteta asjad korda ajada. Matemaatiline (riiklik) lahendus peaks olema viimane tee. Eesmärk peab olema laste heaolu ja turvatunde tagamine.

Justiitsministeerium loodab kohtuvälistele lahenditele

Justiitsminister Maris Lauri ütles pärast eelnõu kooskõlastusringile saatmist, et arutelude käigus on leitud lahendus, mis aitab ära hoida olukorra, kus väga suur hulk peresid oleks pidanudpärast seaduse jõustumist ette võtma emotsionaalse ja kurnava kohtutee.

Lauri sõnul on eelnõu näol tegemist oluliste muudatustega, mida pikisilmi on oodatud ja mis puudutab väga paljude leibkondade heaolu ja toimetulekut.

“Kuigi seoses järsult eskaleerunud koroonakriisiga ei ole olnud võimalik elatise küsimustega kiirelt edasi liikuda, on ministeeriumis vahepeal tehtud eelnõu kallal aktiivselt tööd, seda meile saabunud märkuste ja kommentaaride kohaselt muudetud ja täiendatud,” sõnas ta.

Justiitsministeeriumis valminud eelnõu vähendaks oluliselt eraldi elavalt vanemalt nõutavat elatist. Kui praegu saab miinimum elatist nõuda kuni 292 eurot, siis uue eelnõuga on miinimum markeeritud 193 eurot kuus.

Võrreldes sarnase, sügisel tutvustatud eelnõuga, on järeleandmisi tehtud nii last kasvatavale kui lahuselavale vanemale, kuid põhiline jääb samaks – miinimumelatis langeb umbes 100 euro võrra.

Summa 193 eurot tuleneb uue süsteemiga lisatavatest arvutustest: baasmäär, mis leiti lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest, millele on lisatud 3% keskmisest brutotöötasust ning millest omakorda lahutatud pool lapsetoetust. Eraldi avaldust ei ole rakendussättest tuleneva uue summa arvestamiseks täitemenetluses vaja teha.

Kooskõlastusi ja tagasisidet ootab ministeerium 21. maiks ning valitsuse tegevusprogrammi kohaselt peaks valminud eelnõu nende töölauale arutamiseks jõudma hiljemalt septembris.

Uutes elatise asjades arvutatakse lõplik elatise summa järgmisi kriteeriume silmas pidades:

– Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 1. aprillil 2022.

– Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

– Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.

– Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.