"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
VIDEO! Türgist Tallinnasse kolinud Celal: sõber ei julgenud minuga tänaval kõndida (0)
27. aprill 2021

“Alguses eestlased tahavad vaadata, kes ma olen, millega tegelen, aga pärast tutvumist on nad sõbralikud. Meil on palju sõpru Eesti perekondades,” rääkis Türgist Tallinnasse kolinud Celal Yidirim. Kahjuks on Celal ka vihkajatega kokku  puutunud. “See tunne on väga raske. Mäletan, kui sõber ei tahtnud jalutada, sest kartis, et keegi ütleb midagi halvasti,” lisas ta.

Korduvalt nii Rootsis, Lätis, Soomes kui ka Eestis läbi viidud uuringud näitavad, et kõigis neis riikides tunnistavad ligi 40% elanikest, et kaasmaalastena võtavad nad omaks vaid neid, kes on siin riigis sündinud ja selle riigi kodanikud. Paraku eksisteerib nende seas ka veel vähemus, kelle seisukohad on lausa vihkavad ja kes näitavad oma tundeid võõraste suhtes välja agressiooni ja solvangutega, tekitades sedasi teisele inimesele sügava haava.

Vihkajate sütikuks on nende enda hirmud

Türgist koos perega Tallinnasse kolinud Celal Yidirim on siin elanud kaks aastat ja räägib puhtalt eesti keelt. Paraku teab temagi, mis tunne on vihkajatega kokku puutuda. “See tunne on väga raske,” lausus ta. “Mäletan, kui kunagi ütlesin siin ühele sõbrale, et lähme linna jalutama, aga sõber ei tulnud ja vastas, et ei taha jalutada, sest kartis, et üks inimene veel ütleb midagi halvasti.”

“Kommenteeritakse inimesi, kes näevad teistsugused välja,” ütles Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltorp. “Olen kuulnud Süüria sõjapõgenike kohta ütlevat, et miks nad ometi koju ei lähe. On ka juhtunud nii, et ühe päeva jooksul saab inimene väga erinevaid emotsionaalseid kogemusi. See võib alata sellest, et bussipeatuses mõni inimene võtab vaevaks justkui sülitada sinu poole, aga päeva teises pooles tuleb naeratades juurde naisterahvas ja ütleb, et minul on küll väga tore, et sa siin elad.”

Mis aga tekitab kelleski üldse sellist põhjendamatut viha? Sotsioloogid kirjeldavad erinevaid põhjuseid, kuid üheks peamiseks sütikuks on vihkaja enda isiklikud mured, sisemine kartus ja pessimistlik uskumus, et võõraste tõttu kindlasti halvenevad nende tingimused.

“See ei ole ainult rahvuse või rassi põhine,”  sõnas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia dotsent Triin Roosalu. “Sellist suhtumist samadel põhjustel võib olla näiteks naisjuhtide suhtes. Keegi siis kardab, et näiteks selle naisjuhi tõttu võivad tema võimalused muutuda sellest halvemaks. Kardetakse, et iseenda võimalused muutuvad halvemaks. Need on sellised isiklikud põhjused.”

“Uuringud on viidanud sellele, et kui endal läheb hästi – on tagatud sissetulek ja väljakutsed elus on paigas, siis ollakse ka võõraste suhtes vastusõtlikumad, kuid eks alati on erandeid ja see on selline üldistamise tase,” ütles siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna nõunik Kerli Zirk.

“Lihtne lahendus on see, et mine löö kedagi, siis saad oma frustratsiooni välja elada, aga peaks olema palju paremaid viise enda hästi tundmiseks,” lisas Roosalu.

Eestlastega on raske sõprussidemeid luua

Pagulasabi keskuse juhataja Anu Viltrop ütleb aga, et veel rohkem kurdavad siia kolinud seda, et siin on raske sõprussidemeid luua – eestlased olevat harjumatult tõsised ja suletud. Ka uuringud näitavad, üle poole Eestisse sisse rännanud inimestest ei oma eestlastest tuttavaid väljaspool kooli- ja töökeskkonda.

Intervjueeritavad, kellega meie selle loo jaoks vestlesime, on aga tänaseks Eestis kuuluvustunde siiski saavutanud ja mõlemad ütlevad, et soovivad Tallinnasse ka edaspidi elama jääda.

“On üks Eesti vanasõna: alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Alguses eestlased tahavad vaadata, kes ma olen, millega ma tegelen, aga pärast seda, kui tutvume on nad väga sõbralikud. Meil on palju sõpru eesti perekondi,” kirjeldab Türgist Tallinnasse kolinu Celal Yidirim.

18 aasta eest Aserbaidžaanist Tallinnasse kolinud Shahsanam Aliyeva tunneb samuti, et tema elu, sõbrad ja tulevik on siin Tallinnas. “Mul on väga palju eestlastest tuttavaid ja minu kõige parimad sõbrannad on just eestlased,” lausus ta. Aserbaidžaanis on väga hea vanasõna: kui oled laeva peal, siis ära kakle laeva kapteniga. Ma ei saa tulla siia oma traditsioonidega ja eeldada, et eestlased ka sarnased oleksid. Ma pean arvestama teistega ja leidma kuldse kesktee.”

Celal lisab, et kuigi alguses oli siin natuke raske, siis palju aega ei läinud, et eestlastega suhestuda ning kui kord juba eestlane sõbraks saab, siis saab temast hea ja lojaalne sõber.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.