"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Tallinn toetab esimest haiguspäeva mai lõpuni (0)
30. aprill 2021
Foto Ilja Matusihis

„Soovime piirata koroonaviiruse levikut ning et linlased jääks koju kohe esimeste haigustunnuste puhul,“ põhjendas otsust linnapea Mihhail Kõlvart.

Linn pikendab  esimese haiguspäeva toetuse maksmist kuu aja võrra ehk mai lõpuni. 

Kõlvarti sõnul on linlaste huvi hüvitise vastu olnud üsna suur ning paljud on juba ka küsinud, kas selle taotlus- ja maksmisaega pikendatakse. „Pikendame perioodi linlaste soovile vastu tulles,“ rääkis linnapea. “Soovime sel viisil piirata koroonaviiruse levikut ning hoolitseda, et inimestel oleks võimalus koju jääda kohe esimeste haigustunnuste puhul.“

Kõlvart lisas, et vaatamata praegustele nakatumiste arvu vähenemisele peab jätkuvalt olema ettevaatlik ja tegema kõik endast sõltuva, et viiruse levikut vähendada.

„Teadaolevalt ei soovi paljud inimesed haiguslehte võtta sissetuleku vähemise tõttu,“ märkis Kõlvart. “Selle toetusega saame anda inimestele kindlustunnet, et nad tulevad ka haiguse ajal sissetulekutega toime ja samal ajal saavad hoida enda ja teiste tervist. Otsustasime, et see toetus kehtib kõigile soovijatele ning iga inimene vaatab ise, kas ta vajab seda või mitte.“

Võimalusel taotle kodus

Arvestades nakatumisriski, tuleks hüvitise taotlemiseks kasutada linna e-teenindust https://taotlen.tallinn.ee/haiguspaev. Kui see ei ole võimalik, siis saab taotluse saata ka e-kirjana oma linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale. Äärmisel juhul saab taotlus esitada ka  linnaosa valitsuse teenindussaalis. E-kirjaga esitatud taotlus peab olema allkirjastatud digitaalselt. E-keskkonda saab siseneda riigi autentimisteenuse kaudu: ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID ja EU eID-ga.

Abilinnapea Betina Beškina rääkis, et linna e-teenindus on hüvitise taotlemiseks igati mugav koht. 

Tallinn maksab oma elanikele esimese haiguspäeva eest toetust 30 eurot, hüvitise taotlusi saab esitada tänasest linna e-teeninduses https://taotlen.tallinn.ee/haiguspaev  24 h pärast seda, kui haigekassa on haiguslehe lõpetanud ja haigekassa oma summa välja maksnud. Esimese haiguspäeva toetust saab küsida tagasiulatuvalt alates 25. märtsist väljastatud haiguslehe alusel. Haigekassa märgib haigusraha makstuks järgmise tööpäeva jooksul peale väljamakse jõudmist panka.
Praeguseks on esitatud esimese haiguspäeva hüvitamiseks ligi 2000 taotlust.

Üle poole tõbisena kohal

Värbamisagentuuri Brandem mullusest uuringust selgus, et suisa 55% inimestest on käinud haigena tööl, ning enamasti teevad seda just kõhnema rahakotiga inimesed, kes kardavad haiguslehte võttes töötasus kaotada.

Brandemi tegevjuht Marie Evart tõi välja, et kõige rohkem käivadki haigena tööl oma palgaga kehvasti toime tulevad inimesed, sest riik ei kompenseeri haiguspäevade tõttu saamata jäänud palka.

„Keegi ju ei taha tegelikult haigena tööl käia, see on paljude inimeste jaoks sundseis,” märkis Evart. “Valdavalt on aga inimesed haigena tööl puhtalt isiklikel majanduslikel põhjustel.“

Evart nentis, et esimese haiguspäeva hüvitamine vähendab haigena tööl käivate inimeste arvu. “Viimastel aastatel on haigest peast tööl käijate arv järjepidevalt vähenenud just selle tõttu, et üha enam tööandjaid hüvitab töötajatele esimeste haiguspäevade eest töötasu,” lisas ta.

„Meil on päris palju majanduslikes raskustes olevaid inimesi, kes tõesti loevad iga eurot oma rahakotis, ja seepärast on algatus väga tänuväärne,“ lausus perearst Le Vallikivi. „Eriti mõjutab see neid inimesi, kes kipuvad tihti haigeks jääma.“

Kuidas esimese haiguspäeva hüvitist taotleda?

• Haigestumisel peab töötaja pöörduma esmalt perearsti poole, kes avab haiguslehe. Tööandja esitab haigekassale vajalikud andmed ning kinnitab haiguslehe.

• Toetuse saamiseks peab inimene olema registreeritud Tallinna elanikuks.

 • Taotlust saab esitada leheküljel https://taotlen.tallinn.ee/haiguspaev pärast seda, kui haigekassa on haiguslehe lõpetatud ja raha välja maksnud. Avatud või veel pooleliolevale haiguslehe alusel taotlust esitada ei saa.

• Süsteem kontrollib taotleja elukoha andmeid rahvastikuregistrist ja töövõimetuslehe andmeid haigekassa infosüsteemist ning seejärel maksab linn hüvitise välja.

• E-keskkonda saab siseneda ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID ja EU eID-ga.

•Taotluse saab saata ka digitaalselt allkirjastatuna e-kirja teel oma linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale.

Haigena käib tööl üle poole Eesti inimestest

• Värbamisagentuuri Brandem 2020. a uuringust selgus, et 55% inimestest käis haigena füüsiliselt töö juures.

• Suur on haigena tööl käijate arv just kaubanduse ja toitlustuses, kus kaugtööd teha ei saa, kuid samas on ka teiste inimeste nakatamise oht suurem.

• Uuringust selgus, et mida madalam töötasu, seda suurem on tõenäosus, et inimene haigena tööle läheb. Töötajatest, kelle brutotöötasu täiskoormuse korral oli alla 1000 euro, käis haigena tööl 61%. Üle 2000-eurose brutopalgaga töötajatest käis viimase aasta jooksul haigena tööl 41%.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.