"Kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise."

Ivo Linna
9. mail tähistatakse Euroopa päeva (1)
03. mai 2021

437 miljonit eurot Tallinnale

Tallinna mitmete oluliste ja mahukate investeeringute rahastamiseks on Euroopa Komisjoniga läbirääkimised veel käimas.

Rööbasliinidest on Tallinnas kavas Euroopa rahastuse toel rajada Vanasadama trammiliin, mis valmib 2024. aasta kevadeks. Uue trammitee rajamine sadamasse on seotud Rail Balticu projektiga ning on mõeldud ühendama uut Ülemiste jaama Tallinna Vanasadamaga, et anda võimalus kiiresti ja muretult ühistranspordiga elutähtsate punktide vahel liikuda. Euroopa Liit panustab trammiliini ehitusse 26 miljoni euroga ja Ülemiste ühisterminali rajamisse 31 miljoni euroga.

Tallinn kavatseb loodava ühenduse puhul kasutada maksimaalselt juba olemasolevat taristut. Välja on vaadatud optimaalne trassikoridor, mis võimaldab kiiret ühendust ja mõjutab liiklust ning linnakeskkonda nii vähe kui võimalik. Trammi peetakse linnatranspordi kontekstis parimaks võimalikuks lahenduseks: see on kiire iseseisvas koridoris liikuv transport, mida ei aeglusta muu liiklus ja sellest tulenevad ummikud.

Ülemistele on mõne aasta pärast kerkimas Eesti suurim transpordisõlm, mis ühendab endas rahvusvahelise rongiliikluse kõikide Eesti ühistranspordi liikidega. Rongidest, bussidest, trammidest kuni ümberistumise võimalusega lennukite ja laevadeni.

Tallinna Haigla on maamärk kogu Tallinnale

Mitmed meediakanalid on juba välja toonud, et Tallinna Haigla rajamine looks pretsedendi nii ehitusmahult kui maksumuselt.

Tõepoolest on tegu suurprojektiga – Tallinna haigla projekteerimiseks ja ehituseks taotletakse ainuüksi Euroopa Liidult on 380 miljonit eurot, projekti kogumaksumuseks hinnatakse üle poole miljardi euro. EL toetuse lõplik maht suurprojekti rahastamiseks selgub Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimiste käigus.

Tallinna praegused raviasutused on üle 40 aasta vanad, mõned ka 70-80 aastat vanad, mitmed neist on väga amortiseerunud. Kohati on hoidutud investeeringutest vanadesse hoonetesse just Tallinna Haigla rajamise põhjendusel, oodatakse uut kaasaegset hoonet, kuhu sisse kolida.

Uue haiglakompleksi üldpinnaks on kavandatud 127 000 m2 ning rajatavasse haiglasse plaanitakse koondada eelkõige Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaigla ning ka osa lastehaiglast. Tulevikus oleks see väga heaks logistiliseks lahenduseks – Tallinna ühes servas paikneb Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning teises plaanitav Tallinna Haigla. Uus Eesti modernseim haigla aitaks tõsta arstiabi kvaliteeti, parandada selle kättesaadavust, koondades endasse vähemalt 25% Eesti eriarstiabist ning teenindada vähemalt poolt Eestit.

Tule Euroopa päeval virtuaalselt reisima!

Kuna juba teist aastat on reisimine Euroopa Liidu liikmesriikidesse keeruline, saab Euroopa päeva puhul neid riike külastada rakenduse abil Eesti linnades liikudes. Mängijate vahel loositakse 11. mail välja kümme 300-eurost kinkekaarti puhkuse plaanimiseks Eestis või mujal Euroopas.

7.-9. maini tähistame Euroopa päeva Tallinnas ja veel kaheksas Eesti linnas põneva orienteerumismänguga. Mängu saab mängida isikliku nutiseadme abil eesti, vene või inglise keeles. Osaleda on võimalik kolmel päeval ning selle läbimiseks pole ajalist piirangut.

Mängimiseks tuleb oma nutiseadmesse veebileheltwww.euroopapäev.ee http://www.xn--euroopapev-x5a.ee/ laadida lihtne rakendus Loquiz, milles on näha linna kaart 27 Euroopa Liidu riiki ja Euroopa Liidu punktiga (Tallinnas lisaks Tallinna linna ning Euroopa Liidu agentuuri eu-LISA punktid).

Mängu eesmärk on läbida kõik kaardil näidatud sihtkohad ning koguda neist punkte. Kontrollpunkti saabudes avaneb valikvastustega küsimus, millele vastates saate edasi liikuda järgmisesse sihtkohta. Kui vastus ei ole õige, siis punkti olete ikkagi läbinud ja saanud uue teadmise võrra rikkamaks. Loosimise tulemused avaldame 11. mail ürituse FB lehel ning võitjatega võetakse ühendust.

Emadele pühendatud lillevaip keskväljakuil

Emadepäeval võib võtta jalutuskäigule kaasa ema, külastada keskväljakule laotatud lillevaipa ning jalutada koos läbi Euroopa!

Euroopa päev, 9. mai on tänavu ühtlasi emadepäev. Pidulike sündmuste korral kingitakse lilli. Lille kinkimine on sümboolne ja südamlik žest näitamaks, et sa pead meeles ja hoolid. Emadepäeva ja Euroopa päeva tähistamiseks kingime ka meie lille – suure lille linnale!

Tallinna, Jõhvi, Narva, Põlva, Võru, Pärnu, Haapsalu, Kärdla ja Kuressaare keskväljakut kaunistab lillevaip, mis on Euroopa päeva tähistamiseks sümboolselt EL-i ja Eesti lipu värvides! Lillevaipade kujunduse autor on Maali Roomet-Allese.

Kingitus tervisetöötajatele

Tallinna Vabaduse väljakut kaunistab kokku 11 000 taime. Kasutatav lillevalik koosneb sinise, valge ja kollase õiega võõrasemadest, kevadist hõngu annavad väiksed kuumaasikad, piparmünt ja meliss.

Lilled pakuvad silmailu kõigile Eesti emadele, keda sel päeval eriliselt meeles peame.

Lillevaiba moodustavad potililled kingime veel samal päeval naistele, kes on sel aastal emadepäeval tööl eeskätt kriisi ajal suure koormusega töökohtades nagu haiglad, päästekeskused, koolid ja lasteaiad.

Euroopa päeva ürituste peakorraldajad on Euroopa Komisjoni Eesti esindus, Euroopa Parlamendi Büroo ja Europe Directi teabekeskused. Tegevused viime läbi koostöös EL-i liikmesriikide saatkondade ja eu-LISA-ga.

Mis on Euroopa päev?

• Igal aastal 9. mail tähistatakse Euroopa päeval rahu ja ühtsust Euroopas. Sellel kuupäeval on ajaloolise Schumani deklaratsiooni aastapäev. 1950. aastal Pariisis peetud kõnes esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman oma idee uut liiki poliitilise koostöö kohta Euroopas, mis muudaks sõja Euroopa rahvaste vahel mõeldamatuks.

• Schuman nägi ette Euroopa institutsiooni loomise, mis ühendaks söe- ja terasetootmise ning juhiks seda. Vähem kui aasta pärast allkirjastatigi sellise organisatsiooni loomise leping. Schumani ettepanekut peetakse praeguse Euroopa Liidu alguseks.

Eesti saab Euroopa Liidult koroonakriisi võitmiseks 4,83 miljardit eurot

64 miljonit eurot on ette nähtud näiteks vaimse tervise ja ohvriabi jaoks ning vaktsineerimise korraldamiseks, 24,6 miljonit ravi kättesaadavamaks tegemiseks ning 9 miljonit tööta jäänud inimeste toetamiseks uue töö leidmisel.
Valitsus kiitis märtsi alguses heaks välistoetuste jaotuse aastatel 2021-2027, mil Eesti saab kokku ligi 4,83 miljardit eurot. Lisaks Euroopa Liidu struktuurifondidele on võimalik toetust saada ka Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF).

Struktuuritoetuste põhirõhk on rohelisemal, nutikamal ja sotsiaalsemal Eestil

Struktuuritoetusi saab uuel perioodil senise kolme asemel neljast fondist. Ühtekuuluvusfondile, Euroopa Sotsiaalfondile ja Euroopa Regionaalarengu Fondile lisandus Õiglase Ülemineku Fond, mille eesmärgiks on toetada kliimaeesmärkide saavutamisest enim mõjutatud piirkondade ja inimeste toimetulekut. Eestis on selle fondi sihtpiirkonnaks Ida-Virumaa.
Järgneval perioodil on olulisteks rahastatavateks valdkondadeks: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti ja Inimestele Lähedasem Eesti. Kokku jagatakse perioodil 2021-2027 Euroopa Liidu Struktuurifondide kaudu toetusteks 3,37 miljardit eurot.

Kiirem leevendus kriisile

Covid-19 kriisiga toimetulekuks ja majanduse turgutamiseks lisas Euroopa Liit lõppeva eelarveperioodi 2014-2020 struktuuritoetustele raha juurde ja lõi sellega kriisile reageerimiseks mõeldud instrumendi React-EU. Eesti toetusmaht on 177 miljonit eurot.

Taotlusvoorude avamine toimub tõenäoliselt mais ning kasutamise aeg on 2023. aasta lõpp. “React-EU fondil on kolm põhilist fookust. 72 miljonit suunatakse ettevõtlusesse, 18 miljonit sellest on näiteks mõeldud kriisis kannatada saanud turismisektori elavdamisele,” selgitab rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse juht Kadri Tali.

Tali sõnul on plaanis Covid-i kriisiga toimetulekuks kasutada 64 miljonit eurot, see on ette nähtud näiteks testimiseks, vaimse tervise ja ohvriabi tegevuste kättesaadavuse tagamiseks, vaktsiinide ja vaktsineerimise korraldamiseks, teadusuuringuteks, kriisijuhtimist toetavateks tegevusteks. Sellele lisandub 24,6 miljonit tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja tervishoiukriisideks valmisoleku tagamiseks. 9 miljonit suunatakse tööta jäänud inimeste tööturule tagasipöördumise toetamiseks.

Rohepööre ja digitaliseerimine

Kui React-EU on loodud vahetult kriisile reageerimiseks, siis taaste- ja vastupidavusrahastu (Recovery and Resilience Facility, RRF) fondi tuum on kriisist taastumine, et aidata majandusel saada jalad alla ja luua eeldused uueks majanduskasvuks.

Kui suure summa Eesti RRF-ist saab, selgub 2022. a juuni lõpus, kui Euroopa Komisjon arvutab värskete SKT andmete alusel kõigi liikmesriikide kohta täpse toetusmahu. Summa sõltub sellest, kuidas meie majandusel sel aastal võrreldes teiste Euroopa riikidega läheb. Eelduslikult jääb RRF toetusmaht vahemikku 900 miljonit kuni 1,1 miljardit eurot.

Taasterahastu puhul on rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegiatalituse nõuniku, taastefondi projektijuhi Triin Tomingase sõnul olulisel kohal ettevõtlus ehk suur osa Eesti toetusest läheb just ettevõtete digi- ja rohepöörde ergutamiseks.

“Oleme plaanimas meetmeid, mis toetavad ettevõtete automatiseerimist ja digitaliseerimist ning aitavad meie ettevõtjatel olla välisturgudel konkurentsivõimelisemad. Rohevaldkonnas on suuremahuliselt plaanis toetada uuenduslikke ja ressursitõhusaid rohetehnoloogiaid ja nende kasutuselevõttu ettevõtetes. RRF-ist on plaanis hoogu anda ka üle Euroopa palju kõneainet pakkuvate vesinikutehnoloogiate terviklike tarneahelate kasutuselevõtuks Eestis. Tähtis on ka avaliku sektori IT-võimekus: rahastu toel on plaanis ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused teha kasutajasõbralikumaks ja parandada avaandmete kättesaadavust.”

RRF raames panustatakse ka korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamisse ning transpordivaldkonda – kohalike omavalitsuste kergliiklusteedesse ja keskkonnasäästlikku rööbastransporti, nt Rohuküla raudtee, Vanasadama trammiliini ja Ülemiste ühisterminali ehitusse. Sotsiaalvaldkonnas panustatakse noorte tööpuudust vähendavatele tööturumeetmetele.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

lippur
3. mai 2021 17:10
9. mai on ka lipupäev. Ka eraisikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud võivad lipu heisata, kuigi neil otsest kohustust ei ole. Kui lippu õhtul ei langetata, siis peab lipp pimedal ajal olema valgustatud.