"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
EBAÕIGLUS PEREDES: Iga lapsega suureneb emade koormus, isad naudivad kergemat elu (0)
03. mai 2021
Anett Jaadla & Liisa-Ingrid Kerson

“Lapse kasvatamine on nagu maratoni jooksmine, laps õlal, samal ajal kui teised kõrval jooksevad ilma koormuseta,” lausus sotsioloog Mare Ainsaar. Et koroonapandeemia ajal on kodutööde hulk ja iseäranis emade koormus kasvanud, tõdes ka võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta.

Meeste ind lihtsalt raugeb

Jagatud on ka laste koolitükkide toetamine, kuigi Karini sõnul on lapsed õppimises nii tublid, et tulevad abi küsima vaid viimases hädas. “Mees on tugev pigem reaalainetes, iseäranis füüsikas, minu peale jääb siis humanitaarsuund, kuigi mulle endale meeldib ka rohkem matemaatika ja keemia,” selgitas pereema. “Aga kuna tean, et mehele keeled üldse ei sobi, jääb see minu kanda.”

Kuna Pajuritel on Nõmmel suur maja, pole korda hoida alati lihtne, ent peres on välja kujunenud, et lapsed koristavad oma toad, vastasel juhul peavad nad ju ise selles segaduses elama. “Ma arvan, et selline süsteem on kõige parem õpetaja,” märkis Karin. “Tekib ka olukordi, kus lapsed kurdavad, et midagi pole enam selga panna. Mina vastan siis, et pesumasin asub endiselt omal kohal! Olen lasknud lastel iseseisvalt hakkama saada ning õpetanud neid maast-madalast tolmuimejat ja moppi kasutama, sest suureks saades ei ole neil emmet, keda kohale kutsuda. Ka lasteaias ju õpetatakse juba väikestele põnnidele enda järelt koristama, et tekiksid reeglid ja režiim. Vahepeal oli meil kodus suisa tabel, kelle kord on põrandat pesta ja üldalasid koristada, et ei tekiks arusaama, nagu peab ainult emme kõike tegema.”

Ometi möönab ka Karin, et mõnel õhtul tekib temalgi väsinuna tunne: miks mina pean üksi kõike tegema?! “Võib-olla olen puhtusefriik, aga ma tahan magama minna nii, et hommikul saaks rahulikult kohvi juua, mitte alustada nõudevirnast köögis! Eks nii kipuvadki õhtud pikale venima.”

Katsumuste aeg

Ka Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar nentis, et enamasti teevad naised tõepoolest kokku keskmiselt rohkem kodutöid kui mehed, isegi töötavad naised, eriti kui peres on lapsed.

“Naiste panus kodutöödesse suureneb koos laste arvuga,” tõdes Ainsaar. “Kui lapsi ei ole või on üks, on ka koduseid toimetamisi vähem ja siis ei ole naise ja mehe panuste erinevused veel nii märgatavad. Kui koduste tööde hulk suureneb, saab meeste ind otsa. Mõnedes peredes toimub teise lapse sünniga justkui spetsialiseerumine, et kui varem olid tööd võrdsemalt jaotatud, siis koduse koormuse suurenemisega jääb naine enam kodu eest vastutama ja mehed kipuvad elama ikka oma tavapärast elu. See on muidugi keskmine, sest pered on erinevad kodutööde jaotuse poolest, ja muidugi on ka neid, kus isa panustab palju.”

Ainsaar lisas, et paarisuhete jaoks on laste kasvatamise aeg üldse paras katsumuste periood. “Paljud uuringud näitavad, et paarisuhted paranevad, kui lapsed on suuremad,” kinnitas ta. “Stressi saab muidugi vähendada, kui mees ja naine mõlemad soovivad panustada.”

Karini meelest oli koroonapandeemiale eelnenud ajal suuresti lihtsam tööl käia, sest piirid töö ja puhkuse vahel olid selged nii vanematel kui ka koolilastel. “Töö ajal sai tööd teha ning koju jõudes koduste asjadega tegeleda,” rääkis naine. “Mu töö lubas, et ma ei pidanud seda koju kaasa võtma, ning ei olnud ka suuri kohustusi, mis eeldanuks veel öötundidel arvuti taga istumist.”

Teisalt on nüüdsel ajal töötada Karini meelest isegi lihtsam, kuna palju saab ära teha internetis, mistõttu saavad ka väikeste lastega emad oma ametikohustusi täita. “Praegu on põhiküsimus lihtsalt stressitaluvuses: palju inimene jaksab ühes kohas teha, kui nii töö- ja kodukeskkond on sama?” jätkas Karin. “Kes suudab neid kaht ühitada, võib palju saavutada. Selleks tuleb päevaplaan ja prioriteedid paika panna ning ka lastele selgeks teha, millal on nende õpiaeg ja vanema tööaeg.”

Naiste panus kodutöödesse suureneb koos laste arvuga.

Mare Ainsaar


Koroonakriis vähendas palka

Kui ränk võib emaduse ja tööelu kombineerimine olla, sai Karin tunda ajal, mil tema esimene kooselu oli lõppenud – Saaremaalt pealinna kolinud noorel naisel tuli üksinda last kasvatada ning koguni kahel töökohal rabada, et leib oleks laual.

“Meil ei olnud muud varianti kui elada üürikorteris, kuid üks palk ei võimaldanud 2000ndate algul enda ja lapse ära elatamist, seega käis elu aastapäevad nii, et viisin lapse hommikul lasteaeda ja magasin kodus mõne tunni, seejärel läksin tööle, tõin lapse lasteaiast ning viisin ta vanavanemate või tädide juurde, ise teisele tööle suundudes,” meenutas Karin. “Last nägingi vaid lasteaeda viies ja teda sealt tuues. Õnneks oli mul tugivõrgustik – vanemad ja kolm õde, sõna otseses mõttes kanged saare naised!”

Karin leiab, et kõigil oleks palju lihtsam, kui riik koroona ajal rohkem toetusi pakuks. “Meiegi pere sai tunda, mida tähendab palgakaotus karantiini perioodil,” lausus naine. “Ometi võiks ka Eestis palk karantiini ning haiguslehe ajal säilida nagu Soomes – siis ei oleks nakkusjuhtude arv esikohal maailmas! Mul on tutttavaid, kelle keskmine kuupalk oli 900 eurot ning kes kahenädalase töövõimetuslehe eest said kõigest 140 eurot haigusraha! Sellistel puhkudel ei jäägi muud üle kui käia karantiini – või haiguse – ajal tööl, sest ei saa endale sellist palgakaotust lihtsalt lubada, eriti kui oled üksikvanem! Pole siis ime, et inimesed on vihased ja korraldavad meeleavaldusi! Selle asemel, et kulutada nii palju raha testimistele ja vaktsiinidele, võiks riik panustada sotsiaalsüsteemi. Nüüd on inimestel vaimse tervise häired, kuna tööst peab loobuma ja kõik istuvad kodus, sest lapsi ei saa ei lasteaeda ega kooli viia.”

Enamasti loobuvad ametist naised

Et praegune koroonakriis on naisi meestest kehvemini kohelnud, on Ainsaare kinnitusel tegelikult ülemaailmne trend, sest lasteaiad, koolid jt asutused, mis aitasid laste kasvamisele kaasa, olid suletud või piiratud tegevusega, lapsed 120% vanemate kasvatada ja sellega astuti sisuliselt 100 aastat ühiskonna arengus tagasi. “Kannatasid nii meestest kui naistest lapsevanemad, aga naised said eriti pihta just sellesama ebavõrdse koduse tööjaotuse pärast,” tõdes Ainsaar.

Topeltkoormus ja vananenud rollid raskendavad ka naiste tööelu. “Laste pärast loobuvad oma palgatööst endiselt peamiselt naised,” nentis Ainsaar. Statistikaameti andmetel sai 2019. aastal Eestis vanemahüvitist 27 989 naist ja 3920 meest. Naistele ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitis oli meestega võrreldes kolmandiku võrra väiksem. Vanemahüvitise saajatest olid 2019. aastal 12% mehed ja neile maksti ühes kuus keskmiselt 1728 eurot. Naised said vanemahüvitiseks samal ajal keskmiselt 1133 eurot, mida on meestest 34% vähem.

Üheksa kuud tagasi töölt koondatud Karin ei nurise. “Alati leidub töötamisvõimalusi, mida õnnestuks kasvõi lapse kõrvalt teha,” lausus ta. “Näiteks olen käinud neljakuuse turvahällis lapsega õhtuti mängutubasid koristamas ning leidnud muidki osalise koormusega väikseid tööotsi. Palju on läbirääkimiste küsimus – tuleb lihtsalt tööandjatega suhelda ning ise variante välja pakkuda. Eestis leidub tööd väga palju. Miks ei võiks töötada puhastusteenindajana, kui ma kodus nagunii koristan? Olen töötanud ka toidupoe kassas. Ei pea jääma kinni mõttesse, et lähen tegema mingit üht asja ning see tundub hirmus ja paha. Arenguvõimalust antakse üldiselt igas firmas, ise peab selleks palju ära tegema. Kui inimene tahab end tõestada ja parimast küljest näitab, läheb see igale firmale korda!”

Topeltkoormus ja vananenud rollid raskendavad ka naiste tööelu.

Emad pikalt tööst eemal

Karin kinnitas, et tuleb üles leida võimalused ja iseend olukordadega kohandada. Ta ise on praegu leidnud hingepidet ning CV-le täiendust töötukassa müügi-, turundus- ning arvutikoolitustelt. “Tuleb hoida sõrm pulsil, muidu edasi minna ei saa,” nentis naine. “Et nelja seina vahel istudes ei tekiks pingeid ega kurbust, tuleb ka laste kõrvalt leida endale aega, ja seda nii töö kui stressi maandamise mõttes. Minu moto kõlab: inimesed, minge õue! Meil jagub nii palju imeilusaid matkaradasid üle Eesti! Sageli viivad rongid eri matkaradade algusse. Avastamisvõimalusi – sh ilma autota – leiab ka linna ümbruses: Pääsküla raba, Harku mets. Iga kord seal käies avastan midagi uut: istumispaigad, katusealused, treeningtegevused, kergliiklusrajad. Kui minna koos perega, saavad ka lapsed end metsas välja elada ja joosta. Tasub avastada, mis meil endil pakutakse, mitte ahastada, et välismaa reisile ei pääse!”

Mare Ainsaar nentis, et lapsevanemad, kes laste tõttu loobuvad tööst, on riskirühm, kuna suur osa sotsiaalsest kindlustatusest ja inimese toimetulekust sõltub kaasaegses ühiskonnas tema tööst ja palgast. “Eestis on küll lapse eest hoolitsevale vanemale garanteeritud minimaalne sotsiaalne kindlustus, ja see on väga eesrindlik, aga karjääri ja palga kaotust lapsega kodus oldud aja eest on siiski keeruline kompenseerida,” rääkis Ainsaar. “Seega on lapsevanematele kõige kasulikum strateegia püüda omavahel ühitada palgatööd ja laste kasvatamisega seotud tööd ning jagada seda koormust nii palju kui võimalik.”

Mõne aasta eest avaldatud Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalarengu raporti koostanud analüütikute arvates ohustab Eesti lastega peresid kõige sagedamini vaesus ja madal tööhõive. Riikide andmete võrdlusest selgus, et Eesti emad jäävad pärast lapse sündimist kõige pikemalt tööturust eemale: enne lapse aastaseks saamist läheb tööle tagasi vaid 20% naisi ja aastal pärast lapse sündi veidi alla 40% emasid. OECD mõne aasta taguse uuringu kinnitusel hoiab vanemahüvitis, mida makstakse kauem kui kaks aastat, vanemad tööturust kauem eemal ja kahandab nende võimalust tööle saada. Peale selle võib pikem eemalviibimine tulevikus viia väiksema teenistuseni ja kodutööde ebavõrdse jagunemiseni.

Üha rohkem kodutöid

Eestis eesmärgiks võetud sündimuse suurendamine sõltub Ainsaare sõnul väga paljudest teguritest, ennekõike noorte inimeste soovist lapsi saada. “Uuringud aga näitavad, et suurim mure, mis takistab paaridel lapsi saada, on siiski majanduslik ebakindlus, mis on kaudselt seotud ka eluasememurega, samuti töökoha ja palga kindlusega,” tõi sotsioloog välja. “Palju lapsi on ühe väikse riigi jaoks tore eesmärk, aga sinnapoole peab väga delikaatselt liikuma, mitte tehes noori lapsemasinateks, sest see tänapäeval ei toimi. Tuleb tegelda nende probleemidega, mis noortel tegelikult mureks.”

Laste kasvatamine on emadele paratamatult lisaväljakutse. “See on nagu maratoni jooksmine, laps õlal, samal ajal kui kaasjooksjad jooksevad ilma koormuseta õlal,” võrdles Ainsaar. “Seega, kõik need meetmed, mis aitavad vanemate elu kergemaks teha, on väga teretulnud. Ühiskonna jaoks oleks lausa hea, kui lapsevanematele antaks teatud edumaa ja lastega oleks üldse lihtsam elada kui ilma. Näiteks on noored inimesed ise ära märkinud, et nende lapse saamise plaane mõjutavad lisaks majanduslikule ja töisele kindlustundele veel lasteaia võimalus. Naistele oli oluliseks teemaks nimelt kodutööde võrdsem jaotus – umbes pooled naised märkisid, et see mõjutab ka nende lapsesaamise plaane.”

Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta kinnitas, et koroonapandeemia ajal on kodutööde hulk kasvanud. “Lapsed on vähem lasteaias ja koolis, koolilapsed küsivad abi koolitöödega, kodus tehakse rohkem süüa. Kui kontoris käis koristaja, siis nüüd tuleb kõik ise kraamida. Selliseid töid nimetatakse tasustamata töödeks, kuna töö tuleb ära teha, aga palka keegi selle eest ei maksa,” ütles Pakosta.

Samal ajal on kasvanud osa naiste palgaline töökoormus – eesliinitöötajate hulgas on sedakorda rohkem naisi: arstid, õed, sanitarid, õpetajad, sotsiaaltöötajad, poemüüjad jt. “Need on tasustatud tööd,” jätkas Pakosta. “Kui tasustamata ja tasustatud tööd kokku liita, saame päevase töökoormuse. Töökoormusest üle jääv kvaliteetaeg on meil magamiseks, perega koos olemiseks, hobideks, puhkamiseks, sõpradega suhtlemiseks, enesetäiendamiseks, sportimiseks.”

Meestest rohkem stressi

Koroona ajal on üldiselt suurenenud on nii meeste kui naiste töökoormus, aga naiste töökoormus on kasvanud rohkem. “Eriti on kasvanud isade ja emade töökoormus, aga jällegi on kasvanud rohkem nimelt emade töökoormus,” täpsustas Pakosta. “Euroopas on täiendav töökoormus jagunenud 2/3 ulatuses naistele ja 1/3 ulatuses meestele. Sellist jagunemist ei ole kuidagi tekitanud koroona ega mitte ükski muu haigus. Naiste suurema töökoormuse on tekitanud ettekujutus, et naisel on seda kokkamise, tolmulapi käes hoidmise ja lapse füüsikaülesannete lahendamise “soolikat” kuidagi nagu rohkem kui meestel, mis ei vasta muidugi tõele. Juba ainuüksi tervise huvides tuleks olukorda parandada.”
Liisa Pakosta kinnitusel näitavad mõõtmistulemused Eestis naiste kurnatuse ja sellest tingitud stressi kasvu rohkem kui meestel. “Rohkem töövälist aega võimaldaks ka ennast paremini tööalaselt täiendada ja luua sotsiaalseid võrgustikke, mis aitavad suurema sissetuleku poole,” nentis Pakosta.

Euroopas on täiendav töökoormus jagunenud 2/3 ulatuses naistele ja 1/3 ulatuses meestele.

Liisa Pakosta

Nõmmelanna Karin Pajuri (36) peres on kasvamas viis last: 18-aastane tütar ning neli poissi vanuses 17, 11, 4 ja 2. Karin on pärast suvist koondamist kodune, kuid osaleb aktiivselt töötukassa eri koolitustel, et esimesel võimalusel töötegemist jätkata.

Seni käib naine mõned korrad nädalas vabatahtlikuna Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liidus toidupakke kokku panemas ning tegeleb koduse majapidamisega, kuniks abikaasa Karl Soomes töötab.

Mõne aasta eest tehtud küsitlusest selgus, et üle pooltes ehk 54% leibkondades, kus nii ema kui ka ka isa töötavad täiskohaga, teeb ema peres laste ajakava ja tegevuste haldamisel rohkem, seda ka siis, kui on vaja hoolitseda haigete laste eest. Kõigi alla 18-aastaste lastega töötavate vanemate seas ütlesid enam kui pooled (56%), et neil on raske oma töö ja pere kohustusi tasakaalustada.

Teises uuringus vaadeldi 2000 5- kuni 12-aastase lapse ema ja leiti, et nende keskmine töötundide arv nädalas on 98 ehk teisisõnu samaväärne kahe ja poole täistööajaga. Iseenda aega jagus emadel päevas keskeltläbi tund ja seitse minutit…
Karini abikaasa käib Soomes tööl ning jagab naisega kodused tööd pooleks siis, kui kodus on.

“Kui mees kodus on, teeb ta süüa ja koristab, ning mõlemasse ettevõtmisse kaasame ka lapsi,” rääkis Karin. “Üldiselt on meil ära jaotatud, kes teeb hommiku-, kes lõunasöögi, ning traditsiooniliselt on välja kujunenud, et laupäeva hommikul teeb issi mannaputru ja pühapäeviti küpsetab emme pannkooke. Abikaasa teeb väga hästi süüa!”

Mehi jääb lapsega koju naistega võrreldes üle seitsme korra vähem

• USA-s mõne aasta eest tehtud küsitluse tulemusel selgus, et üle pooltes (54%) leibkondades, kus nii ema kui ka isa töötavad täiskohaga, teeb ema peres laste ajakava ja tegevuste haldamisel rohkem. Seda ka siis, kui on vaja hoolitseda haigete laste eest. Kõigi alla 18-aastaste lastega töötavate vanemate seas ütlesid enam kui pooled (56%), et neil on raske oma töö ja pere kohustusi tasakaalustada.

• Teises uuringus vaadeldi 2000 5- kuni 12-aastase lapse ema ja leiti, et emade keskmine töötundide arv nädalas on 98, teisisõnu samaväärne kahe ja poole täistööajaga. Iseenda aega jagus emadel päevas keskeltläbi tund ja seitse minutit.

• Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe – Eurostati andmetel oli see 2108. aastal 22,7%. See tähendab naistele suuremat riski langeda vaesusesse, rahulolematust tööeluga ja madalamaid pensione.

• Statistikaameti andmetel sai 2019. aastal Eestis vanemahüvitist 27 989 naist ja 3920 meest. Naistele ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitis oli meestega võrreldes kolmandiku võrra väiksem. Vanemahüvitise saajatest olid 2019. aastal 12% mehed ja neile maksti ühes kuus keskmiselt 1728 eurot. Naised said vanemahüvitiseks samal ajal keskmiselt 1133 eurot, mis on meestest 34% vähem.

• Mõne aasta eest avaldatud Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalarengu raporti koostanud analüütikute arvates ohustab Eesti lastega peresid kõige sagedamini vaesus ja madal tööhõive. Riikide andmete võrdlusest selgus, et Eesti emad jäävad pärast lapse sündimist kõige pikemalt tööturust eemale: enne lapse aastaseks saamist läheb tööle tagasi vaid 20% naisi ja aastal pärast lapse sündi veidi alla 40% emasid.

• OECD mõne aasta taguse uuringu kinnitusel hoiab vanemahüvitis, mida makstakse kauem kui kaks aastat vanemad tööturust kauem eemal ja kahandab nende võimalust tööle saada. Peale selle võib pikem eemalviibimine tulevikus viia väiksema teenistuseni ja kodutööde ebavõrdse jagunemiseni. Ka üks Rootsi uuring näitas, et naised, kes on lapsepuhkusel kauem kui 16 kuud, edenevad karjääriredelil aeglasemalt kui need, kes on varem tööle naasnud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.