"Kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise."

Ivo Linna
JUHTKIRI: Kuidas hoiame oma emasid ja emakeelt? (1)
03. mai 2021

“Minu jaoks on kõige ilusam üks lihtne ja lühike sõna – ema,” ütleb seekordses pikas intervjuus (loe lk 6-7) laulja Ivo Linna, kes 15. mail asub kõigile kirjutamishuvilistele dikteerima Tallinna päeva etteütlust.

Elus kipub juhtuma, et me ei oska igiomast tähele panna, väärtustada, hoida. Mõelgem kasvõi sellele, kui hoolimatult käitume mõnikord kodustega ja kui püüdlikult üritame halbu emotsioone võõramate eest peita. Emakeel aga on ligimesest veel ligem. Väike inimesehakatis õpib maailma mõistma ja mõtestama emakeele najal. Nimelt hakkab keel last mõjutama veel enne, kui ta kõnet õpib mõistma. Emakeel sätib inimese oma rahvuse hulka ja keel on see, mis seob rahvuskultuuri ühte meie kiiresti vahelduvate ida- ja läänetuulte tallermaal.

Ivo Linna sõnul on selga, et aastasadade jooksul keel muutub – midagi tuleb juurde ja mõned sõnad kaovad. Ometi tundub kohati, et oleme lihtsalt hoolimatud, kui üha ja jälle tuleb muret tunda emakeele risustamise, võõrmõjude koorma ning hävimisohu pärast. Sel juhul läheb selg sirgu ja tahaks võidelda.

Samamoodi tahaks võidelda selle nimel, et emadus tähendaks siiski rohkem rõõmu kui raskusi. “Lapse kasvatamine on nagu maratoni jooksmine, laps õlal, samal ajal kui teised jooksevad ilma koormuseta õlal,” võrdleb sotsioloog Mare Ainsaar emadepäeva eel peresisesest ebavõrdsusest rääkivas artiklis.

Olenemata asjaolust, et tänapäeval rühmavad naised meestega samaväärselt tööd teha, peetakse meil koduseid töid ning haigete lastega kojujäämist jätkuvalt ennekõike ema kohustuseks, keda kaasa “abistab”, kui tal selleks parajasti tuju ja aega juhtub olema…

“Naiste suurema töökoormuse on tekitanud ettekujutus, et õrnemal sool on kokkamise, tolmulapi käeshoidmise ja lapse füüsikaülesannete lahendamise “soolikat” kuidagi nagu rohkem kui meestel,” tõdeb võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta. Juba ainuüksi emade tervise nimel tuleks sellist tendentsi korrigeerida! Lahendusteks võiks olla eeskätt paindlikuma töökorralduse tagamine ning võrdsem kodutööde jaotus, mille raames peaksid oma elukorralduses ja suhtumistes muudatusi tegema nii isad, lapsed kui õpetajad.

Lapsekasvatamine on töö. Et see on samal ajal sulaselge rõõm, ei muuda asja olemust – ka palgatöö on meist suurele osale midagi enamat elatusvahendite teenimisest. Emade töö väärtustamine nõuab enamat kui emadepäeval lippude lehvitamist – ja seda nii peredes kui ka kogu riigis.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

wabariiklane
4. mai 2021 18:48
Nimede eestistamine. https://ajalugu.ohtuleht.ee/1033087/tonis-erilaiu-lehesaba-kuidas-runnakuga-sunniti-nimesid-eestistama