"Kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise."

Ivo Linna
Kümne aasta pärast peab taastuvenergia moodustama ligi poole energiatarbimisest (0)
03. mai 2021
Mats Õun

“Taastuvenergia tarbimine ja tootmine kogub riigis aina hoogu nii rohegaaside kui ka tuule- ja päikeseenergia rindel ning moodustab praegu juba umbes kolmandiku lõpptarbimisest,” märkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas. 

Majandus- ja taristuminister saatis Riigikogusse esimesele lugemisele taastuvenergia direktiivi (EL 2018/2001) ülevõtmise eelnõu, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist nii kodumajapidamiste juures kui ka suurtootjate ning -tarbijate tasandil. 

Direktiivi ülevõtmisega seatakse Eesti üheks sihiks tõsta 2030. aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu vähemalt 42 protsendini summaarsest energia lõpptarbimisest. „Taastuvenergia tarbimine ja tootmine kogub riigis aina hoogu nii rohegaaside kui ka tuule- ja päikeseenergia rindel ning moodustab praegu juba umbes kolmandiku lõpptarbimisest. Seega võib öelda, et selle eesmärgi saavutamine on aina loodussõbralikumaid samme astuvale Eestile väga realistlik siht,“ ütles Aas. 

Eelnõuga suurendatakse taastuvenergia isetarbijate ning energiakogukondade rolli, sätestades neile konkreetsed õigused ja kohustused. „Näiteks oleks taastuvenergia kogukondades vajalik kogukonna liikmete kasutatud energiat mõõta kaugloetava mõõteseadmega, mis on oluline taastuvenergia lõpptarbimise statistiliseks ülevaateks. Ühtlasi sätestatakse, et taastuvenergia kogukonnas osaleva ettevõtja jaoks ei tohi see olla peamine äri- või kutsetegevus, sest direktiivi kohaselt ei tohiks sellise kogukondliku tegevuse puhul olla kasu teenimine omaette eesmärk,“ tõi Aas näiteid. 

Eelnõu sisaldab lisaks nii taastuvenergia tootja ja tarbija vaheliste otseostu lepingute ning vastastikuse kauplemise võimalusi. Samuti täpsustatakse biomassi säästlikkuse kriteeriume tahkele biomassile.

Direktiivi ülevõtmine Eesti õiguskorda peab toimuma hiljemalt 30. juunil. 

Taastuvenergia eesmärkideni jõudmist on kirjeldatud EL energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määruse (EL) 2018/1999 alusel koostatud arengudokumendis „Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, mille Eesti esitas Euroopa Komisjonile 2019. aasta lõpus.  

Eelnõu veebiaadress.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.