"Kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise."

Ivo Linna
VIDEO! Heeroldi jutud: kohtumine näost näkku püha Nikolai imetegijaga (0)
03. mai 2021

Heerold vaatab seekord näost näkku püha Nikolai imetegijaga ja tutvustab Nikolai imetegijale pühendatud erilisi ikoone Vene tänava õigeusu kirikus.

“Pärimuse järgi, umbes 1700. aastat tagasi või veidi rohkemgi oli praeguse Türgi edela alal, mis toona oli Kreeka koloonia, mida nimetati Lüükiaks, üks Myra nimeline linn,” rääkis heerold Jüri Kuuskemaa. “Seal tuli ilmale üks poisslaps, kellest hiljem sai Myralinna piiskop ja kes sai väga kuulsaks nii hästi oma heategevuse poolest kui ka selle tõttu, et ta aitas kaupmehi, reisijaid, meremehi ja ka lapsi. Tema kuulsus levis nii, et ta on populaarne nii läänekirikus kui ka idakirikus.”

Nikolaid võib Püha Nikolai kirikus näha üsna mitmel kujutisel. Kõige luksuslikum on kaetud kullatud hõbedast kattega, mis on juba omaette kunstiteos. “Metalli vahelt paistab meile ainult nägu ja käelabad, muu jääb kõik varju,” sõnas heerold. “Ta näeb vanas kunstis välja väga intellektuaalne kõrge lauba, pika ja kitsa ninaga, väikese suu ja pikliku näoga. Huvitaval kombel avati tema säilmed, võeti välja kolju ja tehti sekonstruktsioon ning selle järgi paistab, et ta oli hoopis ümaranäoline ja siege natuke negriidne, aga nii see juba kord on, et isikuid, keda pole kohatud elusana, kujutatakse sajandite möödudes tihtipeale üsna erinevalt.”

“Nikolaus on Venemaal kõige armastatum pühak ja Valgevenes on isegi rahva seas öeldud, et Nikolaus jumala nimel valitsebki maailma,” lisas ta.

Nikolause ikooni ees on lühter, mis on väga pikkade kettide jaoks, paljude väikeste küünalde jaoks ja osaliselt kullatud. Lühtri all on hübedane kuldamata riba, mille ülemises osas on ornament, aga all tekstiriba. “See on sellises kirillitsas, mis on tõeline kalligraafiline muster ja siit võib välja lugeda, et selle on kinkinud Nikolai imetegija kirikule aastal 1600. Boriss Godunov. Eestlased teavad Boriss Godunovit ooperi järgi, aga tema oli ju ka vene valitseija,” sõnas Kuuskemaa ja lisas, et selliseid kingitusi on Eesti kirikutele tehtud imevähe.

Kõige intrigeerivam ikoon uuemast ajast on Kuuskemaa sõnul see, mis sai annetatud Peeter I tulekul. Ikoonil on kujutatud Kristust ristil.

“Kristus jutustab, seal on tema tsitaadid ja tema ees on palvetamas ja põlvitamas hulk tegelasi, kelle juures on nimbustel ka nimed, et saaksime teada, kellega on tegemist. Tema jalge ees on nagu bassein, kus näeme kahte laeva. Seda ikooni on analüüsitud ja midagi niisugust ei ole Venemaal asuvates kirikutes, nii et kui siit midagi muuseumi paigutada, mis on üle-venemaalise tähtsusega, siis kahtlemata tahetaks just seda ikooni,” rääkis Kuuskemaa.

“Nikolai Imetegija kirikusse on ladestunud kunstiväärtusi erinevatest sajanditest, erinevatest stiilides, erinevates laadides. Nii et kui me hakkame vaatama üldse kogu seda ikonograafiat, kõiki neid süžeed, mis avalduvad nendes erinevates altariseina osades ja üksikuid kujutisi, siis me peaksime vist rääkima pool aastat, et jõuaksime kõik ära hõlmata. Head televaatajad, kui te nüüd nägite selle kiriku sisemuse ikkagi üldjoontes ära, siis arvestagem, et liturgia on siin vene keeles, aga siin nähakse hea meelega ka inimesi, kes ei ole vene inimesed ja kes ei ole õigeusklikud, nii et sissepääs on vaba igale kenale inimesele. Tulge vaatama!” kutsus heerold.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.