"Kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise."

Ivo Linna
VIDEO! Uuest nädalast saab taas muuseume külastada (0)
03. mai 2021
Fotomuuseumi kuraator Annika Haas.

Lastemuuseumis Miiamilla käivad enne taasavamist viimased sättimistööd. Esimene suurem üritus ongi juba 9. mail, kui kutsutakse kogu pere tähistama emadepäeva. Koos lauldakse hällilaule ja mängitakse emade lapsepõlvemänge.

“Minu teada emadele väga meeldis vanasti kummikeksu mängida või üldse sellised hüppamise mängud,” rääkis muuseumi juhataja Jane Meresmaa-Roos.

“Näiteks keerukuju mäng, näiteks pimesikk, kõik sellised õuemängud ja see üritus toimubki meil väljas, nii et saame õues mängida kõiki lapsepõlve mänge ja neid siis meelde tuletada.”

Piirangute aeg on aga tulevikku kaasa andnud vajaduse kajastada muuseumi tegevust ka veebis. Igal kolmapäeval toimuvad interneti vahendusel kunstikolmapäevad, mil veebi ilmuvad teistmoodi kunstitegemise ülesanded. Igal reedel toimuvad aga Facebookis rohereeded, mil jagatakse näpunäiteid, mida looduses teha ja märgata.

Maikuus pakutakse lastele ka ringkäike Kadriorus ning mõeldud on ka lastekaitsepäevale.

“Lisaks sellele on mai lõpus kõik lapsed oodatud lastekaitsepäeva eelsele päevale “Laste rõõmusõõm”, mis on samuti väliüritusena lastele tasuta ja see on siis see koht, kus saab ennast välja elada, saab tantsida, saab meisterdada ja saab õhku maalida,” lisas Jane Meresmaa-Roos.

Fotomuuseum jätkab ülimenuka näitusega “Eha”

Ka Fotomuuseum avaneb maikuus mahuka programmiga. Jätkatakse juba varem avatud näitustega, kuid tulemas on ka midagi täiesti uut.

Endisest leprosooriumist, Jaani seegi hoonest on saamas Fotomuuseumi uus näitusekoht. Pealkirja all “Isolatsioonidialoogid” saab näha fotokunstnike käsitlust ja tunnetust aastatagusest eriolukorrast.

“Üle Eesti 130 fotograafi hakkasid omavahel looma pildilisi dialooge, Fotomuuseum vahendas neid inimesi teineteisele, et nad saaks paaridesse,” tutvustas projekti Fotomuuseumi kuraator Annika Haas.

“Ja siis hakkasidki toimuma sellised pildiliselt vestlused fotograafide vahel,” lisas Haas.

Fotomuuseumis saab jätkuvalt näha ka Tallinna linnast eelmisel aastal ühe ööpäeva jooksul loodud fotokajastust “Päev Tallinnas 2020”. Publiku tungival palvel jätkub ka vaid kuu aega veebruaris avatud olnud ülimenukas Sirli Raitma näitus “Eha”.

“Kui me selle näituse töid vaatame, siis võib tunduda, et see on ühe vanema daami lihtsalt ekstravagantne esiletoomine, aga tegelikult seal taga on midagi palju sügavamat ja midagi palju inimlikumat kui

lihtsalt välimusega mängimine. Seal taga on tegelikult traagiline lugu, kuidas inimene on olnud hapras seisundis ja kuidas siis tütar on aidanud ema fotograafia abil depressioonist välja,” lausus Haas.

Kadrioru kunstimuuseumis ootavad külastajaid Flandria meistrid

Kadrioru kunstimuuseumis on aga juba aprillikuust ootamas muuseumide avanemist suurejooneline flaami kunstikollektsioon 15.-17. sajandini. Näitus “Memlingist Rubensini. Flandria Kuldne ajastu” on kauaoodatud sündmus ja esmakordselt Eestis on nii lai valik kõrgetasemelisi Flandria meistrite teoseid.

“Muidugi tahaks öelda, et siin on neid väärt kunstnikke, kelle teoseid on väljas, väga palju ja iga teos on imetlemist ja uudishimutsemist väärt. Aga ilmselt kõige tuntumad nimed ongi just Hans Memling ja Peter Paul Rubens, mis siin näituse pealkirjas markeerivad mingis mõttes seda algust ja lõppu,” ütles näituse kuraator Greta Koppel.

“Ehk et viieteistkümnendat sajandit – see on kindlasti periood Madalmaade kunstiajaloos, kus Madalmaade kunst vallutab maailma. See jõuab Hispaaniasse Portugali, aga see jõuab ka meile siia Tallinnasse, kui mõelda Niguliste altarite peale,” lisas Koppel.

Kahe suurmeistri vahele mahuvad ka teised suured meistrid – Catharina van Hemessen, Frans Floris ja Anthony van Dyck, Jacob Jordaens ja Jan Brueghel I.

Erakapitalil rajaneva The Phoebus Foundationi kogu on külluslik, väljas on ligikaudu 140 teost. Oluline on näidata, et Tallinnas saab näha kunstiteoseid, mis on olnud aastasadu avalikkusele suletud erakogudes.

“Rahvusvaheliselt on see esimene kord, kui mitmed siinesindatud teoseid saab näha näituse formaadis.Sealhulgas on ka töid, mida kunstiteadlased on seni näinud ainult gravüüride pealt või mida peeti sootuks kadunuks. Selline on ka näituse nimitöö, Rubensi “Meremees ja naine embamas”,” selgitas Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre.

Esialgu tohib muuseume ja näitusasutusi külastada siseruumides arvestades 2+2 liikumispiiranguid ja 25 protsendilist ruumitäitumust.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.