"Kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise."

Ivo Linna
UUE OOPERIMAJA EHITUS Arhitektide Liidu president: ma kindlasti ei poolda selle juurdeehituse sidumist praeguse Estoniaga (0)
04. mai 2021
Estonia teatrimaja Mats Õun

“Me näeme, et paljud analüüsid on veel natuke toored ja poolikud. Ma kindlasti ei poolda, et kui Estonia juurdeehitus saab valituks, siis fikseeritaks, et see peab olema juurdeehitus olemasoleval hoonel,” sõnas Arhitektide Liidu president Andro Mänd.

Arhitekti sõnul on Estonia juurdeehituse teemal arutatud nii muinsuskaitseteemadel kui hoone sobivusest ja mittesobivusest.

„Meedias on jäänud rääkimata, et praegune pakutud lahendus on juba kaasaegse ooperiteatri jaoks liiga väike,“ lausus ta. „Estonia teater peaks koos juurdeehitusega olema 27 tuhat ruutmeetrit, teised ooperiteatrid Balti mere piirkonnas on aga viiekümne tuhande ruutmeetrised ja suuremadki.“

Kaasaegne ooperiteater vajab palju ruumi 

Mänd ütles, et kui me vaatame ooperiteatreid Balti mere piirkonnas, siis Kopenhaageni teatrihoone on üle 40 tuhande ruutmeetri, Oslo pea 50 tuhat ja Peterburi Maria teater üle 50 tuhande ruutmeetri.

„See lahendus, mida meile on pakutud, on juba liiga väike kaasaegse ooperiteatri jaoks,“ lausus ta. „10-15 aasta pärast hakkab jälle see jutt, et meil on ruumi vähe, on vaja uut hoonet, me ei mahu siia ära. Aga siis me enam kesklinna vabu krunte ei leia. Siis on kõik vabad krundid juba „portofrancostunud“. Niisiis praegu on see viimane hetk mil me saaksime seda veel teha.“

Männi sõnul on olnud juttu, et tuleb ju avalik arhitektuurivõistlus ja me saame hea lahenduse. „Aga kui me vaatame, siis see ruumiprogramm on juba praegu üsna topitud sinna,“ rääkis ta. „Meil on liiduna kogemusi nende võistlustega, kus detailplaneeringuga lubatud maht ei lange kokku tellija soovidega. Me võime sinna joonistada erinevaid fassaade, aga kuna see on nii kokku pressitud, siis head linnaruumilist arhitektuurset lahendust on sinna väga keeruline tekitada.“

Mänd ütles, et peaksime ühiskonnana end kokku võtma. „Estonia on nii oluline, et ta väärib kohta selles valikus – jah uusehitus tuleb kallim kui juurdeehitus,“ lausus ta. „Aga teeme ühe korra ja teeme korraliku, pole mõtet jupitada.“

Arhitekti sõnul pole tal Estonia juhtkonnale mitte midagi ette heita. „Nemad on tegelikult antud olukorras käitunud väga õigesti,“ lausus ta. „Arvan, et Estonia juhina teeksin ma täpselt samu otsuseid. Meenutame kuidas neid on solgutatud. Kord lubatakse Linnahalli, siis sadamakrundid. Korduvalt on tehtud analüüse ja alati on nad ilma jäänud. Ma arvan, et võtame kokku ja leiame neile või vajadusel ostame selle maa.“

Teeme üks kord ja korralikult

Arhitekti sõnul on Eestis tabu, et avalik sektor hakkab maad ostma. „Alati vaadatakse, et mis meil endal on ja siis toimetame selle järgi,“ märkis ta. „Tegelikult on see nii oluline objekt. Siin tuleks kõik mängu panna, et  teha parim asi. Meil ei ole mõtet hästi palju objekte valida ja pole muidugi ka nii palju raha. Teeme siis vähem aga teeme nad korralikult.“

Arhitekti sõnul on ooperiteatri puhul on ka olnud erasektorist pakkumisi, et teha ta näiteks Koplisse või veel mõnda kohta linnas – aga pigem mitte. „Me peame seda suunama kesklinna. See on kindlasti üks olulisi asju,“ lausus ta..

Mänd ütles, et Arhitektide Liit viib läbi ja koostab aastas kümneid konkursse ning tegeleb samamoodi päris tihti analüüsidega.

„Pakume tuge omavalitsustele just selle algetapi osas, et kuhu nad peaksid oma uue koolimaja või vallamaja linnaruumi paigutama,“ lausus ta. „Me näeme, et Tallinn on ainuke linn, mis kasvab ja ülejäänud tegelikult kahanevad. Linnad peavad hakkama oma ajaloolisi tuumikalasid tugevdama. Ehk kui me anname riigipoolset raha millelegi, siis peab see täitma ka seda eesmärki, et muuta neid teisi Eesti linnu elujõulisemateks ja konkurentsivõimelisemateks.“

Mänd ütles, et üks oluline kriteerium peaks raha andmisel olema asukoht linna keskuses. „See, et ERM on Tartust väljas tähendab tegelikult, et ta oleks mõjuvõimsam kui asuks kesklinnas,“ märkis ta. „Tallinnast vaadates pole see distants küll suur, kuid Tartu linna kontekstis on ta siiski liiga suur. Seega uued toetust ootavad objektid peaksid olema kesklinnas.„

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.