"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
Fotokunstnik Annika Haas: hea portree aluseks on suhtlemine ja huvi tundmine üksteise vastu (0)
04. mai 2021
Annika Haas. Foto: Scanpix

“Selle aasta alguses tõime fotomuuseumisse projekti, mis on ema ja tütre koostoos sündinud, kes elavad täna koos Londonis juba üle 10 aasta. Portree on kujutis inimesest või grupist, kuid see on midagi enamat kui lihtsalt füüsiliste omaduste välja toomine,” sõnas Annika Haas.

Teisipäeval toimunud emadepäeva konverentsil “Ema, palun aita mind!” sõnas fotomuuseumi kuraator ja fotokunstnik Annika Haas oma ettekandes “Kuidas portreteerida ema?” (Sirli Raitma projekti “EHA” näitel), et kuigi me elame ja kasvame oma vanematega koos, siis kas me oskame neid päriselt kirjeldada? Hea portree aluseks on omavaheline suhtlemine ja huvi tundmine.

“Heal portreel peab olema tabatud olemus või sisemine mina. Nagu ka Fred Jüssi on öelnud, et mõjuva pildi sees peab olema see miski, saladus või müstiline element. Selle elemendi tabamiseks, aga reeglit olemas pole, vaid see tuleneb oskustest.”

Haasi sõnul on Sirli Raitma piltides see miski olemas. “Raitma projekt kasvas välja pere jaoks dramaatilisest loost. Sirli ema Eha on tavaline Eesti naine, pärit Suure-Jaanist Viljandimaalt. Ta sai 43-aastaselt esimese insuldi ja juba paari aasta pärast järgmise. Ta keha jäi nõrgaks ja nii füüsiline kui vaimne olek said põntsu. 2004. aastal kolis Eha Inglismaale tütre juurde, kuid asjad hakkasid paremuse asemel vastassuunas liikuma. Kultuurilisse isolatsiooni sattudes hakkas Ehal depressioon ligi hiilima,” rääkis Haas.

“Kuigi otsiti abi arstidelt ja tablettidest, siis sellest polnud kasu. Emale oli vaja pakkuda midagi uut. 2015. aastal sündisid emast portreepildid, kui tütar muutis tema välimust. Ema välimuse muutmine pani Sirlit haarama kaamera järgi. Ta pani pildid Facebooki üles ning sai palju positiivseid kommentaare, sest see oli Eha jaoks totaalne muutus ning need olid julged pildid,” kirjeldas fotograaf.

Annika Haasi sõnul oli just positiivne tagasiside see, mis tõstis väga Eha eneseteadvust, millest ta sai kindlustunnet juurde.

“Algselt arvas ta, et tütar paneb teda rahvale naeruks, kuid ta sai hoopis uut elujõudu ja rõõmsat olekut juurde. Tänaseks on tal õnnestunud fotograafia kaudu depressioon seljatada. Kuigi fototeraapiat kasutatakse tavaliselt nii, et inimene ise, kes on vaimselt haige, hakkab fotograafiaga tegelema, siis Eha ja Sirli projektil oli see vastupidi,” märkis Haas.

“See on fantastiline, sest Eha projekti on hakanud jäljendama kunstnikud üle maailma. Teda on ka tikitud ja vilditud. Eha portreede edu saladus on lugu, millest asi alguse sai, et perekond püüdis probleemiga tegelda. See seeria õpetabki märkamist ja empaatiat. Kõige suurem saladus on portreteerimise puhul see, et olge kontaktis oma lähedastega – lihtne võti on, et tehke midagi koos.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.