"Kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise."

Ivo Linna
SUUR INTERVJUU Ivo Linna: kõige rohkem ohustame eesti keelt me ise (1)
04. mai 2021
Albert Truuväärt

“Ma olen terve oma elu ajanud seda vagu, et minu laulud tekitaksid ühiskondlikult pinnase, millel inimesel on kindel astuda. Ma olen laval selline tüüp, kes pole iga moevooluga kaasa läinud. Võib-olla see on aidanud põlvkondade vahelist lõhet kaotada,” lausub intervjuus Pealinnale laulja Ivo Linna, kes on tänavu Tallinna päeva etteütluse lugeja. “Eks me ise ohustame oma keelt kõige rohkem oma mõtlematusega,” lisab ta.

Linna asub 15. mail kõigile kirjutamishuvilistele dikteerima Tallinna päeva etteütlust. Pealinn uuris intervjuust, kust pärineb tundud laulja armastus emakeele vastu.
Te saite linnalt tunnustuse põlvkondade ühendamise eest. Kuidas on teil õnnestunud paeluda nii vanu kui ka noori?
Ma olen terve oma elu ajanud seda vagu, et minu laulud tekitaksid ühiskondlikult pinnase, millel inimesel on kindel astuda.

Ma loodan, et paljud lood, nt viis isamaalist laulu, on ajatud.

Ma loodan, et paljud lood, nt viis isamaalist laulu, on ajatud. Need lood kanduvad läbi aegade. Minu publiku hulgas on alati olnud inimesi, kellega ma olen koos kasvanud ja vananenud, kuid on olnud ka palju noori. Ma olen laval selline tüüp, kes pole iga moevooluga kaasa läinud. Võib-olla see on aidanud põlvkondade vahelist lõhet kaotada.
Sest et noored mõtlevad ühtpidi, kuid vanadel on teised kogemused.
Kui te võrdlete eri põlvkondi, siis kas nad on muutunud?
Muidugi on muutunud! Maailm ju muutub iga sekundiga. Ja need muutused on käinud läbi inimkonna ajaloo. Juba vanas Egiptuses räägiti, et noored on hukka läinud, aga see peabki nii olema. Uus muusika ja uued ideed peavadki peale tulema. Keegi ei saa ära määrata, et vaid ükskord on tehtud kõike õigesti ja noored teevad kõike valesti. Noored teavad väga palju sellist, mida vanemad ei saagi võib-olla ära õppida, kui me ka kangelaslikult prooviksime käia tänapäevaga kaasas. Me ei jaksa!
Meie asi on anda noorematele oma kogemusi, seepärast peab oma vanemaid ikka natuke ka kuulama. Nii saab noori juhatada põhiväärtuste juurde.
Rääkides põhiväärtustest siis, kas võib öelda, et noored võtavad isamaalist kasvatust hästi vastu just laulude kaudu?
Võtavadki! Eriti tore on, kui mõni jumbu küsib nõukogude aja kohta, millest ta ei saagi teada. Ma räägin alati hea meelega nii palju, kui ma mäletan. Ajalugu on põhjatu varasalv. Mina nt küsisin oma vanemate käest, et mis asi see Eesti aeg oli, mis siis toimus, mida te sõite ja jõite, milliseid töid tehti. Väga tähtis on saada side meie minevikuga kasvõi peenikeste niidikeste abil kätte.

Eriti tore on, kui mõni jumbu küsib nõukogude aja kohta, millest ta ei saagi teada.

Lauludega kehtib sama. Me teadsime, et keelatud laulud olid “Jää vabaks Eesti meri” jt isamaalised laulud. Oli ikka jube põnev neid moka otsast salaja laulda! Ülikooli ajal lauldi ühistel õllejoomistel kasvõi metsavendadest. Need laulud aitavad sillana ajastute sidet hoida.
Muusika on kõige rahvusvahelisem keel. See kõnetab nii Aafrika džunglielanikke kui Austraalia aborigeene. Muusika ühendab eestlast, türklast ja venelast.
Olete Tallinna etteütluse teksti jõudnud põhjalikult tudeerida. Kui raske see saab olema tavalise inimese jaoks?
Minu meelest ei ole seal midagi üle jõu käivat. Tuleb olla hoolas ja natuke mõelda mõne koha peal. Minu arvates peaks sellega küll igaüks hakkama saama ja hoolsamad isegi hindele neli pluss.
Kui elevil olete ülesande üle etteütlust dikteerida?
Jah, ma ei liialda sugugi, kui ütlen, et olin ettepaneku üle etteütlust dikteerida väga liigutatud. Seegi on üks viis, kuidas meie ilusale emakeelele austust avaldada, tähele panna, mõelda selle peale.
Miks on oluline seda etteütlust kirjutada?
See sunnib mõtlema natuke teiste asjade peale, kui kodused mured ja meie praegune olukord. See sunnib natuke ajusid liigutama ja ennast proovile panema. Loodan, et kirjutajaid tuleb tuhandeid, sest tekst ei ole raske.
See etteütlus on väike labidatäis eesti keele vundamendi kindlustamiseks.
Rääkimisel on tähtis hea diktsioon, olete saanud seda ilmselt ka paljudes raadiosaadetes harjutada. Mis nippe soovitate artistina noortele esinejatele – kuidas paremini ja kõlavamalt rääkida?
Siin aitab harjutamine. Tuleb tähele panna, et kõik sõnad oleksid ilusti välja öeldud. See ei tohiks kellelgi üle jõu käia, kui pisut pingutada. Ma harjutan praegugi oma diktsiooni ja lihvime eesti keele õpetajaga ka selle etteütluse teksti ettelugemist. See ei olegi niisama. On vaja ikka natuke vaeva näha. Noortele ja kõigile, kes soovivad avalikkuse ees esineda, võin soovitada sedasama. Harjutage seda teksti ettelugemist, millega üles astute. Hea oleks, kui keegi seda ka kuulaks ja juhendada oskaks. Mina sain oma esimesed triibulised juba ammu lauldes. No oli mingi ettelaulmine filharmoonia saalis ja seal kuulas ka Georg Ots. Ta tuli pärast minu juurde ja ütles: noormees, te peate rohkem tähelepanu pöörama diktsioonile. Iga sõna, mis te lauldes välja ütlete, peab olema kõigile publikus arusaadav. Pärast seda ma hakkasin mõtlema, kui hea nõuanne see oli. Ja kellelt veel!

Georg Ots oli üks kõige hiilgavama ja selgema hääldusega Eesti laulja üldse.

Georg Ots oli üks kõige hiilgavama ja selgema hääldusega Eesti laulja üldse. Tasub korüfeesid kuulata ja nende nõuandeid ikka tõsiselt võtta! Niimoodi ainult võidate.
Kuidas võiks eesti keelt veelgi väärtustada ja esile tõsta?
Raadiojaamades võiks mängida rohkem eestikeelset muusikat ja olla ka keeletoimetajad, kes juhataks saatejuhte õigele teele. Keelele peaks rohkem tähelepanu pöörata. Ja ka noored artistid võiks laulda rohkem eesti publikule meie emakeeles, kui nad tahavad, et nende karjäär kestaks võimalikult kaua.
Millised sõnad tunduvad emakeeles kõige ilusamad?
Noh, neid ilusaid sõnu on ju isegi otsitud ja püütud neid ritta panna. Olen alati neid katseid huviga jälginud. Ent minu jaoks on kõige ilusam üks lihtmne ja lühike sõna – ema. No ja siis tasub veel mõelda kõige ilusamate ja tähtsamate asjade peale, mis meid ümbritsevad ja elus soojust ja tuge andnud. Need on armastus, lill, kodu.
Milline on kõige ilusam laulutekst, mida te esitanud olete?
Võib-olla kõige sügavam tekst on see, mille kirjutas Leelo Tungal juba 1982. aastal. Tõsi, laul ise on üks Ameerika laul, kuid tekst Tungla tekst sellele loole “Laula mu laulu, mu helisev hääl” pakub siiani avastamisrõõmu.
Ma laulan seda endiselt ja avastan sealt ikka midagi, mida pole varem tähele pannud.
Ja kui sügavaid tekste kirjutas kadunud Ott Arder! Noore poisina ei saanud ma aru, mida ta mõtles. Nüüd, aastate möödudes taban ma mõne momendi ära. Ta nägi ajas palju kaugemale ette.
Mis on eesti keeles olnud kõige raskem, millega on tulnud kõige rohkem maadelda?
No minul on see olnud seotud murdetaustaga. Saaremaal kõneldav keel erines ikka kirjakeelest. Ja just nendest erisustest üle saamisega on tulnud tegemist teha. Kõige rohkem on muidugi räägitud sellest õ-tähest, mis saarlastele raskusi valmistab. Aga see pole sugugi ainuke asi. Kuid selle näitel võib ka muud asjad ära selgitada. Kui sa ikka maast madalast oled kuulnud öeldavat ainult ö-tähte, ka nendes sõnades, milles mandrieestlased kasutasid õ-d, siis ka su rääkimise aparaat ja lõualuud olid juba kohandatud nii, et sa ei saanudki mitte kuidagi seda õ-tähte välja öelda. See lihtsalt ei tulnudki ja nõudis ikka suurt treeningut, et hakkaks õigesti kostuma.
Eks niisugused raskused on ka teistel murdetaustaga lastel.
Ometi on murded meie keele rikkuse allikas ja on tore, kui nad päriselt ära ei kaoks. Kas ei ole tulnud pähe, et võtaks kätte ja laulaks mõned lood saare keeles?
Ma ei ole sellele isegi mõelnud. Ilmselt on see ikka tundunud imelik, et kuidas ma hakkan järsku kikilipsu saare moodi laulma… et mis sellest välja tuleb, järsku on ikka väga imelik… Aga võib-olla tõesti pole ime, kui mõni lugu tuleb varsti välja saare keeles.
Pealinlastena me suurt rohkem ei tunnegi saare keelt, kui oskame mõnes Saaremaa külapoes müüjalt ölutit küsida.
(Naerab.) Noh, venna ja teiste heade tuttavatega räägime omavahel ikka saare keeles. Ja ölut on üks tugev ja vahva sõna. Kõlab ju väga veenvalt, eks ole?
Aga ise te pole enam Saaremaa mees midagi, kolisite siiapoole õ-piiri Muhu saarele. Samas olete ka Tallinnaga ju väga palju olnud seotud. Mis mulje on Tallinna areng jätnud?
Olen oma Muhu saarel väga väga rahul, see on maailma kõige kaunim paradiisisaar üldse! Aga kui ma mõtlen tagasi sellele ajale, mil mul tekkisid esimesed kokkupuuted pealinnaga laulupeol käies ja trammiga sõites, siis tundus see Kuressaare kõrval ikka väga suur linn, mida korraga haarata ja tundma õppida polnud üldse võimalik. Nii oli see siis. Aga peale New Yorgi külastamist vaatsin, et küll see Tallinn on ikka üks tillukene koht.
Nüüd võib öelda, et Tallinn on teinud läbi fantastilise arengu. Ta oli kuuekümnendatel ikka tõesti provintslik ja tundus suur ainult väikesele Saaremaa poisile, kes polnud käinud üheski suuremas kohas peale Kuressaare. Nüüd on Tallinn ikka suurlinlik ja jätab igati moodsa mulje. Areng on olnud fantastiline ja kiire. Eesti jaoks on see tõeline New York ja meil pole suuremat vajagi. Ja mõelda, kui ilus ta võib olla veel mõne aja pärast, kui kõik need toredad plaanid, mida praegu peetakse, saavad ellu viidud!

Olen oma Muhu saarel väga väga rahul, see on maailma kõige kaunim paradiisisaar üldse!

Aastal 1967 astusite Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, et eesti keelt õppida. Tõsi, see jäi pooleli. Mingi keelepisik oli siiski olemas, et otsustasite eesti keele kasuks? Mida sealt kasulikku õppisite, mis siiani vajalik?
Mina olin humanitaarainete inimene, raalteadused, matemaatika ja füüsika mulle kohe üldse ei istunud. Ja onu oli Tartu ülikoolis õppejõud, see tundus väga loomulik ja õige, et läksin just eesti keelt õppima. Ma ei võinud siis veel teada, et minust saab hoopis laulja. Aga niimoodi see ometi on läinud ja eks on ka põhjus, see muusika poole tõmme, et ülikool enam nii palju ei köitnud. Aga armastus eesti keele vastu on jäänud ikkagi. Ülikool õpetab alati midagi, kasvõi kogu see elu seal keskkonnas, Tartus, ja need kontaktid, mis tekivad. Seda külge ei saa üldse alahinnata. Ma olen seda kõike näinud ja tean, mis see ülikool on.
Laulva revolutsiooni üks käivitaja oli mure eesti keele tuleviku pärast. Kõigil on meeles need isamaalised laulud, mida siis lauldi ja lauldakse mõnikord ka praegu veel. Kas nüüd võime kindlad olla, et me keel on ka edaspidi alles ja teda ei ohusta enam mitte miski?
Nojah, praegu on hoopis teine aeg ja teised mured. Keel pole kunagi valmis ega jää mingisse kivinenud seisu, ta muutub kogu aeg, sest inimesed, kes seda kasutavad, muutuvad. Nüüd peame hoolega vaatama, mis suunas need muutused tüürivad.
Mind häirib kohutavalt, kui ma kuulen, et ilusa omasõna asemel on hakatud kasutama mingit ingliskeelset väljendit. Ma saan aru, kui see juhtub mõne sellise asja puhul, mille kohta meil eesti keeles polegi sõna. Aga ei! Võetakse üle täiesti tavalisi sõnu, mille kohta meil on olemas isegi mitu vastet. Ja see on küll kurjast! Miks me peame ise oma keelt niimoodi risustama, ma küll aru ei saa.
Eriti häiriv on see, kui mingi väljend läheb käibele, mis lausa karjub kõrvas ja kui seda kasutavad rahulikult need, kes peaksid veel teistele eeskujuks olema ehk publiku ees esinejad, poliitikud, ametnikud. Kulla inimesed, mõelge natuke, enne kui hakkate teiste ees kõnelema! Kasõi harjutage natuke, et ka diktsioon oleks laitmatu.
Eks me ise ohustame oma keelt kõige rohkem oma mõtlematusega.
Aga seda ma ei usu, et eesti keel mingis erilises ohus praegu oleks. Mõelda vaid, milliseid raskeid aegu on olnud, aegu, kui keegi ei julgenud meie keelele mingit tulevikku ennustada. Küll on ahistanud seda saksa keel ja vene keel. Ometi on eesti keel nüüd moodne ja arenev keel, mis pole mõõtmatult keerulisematel aegadel kuhugi kadunud ega kao ka edaspidi.
Osalesite just Eesti Laulu konkursil, üldiselt läks ju hästi, aga võitu ei tulnud. Kas põhjus võis olla selles, et laul oli eesti keeles? Kas Eurovisioonile tasub saata ainult ingliskeelseid laule?
Ei, ma ei usu seda. Ja kui me meenutame natukene, siis on ju võitnud päris mitmel korral just need lood, mis ei ole olnud inglise keeles. No kas või see Portugali noormees Salvador Sobral, kes 2017. aasta võistluse võitis portugalikeelse lauluga. Ja muide, ka eestikeelsetel lauludel on olnud seal päris hea menu. ” Kaelakee hääl”, mille esitasime Maarja-Liisiga, sai viienda koha. Ja tuletame meelde ka teisi eestikeelseid laule, mis on hästi seal vastu võetud. Nii et pigem tekitab huvi just üks hea, omapärane laul, mis pole nagu kõik teised inglise keeles. Võib-olla aitab see hoopis silma paista.
Kas eesti keel on laulmiseks hea keel?
Eesti keel on väga hea keel laulamiseks, see kõlab ilusti. Sellepärast ei maksa üldse pabistada, et ei tea, kuidas võõras publik keelt vastu võtab. Hästi võtab! Kuidas saabki teisiti olla, kui lauldakse maailma kõige ilusamas keeles, eks ole.
Aga ikka kardetakse, et äkki ei saada aru.
No siis võib soovitada teha ka oma laulust ingliskeelne variant ja levitada seda oma fännide seas teistes maades. Küll hakatakse siis aru saama ka eestikeelsest. Me oleks teinud ka oma laulust ingliskeelse versiooni, kui oleksime Eurovisoonile seekord pääsenud. Aga suurel laval kõlab eestikeelne laul ikka kordades ilusamalt.
Mida ütlete neile, kes seni pole koroonaohtu millekski pidanud. ei soovi piiranguid ja üritavad leida selle taga näiteks üleilmset vandenõud inimeste orjastamiseks?
No see on ikka üks ülim lollus – arvata, et keegi on meelega viiruse lahti lasknud, et kasu saada. Nendele, kes niimoodi mõtlevad, võib ainult kaasa tunda. Ma ei teagi, kust niisugused mõtted inimeste pähe üldse tulevad.
Muidugi võib igaüks mõelda, mida tahab, ja uskuda, mida õigeks peab, aga teisi inimesi oma uskumisega ohtu seada ei tohi. Tuleb sellegipoolest täita kõiki ohutuse reegleid ja austada kaasinimeste õigusi jääda sinust nakatamata.
Me ju soovime, et see aeg kiiresti läbi saaks. Ja ta saab seda kiiremini, mida vähem me ka ise lollusi teeme.
Kui läheb nii, nagu me soovime, siis ootavad teid juba sel suvel ees uued esinemised? Kas hing kisub juba lavale?
Jah, kisub lavale ja plaanid on suveks täiesti olemas, eks näis, kuidas nendega läheb. Tahaks muidugi kõigest väest, et läheks nii, et saaksime suvel kõige muu kõrval ühe vägeva kontserdiga meenutada ka üht Eesti suurt kasvu lauljat Mati Nuudet.
Olete osalenud mitmes mälumängusaates küll saatejuhi, küll külalisena. Millest selline põhjalikuma mõttetöö huvi?
Mälumäng on mind saatnud lapsest saadik. Mulle meeldis, kui koolis, raamatukogus või naabripoiste sünnipäevadel tehti lastele viktoriini. Ajaloohuvi tekkis mul sellest, et mu vanemad töötasid Saaremaa muuseumis. Niisiis on mu mõte alati kiskunud huvitavate faktide poole. Ristsõnu lahendan ma siiamaani iga päev. Omal ajal oli ju väga popp Soome-Eesti televiktoriin Naapurivisa. Meil polnud toona kodus teleritki. Jooksin siis naabripoisi juurde ja püüdsin vastuseid ära arvata.
Muidugi on mul au olnud olla peaaegu 23 aastat Mnemoturniiri võistkonnas. Avastasin ükskord, et olen selle saate ajaloo kõige pikema staažiga mängija. Mälumängud on põnevad! Tänapäeval ilmub ju nii palju uut teatmekirjandust. Ma loen need kõik läbi! Mingi tera ikka kuskilt tuleb.
Olete pool maailma läbi reisinud. Kui oluline osa on teie elus olnud Tallinnal?
Kui mind hakkas kiskuma lavaelu poole, siis küll ma nautisin Tallinna tulesid! Mul on suur ajaloohuvi ja mu vend elas vanalinnas Uuel tänaval. Niisiis ma kondasin mööda vanalinna ja ahmisin endale ajalugu sisse. Tallinn oli minu jaoks maailma kõige ilusam ja suurem linn. Siin olid niisiis suurlinna tuled, ahvatlused ja töö.
Mõned kiidavad ju maailma üht suurimat linna New Yorki. Olen seal mitu korda käinud. See on muidugi uhke koht, kus väga kõrged majad.

Aga seal kuskil 5. avenüül liikudes mõtled, et saaks hoopis Tallinnasse, seal oleks õhku ja hingamist.

Aga seal kuskil 5. avenüül liikudes mõtled, et saaks hoopis Tallinnasse, seal oleks õhku ja hingamist. Tallinn on ikkagi kodu- ja merelinn. Sest kui sa oled sündinud nagu mina mere ääres, siis meri peab olema.
Praegu on vanalinna vaateplatvormidel vaikus. Mis tundeid see tekitab?
Linn peaks ikkagi kihisema melust ja inimestest, aga küll see aeg tuleb. Ma olen teinekord jalutanud abikaasaga sihitult mööda tänavaid, et vaadata, mida siin siis jälle uut tehtud on. Kui palju ikka ehitatakse ja kuidas see linn areneb! Tallinn on imeline linn! Ma unustan ära suure hulga autosid ja ummikud. Need on paratamatud, nende peale pole mõtet vihastuda.

Ivo Linna saab linnalt teenetemärgi

“Minu jaoks ei olnud küsimustki, kas anda nõusolek osaleda etteütluse läbiviimisel. Minu jaoks on sellised asjad ennekõike väga suur au, sest keel on mind alati huvitanud. Loodan, et oma elu jooksul suudan selle eesti keele ka ära õppida,” ütles saarlasest laulja Ivo Linna.

Tallinna linn esitas armastatud laulja Ivo Linna ka teenetemärgi kandidaadiks märkimisväärse panuse eest Eesti muusikaelu kujundamisel. Lisaks loeb laulja tänavu ette ka Tallinna päeval toimuva e-etteütluse.

“E-etteütlus toimub 14. mail. Mäletatavasti esitas Ivo Linna 1988. aasta 14. mail esmakordselt viis isamaalist laulu. Kahjuks küll mitte Tallinna linnas, aga sellele vaatamata on sümboolsus rohkem kui suur,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

“See on väga tore, kui ilusal päikesepaistelisel päeval sain siia tulla ja juba esimeste minutite jooksul lüüakse mind uudistega tummaks,” vastas Ivo Linna linnavalitsuse pressikonverentsil.

Laulja sõnul on ta äärmiselt tänulik nii tunnustuse kui ka kutse eest osaleda etteütluse läbiviimisel. “Mulle on see suur au. Olen pärit Saaremaalt ja loodan, et suudan elu jooksul ise ka selle keele ära õppida, sest kodukandi keel ja kirjakeel on ju erinevad. Noore mehena ümber harjuda oli raske, ma ei suutnud õ-tähte välja öelda, aga nüüd juba suudan,” lausus ta. “Eesti keelel on kaunis kõla ja meil on kõik sõnad olemas. Jälgin keele muutumist natuke mureliku pilguga. See on selge, et aastasadade jooksul keel muutub, midagi tuleb juurde ja mõned sõnad kaovad. Aga praegu, jälgides, kuidas jälle ühe teise keele mõju üritab meie keelt risustada, läheb selg sirgu ja tahaks võidelda. Öelda, et sõbrad, meie keeles on sõnad olemas, kasutagem neid, mitte siis võtta kohe hoobilt üle uusi sõnu mujalt.”

Etteütluse sisselugemisest on laulja ka ise palju õppinud. “Harjutasime koos eesti keele õpetaja Seoriin Jõgisega teksti, lugesin üsna mitu korda talle ette ja märkusi tal oli, nii et mul on veel arenguruumi,” lisas ta. “Loodan tõesti suurt osavõttu, ja igasugune mälutreening ja mõtteharjutus on ju praegusel ajal ainult abiks.”

E-etteütlus tuleb seekord taasiseseisvumise teemaline

• Kui varem on 2013. aastal alguse saanud Tallinna päeva etteütlust kirjutatud Tallinna ülikoolis, kinos Kosmos ja ka Vabaduse väljakul, siis sel aastal on võimalik end proovile panna e-etteütluse vormis. “Meil olid sellel aastal suuremad plaanid. Paar aastat tagasi korraldasime etteütlust Vabaduse väljakul ja siis oli minu meelest kõige emotsionaalsem üritus nende aastate jooksul,” sõnas linnapea Mihhail Kõlvart. “Praegune olukord kahjuks ei luba tuhandel inimesel kokku saada, aga eelmine aasta andis meile uue kogemuse e-etteütluse näol.”

• 2021. aasta etteütlus on pühendatud taasiseseisvumise 30. aastapäevale ja see toimub 14. mail kell 12.

• Enne etteütlust on kõigil keelehuvilistel võimalik värskendada oma teadmisi eesti keele õpetajate juhendatud ettevalmistustundides. 3. mail saab vaadata videotundi kokku-lahku kirjutamise teemal (õpetajad Piret Järvela ja Irene Artma), 10. mail aga räägitakse suurest ja väiksest algustähest (õpetaja Seoriin Jõgise). Kõiki videoid ja hiljem ka etteütlust saab jälgida etteütluse veebilehel https://www.tallinn.ee/etteutlus, Tallinna Facebooki lehel, Instagramis ja Youtube’is.

• Juba praegu on võimalik panna proovile oma teadmised kirjavahemärkide, eelkõige komade kasutamisest. Eesti keele õpetajate Kristi Koidu ja Kaia Rosina koostatud testid leiab keskkonnast Kahoot.

• Tallinna päeva e-etteütluse korraldab linna haridusamet koos Tallinna koolide eesti keele õpetajatega.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Meelis
3. mai 2021 20:38
Õnneks on meil Eestis veel lauljaid, ansambleid, kes eesti keeles oma sõnu seavad. Hindan neid kõrgelt.