"Iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi."

Hannes Kullamäe, Politsei liiklusjärelevalve keskuse juht
Mustakivi sillal meest näkku tulistanud teetöölise süüasja vaeb riigikohus (0)
05. mai 2021
Dmitri Doroškevitš kohtus. Foto: Scanpix

Riigikohus võttis teisipäeval arutusele 2018. aasta augustis Mustakivi sillal meest tulistanud teetöölise Dmitri Doroškevitši süüasja.

Riigikohus võttis arutusele Doroškevitši kaitsja Erki Kergandbergi kaebuse ja Põhja ringkonnaprokuröri Diana Helila kaebuse, kuid pole kaebuste arutamise aega veel määranud, vahendab BNS.

28. jaanuaril tunnistas Tallinna ringkonnakohus 30-aastase Dmitri Doroškevitši tapmiskatses õigeks, kuid tunnistas ta süüdi provotseeritud tapmiskatses.

Ringkonnakohus mõistis Doroškevitšile provotseeritud tapmiskatse eest karistuseks tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse  vangistuse kaheaastase katseajaga.

Ringkonnakohus märkis, et Doroškevitš viibis eelvangistuses kolm kuud, mis pidi talle juba avaldama niinimetatud šokivangistuse eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul teevad nii kuriteo toimepanemise asjaolud kui ka süüdistatava isik koosmõjul tema poolt vangistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekohaseks tingimusel, et ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdistus: tapmiskatse

Doroškevitšile esitati süüdistus tapmiskatses, mis seisnes selles, et 2018. aasta 1. augusti öösel tulistas ta Tallinnas Mustakivi teel Mustakivi sillal kaasasolnud tulirelvast kannatanut viis korda, tabades teda pea ja keha piirkonda ning tekitades talle eluohtliku tervisekahjustuse.

Harju maakohus tunnistas mullu 23. septembri Doroškevitši süüdi tapmiskatses ja mõistis talle karistuseks kuueaastase vangistuse.

Kannatanu peab edasi elama kuuliauguga peas.

Ringkonnakohus leidis, et Doroškevitš tegutses hädakaitseseisundis, kuna kannatanu oli see, kes algatas konflikti, segas teda töökohustuste täitmisel ja lõi teda põhjuseta rusikaga pähe.

Samuti püüdis kannatanu kangekaelselt konflikti ka jätkata sõimates ja provotseerides süüdistatavat, vaatamata sellele, et oli saanud teada, et süüdistataval on tulirelv, millest oli tehtud ka hoiatuslask õhku ning millega õnnestus süüdistataval kannatanu korraks eemale peletada. Kannatanu üritas süüdistatavat jätkuvalt rünnata ning vastuseks sellele sai viis kuulitabamust, mis põhjustasidki tal tekkinud tervisekahjustuse ja sügava puude.

Küll aga märkis ringkonnakohus, et säästvaim ei olnud süüdistatava poolt ründaja kehatüve pihta laskude seeria tulistamine. Kohtu hinnangul ei olnud süüdistataval takistatud suunata relv tulistamisel tema poole jooksva ründaja jalgade suunas, mis oleks kindlasti olnud säästvam kaitsevahendi kasutamise viis.

Seega oli kohtu hinnangul relva kasutamise viis ründaja suhtes lubamatult intensiivne ning viimasele liigset kahju tekitav, ületades seega hädakaitse piire.

Kannatanu algatas konflikti

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et olukorras, kus kannatanu ründas põhjuseta oma töökohustusi täitvat süüdistatavat, seejärel ähvardas ja sõimas, kusjuures süüdistatav jõudis küsida abi politsei väljakutsumiseks möödasõitva kiirabibrigaadi töötajatelt, on igati põhjendatud asuda seisukohale, et süüdistatav viibis tugevas hingelise erutuse seisundis. Seega tuli tema käitumine kvalifitseerida provotseeritud tapmiskatsena.

Kohus võttis karistust kergendavate asjaoludena arvesse süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist hädakaitse piiride ületamisel ning seda, et süüdistatav täitis kuriteo ajal oma töökohustusi ning just kannatanu oli konflikti algatajaks. Samuti süüdistatava poolt kiirabiauto peatamist ning kannatanule abi kutsumist. Karistust raskendavad asjaolud puudusid.

Seega seisnes süüdistatava süü selles, et vastuseks kannatanu ründele tekitas ta viimasele liigset kahju, märkis ringkonnakohus.

Kohus rahuldas kannatanu varalise kahju taotluse osaliselt ja mõistis Doroškevitšilt kannatanu kasuks välja alates 2. augustist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 igakuiselt 100 eurot ning alates 1. jaanuarist 2019 kuni kannatanu täieliku paranemiseni igakuiselt valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära korrutise 0,2. Mittevaralise kahju hüvitisena mõistis ringkonnakohus kannatanu mittevaralise kahju katteks 5000 eurot. Doroškevitšilt mõistis kohus riigi tuludesse sundraha 876 eurot.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.