"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
TULINE DEBATT Riisalu: huvihariduse arvelt kärpimine tundub ebaõiglane, Ligi: mingid vallavanemad ei vastuta millegi eest (0)
07. mai 2021
Jürgen Ligi ja Aivar Riisalu Fotod: Sander Ilvest ja Konstantin Sednev

“Tallinna linn suudab vaatamata kärpele huvihariduse endisel tasemel säilitada,“  sõnas abilinnapea Aivar Riisalu. „Meediamull on läinud täiesti valesti, sest on mingid vallavanemad, kes millegi eest ei vastuta,“ ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Jürgen Ligi.  

Saates “Siin Tallinn” arutasid huvihariduse rahastamise teemat Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu ja riigikogu liige ning endine rahandus- ja haridusminister Jürgen Ligi.

Mis toimub meie riigi rahanduspoliitikas. Miks korraga oleme avastanud sellise augu, et peame hakkama huviharidust kärpima?

Ligi: See on olnud neli-viis aastat tubli tööd, et riik selles olukorras oleks. Alates 2016. aasta lõpust tehti rida otsuseid, mis on viinud meie riigi rahanduse Euroopa kõige kehvemate sekka ja see oli juba mõõdetav 2019. aastast, enne koroonat. Osa riigirahanduse kihva keeramisest oli muidugi valimatu omavalitsustele raha juurde andmine. Kriisi ajal, kus riik on olnud põhiline majanduse stimuleerija, laenuvõtja ja meditsiinikriisi kandja. Nüüd on riik ka läinud veel omavalitsuste tulubaasi täiendavalt toetama. Kui see raha on antud, siis tuleb üle vaadata senised kulud, et kuidagi joonele saada riigil.

Kas omavalitsustele tuli suure üllatusena, et riik peab kärpima hakkama?

Riisalu: Kindlasti ei tulnud üllatusena, kuna ka meie oleme pidanud kärpima. Meie eelarve valdavalt koosneb üksikisiku tulumaksust ja see on riigi otsusega protsent, mis meile eraldatakse. Ma arvan, et üksikisiku tulumaksu laekumine ei ole enam nii optimistlik nagu ta oli.

Tegevuskulude pealt kokku hoidmine on alati kõige keerulisem, sest need asjad tulevad ruttu kedagi riivama ja puudutama, ühiskonnas tekib mingi turbulents ja tänaseks see on juhtunud huvihariduse teemal. Tegelikult kärbitakse palju muid asju, aga see lihtsalt on ühest küljest väike number ja kõik sellest räägivad, sest see tundub ebaõiglane.

Tundub, et õpetajad, kes annavad huviharidust ja kes on koolides, hakkavad omavahel kuidagi konkureerima. Suur pealkiri on see, et näete saite võimule ja nüüd võtate noortelt arenguvõimaluse.

Ligi: Tallinna huvikeskuse juht ei peaks üldse valdade olukorda kommenteerima. Riigi üldine olukord on see, et riik peab tasandama valdade tuluerinevusi, aga ta ei tohi jagada sihtotstarbeliselt ülesandeid valdadele nagu ta tegi neli-viis aastat tagasi minu kaassüül. Ma ei suutnud seda ära hoida. See oli üks valimislubadus, et riik läheb korraldama omavalitsuste huvitegevust.

See on sügav sekkumine omavalitsuste autonoomiasse. Omavalitsused ise kulutavad üle 160 miljoni sellele. Sa tead, kes on soovijad ja pakkujad ja korraldadki need ringi. Ja siis anti sellele veel 15 miljonit midagi juurde. Tohutu keeruline bürokraatia.

Selle asemel, et tugevdada omavalitsuste tulubaasi, pani riik sellele rahale sildi külge ning pidi seda omakorda kontrollima.

Nüüd võtab riik 7 miljonit tagasi, see moodustab alla 5% kogu valdkonna kulust. Omavalitsuste olukord on viimastel aastatel paranenud, laenukoorem vähenenud.

Aivar, on see nii, et teie rahaline olukord on tegelikult päris tugev, saate kärpest hoolimata laste huviharidust toetada?

Riisalu: Möönan et Tallinna linn vaatamata kärpele suudab huvihariduse endisel tasemel säilitada ja meie jaoks see ei ole ületamatu probleem. Pigem tahangi jõuda sinna, et see on printsiibi küsimus. Kui natuke demagoogiat ajada, siis ühest küljest tõstame õpetajate palka ja teisest küljest võtame lastelt ära.

Ligi: Ei ole, see on silmakirjalik.

Riisalu: Ma räägingi, et on silmakirjalik, see on demagoogia. Aga küsimus on selles, et sina oled tark mees, aga kõik ei mõtle nii. Mina näiteks ei suuda nii mõelda nagu sina ja mina ütlengi, et sa annad õpetajale palga, mis on väga õige, aga samal ajal võtad selle nagu laste käest. Tegelikkuses võimendus üks asi üle mõistuse, ma ei ole sinu vaenlane, aga miks lasksite sellel nii juhtuda.

Tallinna linn paneb huviharidusse igal aastal 11,3 miljonit. Meie jaoks täna kärpeosa sealt ei ole väga arvestatav rahanumber, aga siin ongi see sama küsimus, et meie teenime rahvast, ühiskonda ja ühiskonna õiglustunne peab olema tagatud. Et ei jääks ka muljet, et tehakse nõrkadele liiga. Riigi roll on ju eelkõige ka psühholoogiline turvatunne.

Kuidas selline pilt on tekkinud, et teete nõrkadele liiga? Õpetajate palgatase on olnud suhteliselt madal ja  korraga on haridus võetud fookusesse, et vähendame seal kulutusi veelgi?

Ligi: Riik on väga keeruline organism ja kõige lihtsam on hakata kritiseerima kõige esimest kättesaadavamast detailist. See on niivõrd mõttetu ja nõme. Ütlesin kohe, et haridusministeeriumil on kõige keerulisem.

Selliste kärbete nõrk külg on, et kõigilt on raske võtta. Lood muljeid nagu kellelegi tehtaks tohutult liiga. Teise käega anti ju üldisest kokkuhoiust tagasi, õpetajatele, politseinikele, kultuuritöötajatele.

Riisalu: Tekibki see sama vastuolu, et ühest küljest antakse PPA-le kärpimiskohustus ja teisest küljest politseile palgatõusuks raha juurde. Kas me ei võiks siis elada nii et..

Ligi: Ei või. Sest kõik kõigepealt ühisesse potti tõsteti raha ja siis hakati tagasi tõstma osadele. Tegevuskuludes pidid kõik tagasi tõmbama. Kitsal ajal ongi need käest lastud.

Mina ütlen, et ka politsei personalipoliitika lasti umbes 2017. aastal käest, et korraga suurendati koosseisu ja tõsteti palka. Seda ei tahtnud politsei, nemad tahtsid ainult palka saada. Ja selle tulemusena on neil neljaks aastaks palgad külmutatud.

Tallinn ei ole kindlasti kannataja ja meie vallavanemad on ka öelnud, et ükski ring ei jää sellepärast ära. Riik on omavalitsusi kriisi ajal ja enne toetanud rahaliselt kõvasti, nüüd on aeg olla solidaarsed riigiga, kes kandis kriisi põhiraskuse.

Riisalu: Justkui probleemi pole, aga ühiskond on väga häiritud.

Ligi: Meediamull on läinud täiesti valesti, sest on mingid vallavanemad, kes millegi eest ei vastuta. Kus ta siis reetis, kui andis raha eimillegi eest. Kas siis oli ootuste petmine? Vaadaku, mina olen kirjutanud igal aastal eelarvest mingi loo, kas nad elavad mingis mullis, et näevad enda naba ja ei näe üldist riigi olukorda.

Huvikeskuse direktor: kärbe tekitab vastandumise õpetajate ja huviõpetajate vahel

„Tallinna vanimast huvikeskusest Kullo on tuule tiibadesse saanud mitmed tuntud inimesed. “Neeme Raud, Arvo Pärt, peaminister Kaja Kallas tantsuansamblist Sõleke. Neid inimesi on,” loetles huvikeskuse direktor Ronne Sära.

Viiruselevik on huvitegevuse tööd oluliselt mõjutanud. “Oleme pidanud tegema kõike distantsilt. Viimasest nädalast on võimalik teha sisetingimustes individuaaltegevusi ja õues kümneliikmelistes gruppides,” sõnas Sära. Huvilisi on mõnevõrra vähem, tulenevalt sellest, et distantsõpe kõigile ei sobi.

“Siin tuleb aga kiita Tallinna linna tänu erinevtele õppetasu soodustustele distantsõppe ajal ja viimase kahe kuu jooksul tänu õppetasu vabastusele õpilaste arv langenud ei ole,” lisas ta.

Kärped huvihariduses on Sära sõnul Eesti mõistes kahetsusväärne. “Mõnele väiksemale omavalitsusele tähendab see kindlasti mõne huviringi, võib olla mõne väiksema huvikooli sulgemist kui nad ei leia vahendeid,” sõnas Sära.

“Kui noortevaldkonna arengukava ja strateegia ütleb märksõna, et noortele leitakse avaraid arenguvõimalusi, tekitatakse kindluse ja turvatunnet, siis need viimased otsused arengustrateegiat ei toeta. Samamoodi tekib kärpega teatud vastandamine formaalõppe ja mitteformaalõpetajate vahel. Keegi ei ütle, et palgatõusu pole vaja, küsimus on kuidas ja kelle arvelt seda teha,” lisas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.