"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
VIDEO! SUUR INTERVJUU! Mart Luik: ettevõtjatesse on vaja süstida energiat (0)
09. mai 2021
Mart Luik Foto Mats Õun

„Kui on vähegi pealehakkamist ja julgust, siis minu soovitus on ikka hakata ettevõtjaks. Tallinn kindlasti toetab seda mõtteviisi,“ ütles Tallinna strateegiakeskuse vastne ettevõtlusdirektor Mart Luik.

Mart Luik räägib Pealinnale, millist tööd hakkab tegema ning kuidas Tallinna paremini promoda.

Miks otsustasite tegevpoliitiku ametist lahkuda ja hakata tegelema ametnikuna?

Olen siiski pikemalt tegelenud ettevõtjana ja alles seejärel viimased neli aastat poliitikuna. Seetõttu on ettevõtluse valdkond mulle tuttavam ja meelepärasem.

Nii et poliitikaga on kõik?

See on tõepoolest nii. Seadus ei luba olla üheaegselt poliitik ja ametnik. Lahkun Tallinna volikogust ning ka valimistel ei kandideeri. Samas erakonna liikmeks jään ikka. Minu maailmavaade töökoha vahetuse tõttu ei muutu.

Asute juhtima Tallinna strateegiakeskuses ettevõtlust. Millist tööd te hakkate tegema?

Ettevõtlusteenistuse ülesandeks on kõik ettevõtlusega seonduv. Mina pean koordineerima selle tööd linnasüsteemis. Tallinn on alustanud mitmete edumeelsete programmidega ning mina hea meelega jätkan neid. Tuleb utsitada alustavaid ettevõtteid ja edendada ettevõtlikku vaimu. Tallinnas registreeritakse aastas ligikaudu 6000 uut ettevõtet ja paljud neist ei jää ka ellu, kuid powerit on neisse vaja süstida.

Olete öelnud, et peaks hakkama pidama dialoogi ettevõtjatega. Praegu on paljudel neist rasked ajad. Millist dialoogi nendega pidada?

Tallinn peab olema ettevõtjatele partner. Meie ettevõtluskeskkond on ikka üles ehitatud erainitsiatiivil. Oma särk on ihule kõige lähemal ning igaüks hoolitseb oma ettevõtte eest kõige rohkem. Linna asi on neid nõustada ja olla partneriks. Teisalt on vaja tegeleda riigi ja linna ühiste asjadega ja võimalusel koos eraettevõtjatega. Äsja tuli Euroopa Komisjonilt riigiabi luba linnahalli osas ning siingi on esimeseks mõtteks, et kuidas haarata kaasa ka mõni ettevõtja. Tallinn saaks ka ise hakkama, kuid parem on seda teha koos ettevõtjatega.  

Mida te ütleksite nendele inimestele, kes on praegusel ajal jäänud töötuks? Kas nad peaksid hakkama ettevõtjateks?

Kui on vähegi pealehakkamist ja julgust, siis minu soovitus on ikka hakata ettevõtjaks. Tallinn kindlasti toetab seda mõtteviisi. Proovime ka praeguse, loodetavasti lõpufaasis oleva kriisi ajal äriliselt erksaid inimesi toetada. Taotlusi on alati rohkem, kui jõuab neid rahastada, kuid kui saame selle viiruse seljatatud, siis saame ka rohkem toetada.

Linn hakkas hiljuti toetama kosmosetehnoloogiat. Kas peaksime sellega tegelema ajal, mil lisandub järjest uusi töötuid?

Peaksime küll, sest see on võimalus leida rakendust uutele ettevõtetele ja inimestele. Väike Eesti ei hakka ju tootma kanderakette, vaid on osa Euroopa kosmosealasest koostööst. Meie väiksed programmi osakesed  on osa suurest tervikust ning toob ka selles vallas meile kuulsust. Väikeste, kuid kiiretena suudame jala alati suurte Euroopa programmide ukse vahele saada ning tuua sellest osakese ka meile.

Kuidas plaanite hoo sisse anda ringmajandusele, millega me oleme maadelnud juba aastaid, kuid pole õiget hoogu sisse saanud?

Peame kõigepealt hakkama inimestele selgitama, miks see on vajalik ja kuidas see toimib meie kõigi huvides. See on meie kõigi ühine asi ja sellega tegelemine aitab tulevikus paremini toime tulla ja elada.

Olen ka ise välja pakkunud kava rakendamaks Tallinnas digitaalset prügi majandamist. Nõnda saaksid inimesed ise mobiiliäpis leida nõutava prügijaama, vaadata juhiseid prügi sorteerimiseks ja veograafiku koostamiseks või muutmiseks.

Millised on plaanid Tallinna turundamises?

Tallinn kui digipealinn on üks suund, mis läheb hästi kokku ka Eesti kui e-riigiga. Peame olema selles vallas hästi proaktiivsed. Laiemat potentsiaali näen ma loomemajanduse vallas ja konverentsiturismis. Kui turistid on juba näinud Tallinna vanalinna, siis edaspidi võivad nad rohkem tarbida ka meie kultuuri- või sporditeenuseid. Kui ehk olümpiamängud välja arvata, siis oleme võimelised korraldama paljusid spordivõistlusi ning võime seda teha ka kahe peale Helsingi linnaga.

Kuidas turiste tagasi tuua, kui koroonaaeg mööda saab?

Üks asi on sporditurism, kus näiteks Tallinna maratonil osaleb ligikaudu paar tuhat väliskülalist, Stockholmi omal aga ligikaudu 20 000. Me pole halvemad, kuid me lihtsalt ei ole oma head maratoni jõudnud igal pool tutvustada. Peame rohkem tegema koostööd riigiga ja EAS-iga, et nähtavamaks saada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.