"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
SUUR INTERVJUU LINNAPEAGA Mihhail Kõlvart: Kuni püsib eesti keel, kestab ka oma riik (2)
10. mai 2021
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart Foto Mats Õun

“Kui koroona esimene laine teatud moel ühendas meie ühiskonda, siis teine laine lõhestas,” lausub linnapea Mihhail Kõlvart Tallinna päeva puhul antud intervjuus Pealinnale. “Peame veel pikalt tegelema kriisi tagajärgedega, aitama paljud lapsed õppimisega taas järje peale ning kindlasti looma ühtsed e-õppe programmid.” Lisaks lubab linnapea, et juba sel suvel on linnas veel parem rattaga sõita: “Meil on plaanis luua kesklinna terve rattateede võrgustik.”

Pealinn vestles Tallinna päeva eel linnapea Mihhail Kõlvartiga nii sellest, kuidas luua õpilastele ühtsed digitaalsed e-õppe programmid, kui ka sellest, mis ohustab eesti keelt.
“Võõrkeelte õppimise aluseks on alati oma emakeele sügav tundmine,” lausub Kõlvart. “Keeled pole üksnes erinevad suhtlemisinstrumendid, vaid väljendavad ka erinevaid mõttemaailmu – seda, kuidas me maailma näeme.”

Mis on olnud koroona ajal inimeste jaoks kõige raskem? Hirm, üksindus, mure töökoha pärast?

Iga kriis tähendab inimeste jaoks seda, et elu tuleb ümber korraldada. Piirangud tõid igal juhul inimestele eluraskusi juurde.
Paljudele kindlasti muutus majanduslik olukord kõige teravamaks küsimuseks. Ühiskonnale oli aga suurim probleem, et avalik sektor andis koroona teemal pidevalt vastuolulisi signaale. Mõnikord tuli nädala jooksul kolm-neli teadet riigilt ja terviseametilt ning ka eksperdid muutsid pidevalt oma seisukohti. Kriisi ajal on puudulik kommunikatsioon suur probleem, see tekitab stressi. Mis omakorda kahjustab inimeste vaimset tervist, millest saavad alguse ka teised probleemid.
Sügisel kuulsime palju vastuolulist infot, kuidas viirus levib, mida tohib või ei tohi teha. Vaktsiinide kohta jagatakse tänase päevani vastukäivat infot, mis kõik mõjutab inimeste meeleolu.

Kas kriisi juhtimise juures oli raskem esimene või teine laine?

Paljud arvasid sügisel, et midagi hullu pole juhtumas ja kui teine laine tulebki, siis see on kergem. Meie andsime märku, et tuleb uuesti valmis olla halvimaks. Tuleb hakata kohe eri meetmetega selleks valmistuma, et ei rakenduks kõige mustem stsenaarium.
Soovisime rakendada mitmeid pehmemaid meetmeid, näiteks koolides osalist distantsõpet, et vältida veel rangemaid piiranguid. See oli raske hetk, kui selgus, et riik ja ühiskond ei toetanud meid.

Tekkis isegi tunne, et esimene laine annab ühiskonnale omamoodi tervisliku süsti – et teatav ühtsustunne jääb kauemaks ühiskonda.

Aga tänu mitmetele ennetavatele tegevustele suutsimegi hoida olukorda paremini kontrolli all.
Esimese laine ajal oli meil vähem teadmisi, kuid tänavune aasta oli kõigile emotsionaalselt palju raskem. Mullu oli ühiskond ühtsem, kõik said koos aru, et tuleb pingutada, et lõpuks viirus võita. Nii palju ei süüdistatud koroona levikus ühte või teist ühiskonnagruppi.
Tekkis isegi tunne, et esimene laine annab ühiskonnale omamoodi tervisliku süsti – et teatav ühtsustunne jääb kauemaks ühiskonda. Kahjuks see nii ei juhtunud. Teine laine töötas vastupidiselt esimesele ning hakkas ühiskonda lõhestama.

Kui palju kasvas Tallinnas vaesus, seda ka võrreldes muu Eestiga?

Mullusest heaolu-uuringust selgus, et majanduslike raskustega inimeste arv kasvas võrreldes varasema aastaga 20-28 protsendini. Linnaosade sotsiaalosakonnad hakkasid saama rohkem abivajajate taotlusi. Hakkasime koroona esimese laine ajal kohe inimestele erinevat abi pakkuma, see toimub ka praegu. Koolilapsed ja raskustes pered said toidupakke, jagasime maske, asusime tallinlastele maksma esimese haiguspäeva hüvitist, mida saab taotleda mai lõpuni. Vabastasime ka vanemad kõige raskemateks perioodideks lasteaia kohatasust ja andsime firmadele üürisoodustusi.
Majanduses said kõige rohkem kannatada teenindusettevõtted, millest paljud olid sunnitud oma uksed sulgema, Tallinnas töötasid paljud inimesed aga just sellistes ettevõtetes.

Kriis näitab ära, kuidas inimesed ja asutused käituvad – paljud mõtlesid ka teiste inimeste peale, kui nad olid hädas.

Protsentuaalselt töötab pealinnas rohkem inimesi erafirmades kui avalikus teenistuses, kus inimesed saavad tööd jätkata, kui erafirmades piirangud seda alati ei luba.
Lisaks elavad inimesed Tallinnas tihedalt. Koroona ongi just suurte linnade ja linnaosade mure kogu maailmas. Nii suure rahvastikutihedusega paika, nagu Tallinn, ei ole kusagil mujal Eestis. Mõned inimesed kaotasid ka otseselt koroonasse nakatumise pärast oma töö. Kõik tööandjad ei käitunud töötajatega korrektselt, kuigi jah, ettevõtluses on tulu ja kasum alati prioriteet. Samas oli palju ka selliseid tööandjaid, kes toetasid nakatunuid esimesest haiguspäevast või säilitasid nende palga. Kriis näitab ära, kuidas inimesed ja asutused käituvad – paljud mõtlesid ka teiste inimeste peale, kui nad olid hädas.

Kui suur on koroona pärast mahajäämus Tallinna koolide õpilaste seas? Haridusministeeriumil on testid, mille abil mahajäämust tuvastada, kuid korralikke e-õppe programme ellu kutsutud pole.

Testide mõte on kiiduväärt, kuid laste aitamine ei saa olla projektipõhine. Kriisi mõju on palju pikaajalisem. Kui oled õppimises maha jäänud, siis ei saa vaid paari kuuga järje peale tagasi. Me ei tea, kuidas kriisi psühholoogilised mõjud laste puhul isegi aastate pärast avalduvad. Seda, mil moel lapsed said hakkama, näeme alles siis, kui õpilased on tagasi koolis. Mõned lapsed kadusid koroona ajal õppest täiesti ära, nad ei osalenud ju isegi oma veebitundides.
Soovin neid teemasid kindlasti haridusministriga arutada. Praegu kehtib hariduses baasrahastamine, mille alusel õpilasi toetatakse. Lisaks toetatakse eraldi reana hariduslike erivajadustega lapsi. Tegelikult on koolides palju lapsi, kes vajavad üldtuge, kuid nende jaoks riiklikku lisatoetust ei ole.

Tegelikult on koolides palju lapsi, kes vajavad üldtuge, kuid nende jaoks riiklikku lisatoetust ei ole.

Väga paljud õpilased vajavad teistmoodi lähenemist ja täiendavat õpet, näiteks peavad sageli ka peale lõunat kooli jääma, et õpetaja käe all eraldi õpet saada. Juriidilises mõttes ei ole neil hariduslikku erivajadust, aga nad vajavad ikkagi täiendavat abi (üldtuge). Koroonaga on see probleem kindlasti süvenenud. Kindlasti anname haridus- ja teadusministeeriumile signaali, et hädas õpilastega tegelemiseks tuleb leida lisaraha. Muidu läheb probleemide lahendamine tulevikus veel rohkem maksma.

Distantsõppe tase oli kooliti väga ebaühtlane – kuidas tulevikus kaugõppe taset tõsta?

Koolide tase oli juba varem ebaühtlane, nagu ka õpilaste tase. Koolid korraldasid distantsõpet eri moel ja eri keskkondades. Ühest küljest on meie koolihariduse tugevuseks, et kõik koolid on üsna iseseisvad, eri kallakute ja õppekäsitlustega. See muudab hariduse mitmekülgsemaks ja suuremas plaanis annab ka tulemuse. Lastel on valik, kuhu kooli minna vastavalt oma võimetele ja annetele, ning iga kool saab süsteemi rikastada.
Kriisi ajal peaksid olema aga teised prioriteedid, vaja oleks rohkem ühtseid standardeid ja juhtimist, selgemaid juhiseid. Distantsõpe vajab rohkem standardiseerimist, alates sellest, mis keskkonnas asju aetakse, lõpetades miinimum- ja maksimumnõuete ja õppesisuga.
See vajaks teaduslikku lähenemist, kui palju laps ühes või teises vanuses on suuteline arvuti ees infot omaks võtma ja mis vormis.
Head e-tunnid sõltuvad sisust ja mahust. Selle kõige väljaselgitamine on suur töö. Aga isegi kui need ühtsed nõuded poleks koolidele kohustuslikud, siis soovituslikena peaksid need olema riigi poolt välja töötatud. Distantsõpe pole enam üksnes kriisiaja õppimise moodus, see on osa uuest normaalsusest.
Kindlasti on vaja Eestis kiiresti luua standardiseeritud e-õppe programmid. Kõik õppeained igas kooliastmes ehk kogu kooliprogramm peaks olema interaktiivsete õppematerjalide ja videoloengute vormis kättesaadav, see teeks lihtsamaks nii õpilaste kui ka õpetajate elu. Mitmed riigid on sama juba teinud, ka meie peame selle töö ette võtma.

Millised Ivo Linna laulud teile eriti meeldivad? Valisite ju laululegendi ka Tallinna päeva etteütluse lugejaks, samuti pälvis ta põlvkondade ühendamise eest Tallinna teenetemärgi.

No mulle meeldivad ikka sellised vanemad lood nagu “Julge laul”, “Vana vaksal” või “Kikilips”. Kui inimene jääb vanemaks, võtab ta teatud lugusid ka teistmoodi vastu, tekib rohkem kaasaelamist. Ma vist olen juba ka jõudnud sarnasesse ikka.

Mis praegu eesti keelt ohustab ja kuidas seda kaitsta?

Keel areneb ja muutub ajas. Me ei räägi täna kindlasti enam samasugust eesti keelt nagu näiteks sada aastat tagasi. Tsivilisatsioon toob uusi mõtteid ja mõisteid ning kõige selle jaoks tuleb leida ka uusi sõnu.
Inglise keel mõjutab eriti nii akadeemilist eesti keelt kui ka tavakeelt. Muidugi võivad võõrad sõnad keelt rikastada, kui neid liiga palju üle ei võeta. Samas on meil käimas ka protsess, kus pakume võõrkeelsete mõistete tähistamiseks uudissõnu. Mõned neist hakkavad lendama ja võetakse omaks, teised mitte. Seda aga, et inimesed hakkavad eesti keelest loobuma, ma ei usu.

Võõrkeelte õppimise aluseks on alati oma emakeele sügav tundmine.

Võõrkeelte õppimise aluseks on alati oma emakeele sügav tundmine. Võõrkeelte õppimise kaudu avastad ka oma emakeelest rohkem seoseid ja vaatad seda teise pilguga. Iga keel on teatud mõtteviisi kodu. Keeli võrreldes taipad, et need pole vaid erinevad suhtlemise instrumendid, vaid väljendavad ka erinevaid mõttemaailmu – seda, kuidas maailma näeme.

Kas eesti keele tunde peaks koolides rohkem olema? Isegi nõukogude ajal oli neid praegusest rohkem…

Iga tegevuse puhul on tähtis treening ja rutiin. Mida erinevamal moel sa keelt kasutad, seda rikkamaks su keel muutub. Koolis tuleks anda lastele rohkem võimalusi keele harjutamiseks ja rääkimiseks. Testide vastused ei aita luua seoseid eri mõtete vahel. Kui inimene jutustab pikalt, siis lähevad infofragmendid kokku, selle baasil tekivad uued teadmised. Seepärast on tähtis, et inimesed nii mõtleksid kui ka räägiksid. Koolid peaksid rohkem arendama laste rääkimis- ja eneseväljendusoskust.

Üks võimalus keele rikastamiseks on raamatute lugemine. Sellega on praegu ilmselt noorte seas veidi halvasti.

Jah, paljud noored ei loe raamatuid, vaid hangivad infot internetist, ei kirjuta kirju, vaid lühisõnumeid. Kunagi suhtlesid inimesed rohkem vahetult ja üksteisele kirjutati ka pikki kirju.

Miks inimesed hakkasid üsna massiliselt kokku tulema, et koos eesti keeles kirjutamist proovida?

Etteütluse peamine mõte pole see, et inimesed panevad proovile enda õigekirja teadmised, vaid võimalus koos teistega kirjutada. Nii tekib ühtsustunne, rahvas väljendab lugupidamist keele vastu ühise energiaga. Kahjuks ei saa inimesed etteütlust tänavu koroona tõttu kirjutada kõik koos Vabaduse väljakul, nagu soovisime. Samas on oluline, et etteütlus ikkagi toimub, ja seda ühtsust aitab hoida Ivo Linna.

Koroonakriis on näidanud ära ka meie tervishoiu nõrgad kohad. Kas Tallinna Haigla ehitamine aitaks meie tervishoidu ja majandust turgutada?

Ei ole midagi kallimat kui rahva tervis – seda sõna otseses mõttes. See läheb ju väga kalliks maksma, kui rahvas pole terve.
Kaks suurt paika, mille valmis ehitamine ja uuendamine hoogustaks majandust, on Tallinna Haigla ja linnahall. Tallinna Haigla tooks patsientidele kindlasti kaasaegsema ja parema ravi. Meditsiinitehnoloogiad arenevad kiiresti, kuid praegused vanad ruumid ei lase uusi seadmeid rakendada. Korraliku ja inimsõbraliku ravi nõuded on aastatega palju muutunud. Tallinna Haigla hakkaks teenindama ka naaberomavalitsusi, see oleks tegelikult regionaalhaigla.

Suur haigla on ka teadusasutus, kus on suur teadmistepagas, uued tehnoloogiad; õpetatakse uusi arste ja õdesid.

Suur haigla on ka teadusasutus, kus on suur teadmistepagas, uued tehnoloogiad; õpetatakse uusi arste ja õdesid. Selline suur ehitus annab ka majandusele palju hoogu. Niisiis pole tegemist vaid Tallinna raviasutuste kaasajastamisega.
Seega on mulle arusaamatu riigi suhtumine, et see on üksnes nii-öelda Tallinna haigla. See haigla on vajalik kogu riigile.

Euroopa Komisjon andis linnahalli kordategemisele riigi abiga rohelise tule. Kas see tähendab, et pikalt seisnud korrastamisplaanid lähevad nüüd käiku, ja mida see tooks Eesti majandusele?

Linnahalli kordategemine aitaks samuti majandust elavdada, sinna rajatav rahvusvaheline konverentsikeskus tooks raha Tallinnasse ja kogu Eestisse. See laiendaks ärikeskkonda ja looks uusi sidemeid, Tallinn saaks veel rohkem tuntust. Sotsiaalmajanduslik efekt oleks, et Tallinn panustaks taas terve riigi majandusse.
Soovime linnahallist luua kaasaegse, rahvusvahelise konverentsikeskuse ja taastada kontserdisaali. Linnahall on ka osa linna avamisest merele. Õnneks saime nüüd riigiabiloa linnahalli kordategemiseks.
Tuleb tunnistada, et see protsess võttis päris palju aega – kolm aastat ootasime me Euroopa Komisjoni otsust. Aasta eest oli plaanis linnahall koos Tallinkiga korda teha, aga kahjuks pandeemia ja pandeemiajärgne kriis tegid omapoolseid korrektiive. Nüüd saame linnahalli oma vahenditega korda teha. Samas ka praeguses olukorras ei saa Tallinn loobuda võimalikest alternatiivsetest stsenaariumitest. See tähendab, et paralleelselt käivitame ka turu-uuringud.
Võimalik, et leiame tulevikus ka erafirmadest partnereid, mis omakorda annab võimaluse linna kulusid kokku hoida. Projektile tuleks igal juhul kasuks, kui linn suudaks kaasata täiendavat ressurssi ja leida partnerid, kellega idee koos ellu viia.

Vanalinn on endiselt turistidest tühi – kuidas ärid taas käima saada?

Linn on ettevõtlust palju toetanud ruumirendi soodustustega. Oleme proovinud ka linna majandust turgutada mitmete kampaaniate ja ürituste abil, mida korraldasime näiteks jõulude ajal. Suutsime tuua inimesed kaunistatud vanalinna ja sealsed ettevõtjad olid väga tänulikud. Meil oli pikem plaan terveks talveks, aga siis tuli pandeemia ja me pidime osa üritusi ära jätma. Juba praegu mõtleme ka suvise kampaania peale.
Jah, suvel tahavad inimesed olla pigem mere ääres ja mujal linnades, nt Pärnus, Haapsalus või Narva-Jõesuus, aga me ikka püüame. Riik võiks ettevõtjatele appi tulla ka näiteks vautšerite süsteemiga. Neid saaks kasutada hotellides ja restoranides.

Meedias on korduvalt mainitud, et Tallinn vajab juurde rattateid, eriti kesklinnas. Kas selles osas saab kiirelt midagi muuta?

Jalgrattaga sõitjate arv tõesti kogu aeg kasvab. Pole seega õige arvata, et nagunii keegi jalgrattaga ei sõida, sest meil on näiteks kehvad ilmad.
Meil on plaanis luua kesklinna terve rattateede võrgustik. Tulevikus toob iga suure teeremont kaasa läbimõeldud lahenduse, kus on koht eelkõige ühistranspordile, autodele ning samuti uus eraldi rattatee. Esialgu soovime rajada linnas nn optimaalsed kiirlahendused, mis kasutavad eri viise jalgratturitele oma liikumisruumi loomiseks. Praegu sõidavad ratturid koos autodega, mis on ohtlik ratturitele, või koos jalakäijatega, mis on ohtlik viimastele. Kõndijatele on eriti ohtlikud tõukerattad.

Tulevikus toob iga suure teeremont kaasa läbimõeldud lahenduse, kus on koht eelkõige ühistranspordile, autodele ning samuti uus eraldi rattatee.

Kindlasti ei saa me kohe teha radikaalseid otsuseid ega võtta kohe pool sõiduruumi ära autodelt, et anda seda ratastele.
Tallinn on kujult nagu kikilips, mille kõige kitsam koht asub just kesklinnas. Tuleb arvestada ka sellega, et ligi 30% liiklusest pärineb väljastpoolt Tallinna. Linna kuju tähendab, et liikluskoormus kesklinnas on iga päev väga suur.
Pikas perspektiivis peab meil olema naabritega ühine ühistranspordisüsteem, ühised piletid ja mugavad marsruudid. Seda saab ellu viia ainult koos riigiga ja see koostöö juba käib.

Mida need kiirlahendused tähendavad? Kas seda, et kuhugi autotee serva märgitakse maha rattarada?

Tegelikult on kõik palju keerulisem. Me istusime kolleegidega tundide kaupa koos ja vaatasime kõiki tänavaid, kuhu peaks tulema kiirlahendus. Kuskil võtame natuke ruumi sõiduteest, teises kohas näiteks kõnniteest või siis nendest ribadest, mis ei ole üldse kasutusel. Mõnes kohas tuleb midagi ette võtta postidega, fooridega või bussipeatustega, et kõigil oleks mugav liigelda.
Oleme terve aasta näinud vaeva, et leida iga teelõigu jaoks optimaalsed lahendused, mis ei takistaks normaalset liikumist. Seda kõike viiakse tasapisi juba ellu, kuid põhilised tööd on plaanis ära teha juunis.

Arvestades kinnisvarahindade jätkuvat tõusu, siis kas linna peaks rajama soodsaid üürikortereid? Madalapalgalistel pole soodsat elamispinda pealinna võimalik osta.

Kinnisvara on meil täna väga kallis ja selle hind kerkib veel. Lisaks on paljudes omavalitsustes ja ka Tallinnas suurel hulgal maju, mis lähimate aastate jooksul amortiseeruvad. Riigil pole praegu ühtki programmi, mis aitaks leevendada taskukohaste kodude nappust. Kindlasti peaks käivitama riikliku elamuehitusprogrammi, me näeme ju, kuidas see ka Soomes töötab.
Tallinn ise püüab rajada kodusid neile, kes ise kohe kuidagi hakkama ei saa, ehk me ehitame valdavalt sotsiaalkortereid. Praegu käib näiteks Mustamäel ühe sotsiaalelamu planeerimine, mis on mõeldud eakatele. Kuid me vaatame veel, kes võiksid abi vajada.

Eelmisel talvel pidi linn lumekoristusfirmasid trahvima, sest need ei saanud oma tööga hakkama. Kuidas oli olukord lõppenud talvel?

Me hakkasime sellest talvest kulutama teede puhastamisele rohkem raha. Eelmisel aastal lõime ka enda teepuhastusüksuse. See on praegu küll väike, seda on vaja laiendada. Meil on väga palju erafirmadest partnereid, kelle töö kvaliteet on ebaühtlane. Isegi kui me trahvime, siis see töö kvaliteeti ei paranda. Tihti pole puhastusfirmade reageerimine ilmastikuoludele efektiivne. Samas suutsime tänavu lumekoristuse probleemidele reageerimise kiirust parandada. Ka kevadine tänavate puhastus oli väga operatiivne. Tänavad olid kiiresti puhastatud ja pestud niipea, kui ilm seda lubas.

Kas teid üllatas, et hiljutise arvamusküsitluse järgi on eestlaste toetus teile kui linnapeale kasvanud?

Mina ei jaga Tallinna elanikke eraldi eestlasteks ja venelasteks. Mitte ainult linnaelus, vaid igas elusfääris on palju rohkem seda, mis inimesi ühendab, kui seda, mis lahutab. Suurem osa sellest, mis inimesi lahutab, on kunstlikult loodud poliitilised ja ideoloogilised vastasseisud.

Kõikidel tallinlastel on üsna ühised mured, soovid ja unistused.

Kõikidel tallinlastel on üsna ühised mured, soovid ja unistused. Loomulikult inimesed näevad ja tahavad mõnikord eri moel soove ellu viia või muresid lahendada. Kõik soovivad, et meil oleks kaasaegsed ja kvaliteetsed teenused ja hubane linnaruum.
Samas tuleb suhelda iga sotsiaalse rühmaga lähtuvalt nende vajadustest, leida nendega suhtlemisviis ja sellega arvestada.
Küsimus pole üksnes keeles või rahvuses, peame arvestama õpilaste, pensionäride, erivajadustega inimeste, jalgratturite, autojuhtidega ja nii edasi. Mida rohkem linn on suuteline eri inimeste ja gruppidega suhtlema, seda kvaliteetsemaid teenuseid saab neile pakkuda.

Kas Tallinn võib paisuda liiga suureks? Kunagi lausa kutsuti kõiki eestlasi Tallinna elama, sest siin on parem elu ja parem palk.

See muidugi sõltub sellest, kellega me end võrdleme. Kui räägime suurtest Euroopa linnadest, siis seal on rahvastikutihedus ikka kordades suurem. Meie linn on selles mõttes unikaalne.
Võib-olla suurem osa arendajatest pole minuga nõus, aga me võiks seda Tallinna omapära säilitada. Linn ei pea olema tihedasti täis ehitatud megapolis, kus kõik elavad üksteise kukil.
Peaksime säilitama rohkem õhku ja rohealasid juurde looma. Sealhulgas ka lineaarparke ehk rohekoridore, kus saab mööda teed roheluses jala või rattaga ühest kohast teise liikuda. Meie ei pea kõike lõpuni täis ehitama. Samas ehituseks ruumi Tallinnas ikka veel on ja linna kasvule piiri ette tõmmata ei saa. Inimesed on ressurss, tänu neile linn areneb.

Mida tahate isiklikult esimese asjana ette võtta siis, kui kõik koroonaga seotud piirangud lõpevad?

Kõige rohkem igatsen võimalust inimestega normaalselt suhelda, mitte üle interneti, aga mu tütar nõuab juba tükk aega kinno minekut.

LINNAPEA: Pane ennast Tallinna päeva etteütlusel proovile!

“Selleks, et saaksime täna ja ka tulevikus kasutada eesti keelt, peame seda hoidma nii Eestis kui ka igas teises maailma nurgas,” rõhutas linnapea Mihhail Kõlvart, kutsudes kõiki 14. mail kell 12 Tallinna päeva veebietteütlusel osalema.
Linnapea rääkis sellest, kuidas igal inimesel on oma unistus ning oma lugu. “Ei ole kahtlustki, et kõik need lood ja unistused on erilised ja rääkimist väärt, ent nende jutustamiseks ja mõistmiseks on meil vaja ühist keelt,” lausus Kõlvart, lisades, et tänu keelele püsib ka rahvus ja riik. “Kolm isamaalist kõne viisid 19. sajandi lõpus ärkamisajani, samuti viis eesti keel meid 30 aasta eest vabaduseni. Keele abil mõistame ja mõtestame maailma ning õpime ümbritsevat tundma.”
Kõlvarti sõnul anname oma mõtetele vormi just keele kaudu. “Samuti saame keele abil mõjutada ja muuta ümbritsevat maailma. Tule sinagi ja pane end proovile Tallinna päeva e-etteütlusel 14. mail kell 12!”
Etteütlust saab jälgida https://www.tallinn.ee/est/etteutlus

Euroopa Komisjoni otsus aitab linnahalli korda teha

Tallinna linnavalitsus käivitab Euroopa Komisjoni seisukohale tuginedes lähiajal tegevusplaani, kuidas linnahalli ja selle ümbruse kordategemisega edasi minnakse. Euroopa Komisjon ei näe linnahalli äriplaani kohaste investeeringute tegemises vastuolu riigiabi reeglistikuga.
“Linnale on see hea uudis, mis võimaldab meil varasemad tegevusplaanid üle vaadata ja edasi minna linnahalli projekteerimise lähteülesande ettevalmistustega,” ütles linnapea Mihhail Kõlvart. “Linnahalli ja selle ümbruse kordategemine on meie jaoks jätkuvalt prioriteet. Soovime taastada kontserdisaali ja luua nüüdisaegse rahvusvahelise konverentsikeskuse. Üheks eesmärgiks on ka mereäärse ala avamine linlastele.” Linnapea kinnitusel viiakse läbi ka turu-uuring, et välja selgitada võimalused erasektori koostööpartnerite ja kaasfinantseerimise leidmiseks. Kõlvarti sõnul tuleb linnahalli kordategemiseks otsida eri võimalusi ka seetõttu, et selge ei ole Tallinna Haigla perspektiiv ning linnapoolse investeeringu maht. “Peame kõiki suuri linna projekte hindama linnaeelarve valguses ning arvestades ka teisi suurprojekte, et leida vajadusel täiendavaid finantseerimisallikaid,” sõnas Kõlvart.

Tallinna päev kutsub videoekskursioonidele

Tallinna päev tähistab linnale Lübecki linnaõiguse andmist 1248. aastal, millega pääses Tallinn ka Euroopa linnade liitu. Tallinna päeva tähistamise eesmärk on väärtustada kodulinna ajalugu ja tallinlaseks olemist ning ühtlasi tutvustada linna ajalugu ja tänapäeva.
Traditsiooniliselt on Tallinna päeva tähistatud 15. mail, sel aastal toimuvad mimed üritused 10.-15. maini:
• Tallinna päeva orienteerumine. Orienteerumisrajad, mida läbides saab kasutada Actionbound rakendust.
• Piltmõistatuste mäng “Märka kesklinna peidetut”. Eri kohtade/majade/objektide äratundmine. Mängida saab nii virtuaalmaailmas (Kesklinna FB lehel) kui ka leida pildid reklaamikandjatelt kesklinnas.
• Fotojaht “Lasnamäe ajaloolised objektid”.

14. mai programm

• Kell 10 spordipäev.
• Kell 12 Tallinna päeva e-etteütlus veebis.
• Kell 14 Tallinna parimate noorsportlaste tunnustusüritus veebis.
• Kell 14.05 Tallinna päeva osaluskohvik “Noorte Tallinn”, mis toimub eesti ja vene keeles Zoomis. Kohvikus osalemiseks on vaja enne registreeruda. Noored arutlevad ürituste ja tegevuste üle noortele linnas ja noortepärase linnaruumi ja vaimse tervise üle.
• Videomatk Tondirabast Kadriorgu.

15. mai programm

• Kell 7 tänavapuhastusautode paraad ja heakorrakuu lõpetamine otseülekandena veebis.
• Kell 10 Lühikese jala värava avamine. Osalevad linnapea Mihhail Kõlvart, peaminister Kaja Kallas ja Põhja prefekt Joosep Kaasik. Otseülekanne veebis.
• Kell 11 kirsipuude istutamine Kirsi tänavale – veebis.
• Kell 12 puhkeb pealinn õide – loome juurde lilleilu ja tähistame Tallinna sünnipäeva! Veebis.
• Kell 12 Tallinna päeva virtuaaltuurid õpilasgiidide saatel raeapteeki, Mustpeade majja, Suurgildi hoonesse, Kadriorgu, Peeter I jälgedesse.
• Kell 12 esitab kooliteatri trupp vanalinna legende aadressil Rataskaevu 16, Raekoja platsil, Oleviste kirikus, Seegi kirikus ja Hobusepea ja Pika tänava nurgal.
• Kell 12 Jüri Kuuskemaa videoekskursioonid mööda põnevamaid vanalinna ja Mustamäe objekte. Mustamäe linnaosa valitsuse Facebookis
• Kell 13 virtuaalne vanalinna ekskursioon.
• Kell 17 taimede ja lillede istutamine Otto Krameri kogukonnaaeda.

NB! Vaata infot ja üritusi www.tallinn.ee/tallinnapaev Kava täieneb jooksvalt ning ette võib tulla muudatusi.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Tõnu kask
12. mai 2021 05:55
Tallinnas elavad eestlased ,venekeelsed ja sisse sõitnud?
Pets
11. mai 2021 19:54
Harv juhus, kui mõni poliitik mõistlikku juttu räägib. 5+