“Kui vanemad lähevad lahku, on nad ise kriisis ja käituvad sageli nagu lapsed. Nende laps satub siis oma vanemate, kahe väikese lapse tasemel käituva täiskasvanu vahele."

Ly Rüüs, Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja
Tallinna vanemat asustust tasub otsida kunagise Härjapea jõe kallastel (0)
10. mai 2021
Mats Õun

Poolamäe pargis asus kunagi tsaari õukonna poolakast nõuniku Josef Bahrynowsky ja tema abikaasa Antonina hauakabel, uhke torniga ehitis. Praeguse Pärnu maantee majaderea asemel oli aga suisa paarikümne meetri laiune korralikult sillutatud maantee.

Linnal on kavas korrastada Tiigiveski ja Poolamäe park. Poolamäe pargi jaoks on kõigepealt tellitud arheoloogilised eeluuringud, kuna seal oli 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi 50ndateni rooma-katoliku kalmistu, mille nõukogude võim likvideeris. Mis puudutab kalmistuga seotud ajaloolisi ehitisi, siis tuleb selgitada, kui hästi on säilinud nende alusmüürid, et pargi projekteerija saaks edaspidi seda arvesse võtta.

“Me tahame ka koos katoliku kiriku esindajatega mõelda ja arutada, kuidas saaks ehitise säilinud osi väärikalt eksponeerida,” ütles linnaarheoloog Ragnar Nurk. “Seal asus tsaari õukonna Poola päritolu nõuniku Josef Bahrynowsky ja tema abikaasa Antonina hauakabel, päris uhke torniga ehitis, mis lammutati viiekümnendatel. Praeguse Kalevi staadioni juures oli aga kolme kaaravaga kalmistuvärav. Lisaks ehitistele püüame välja selgitada, kui sügavale on inimesed maetud. Senised andmed ütlevad, et kirstud on olnud praegusest maapinnast umber meeter madalamal, see aga tähendab, et pargi korrastamisel ei tohi kaevetöödega sügavamale minna.”
Arheoloogidele pakub huvi ka kunagise Härjapea jõe kallastel asunud muistne asustus, mis võis olla seal juba kiviajal. Sedagi kultuurkihti ei tohi mõtlematult rikkuda.

Lavale uus koht

On täiesti võimalik, et piirkonnas leitakse veelgi vanema inimasustuse jälgi. Olümpia hotelli juurest sai kodu-uurija Oskar Raudmets juba nõukogude ajal vanu leide, hotelli vastast pärineb samuti üks kiviaegne leid. Midagi vanale asutusele viitavat on kaevetööde käigus leitud Liivalaia tänavalt endise kohtuhoone juurest. Seega pole kahtlust, et Härjapea jõe kallastel oli kiviajal asustus.
On alust arvata, et rooma-katoliku surnuaia keskel asunud kabeli müüristik on hästi säilinud. “Tahame kirikuga läbi rääkida, kuidas luua sellele kohale väärikas memoriaal, mälestamaks sinna kalmistule maetud inimesi,” lausus Nurk. “Praegu on seal pargis üheksakümnendatel rajatud sarkofaag, kuhu maeti luud, mis leiti seal kõrval oleva spordihalli ehitamise käigus. See ei ole aga kuigi esinduslik. Kunagise kabeli asukoha juurde saaks ehk rajada väärika mälestusmärgi. Aga las arheoloogid teevad esialgu oma töö ära, siis saab ka selle projektiga edasi minna. Loodame, et vähemalt kadunud kabelit ja väravaehitist õnnestub kuidagi markeerida, nii et seal jalutavad inimesed saavad aru, et tegemist on kunagise kalmistuga.”
Esinemiste korraldamiseks tuleb nüüd leida mõni muu paik, mis ei asu otse vana surnuaia kohal, selleks on ümbruskonnas võimalused olemas.
Huvitavaid leide on hiljuti välja tulnud ka Pärnu maanteel Tõnismäe ja Vabaduse väljaku vahel uue maja ehituselt. Selles piirkonnas on olnud kindlasti üsna varane asustus. Krundil, kus praegu kaevatakse, pole siiski muinasaegset kihti säilinud. Võib oletada, et see on mingite tegevuste tulemusel hävitatud. Näiteks sellesama tee rajamise käigus, mis sealt nüüd leiti. Nimelt oli praeguse Pärnu maantee majaderea asemel ammustel aegadel paari-
kümne meetri laiune korralikult sillutatud maantee. Tee on laotud paekivist, millel natuke tellisetükke vahel, seal on hästi näha ka vankriroopad. Tee on tulnud vanalinna poolt, ilmselt Karjaväravast, ja suundunud Pärnu poole.

Leiud 13. sajandist

Miks just selle maja juures pole vanemaid kihte, seda praegu veel ei teata, kuid kuna Vabaduse väljaku kandist on saadud kiviaegseid leide, on selge, et inimesed juba sel ajal piirkonnas tegutsesid. Lisaks on arheoloogid saanud paigast päris hea väiksemate leidude saagi. Kuna ehitusplats asub vanalinna muinsuskaitsealal ja arheoloogiamälestise alal, tuleb enne ehitamise algust teha seal igal juhul arheoloogilised kaevamised.

Kunagise Kawe keldri maja juures tuli välja leide, mis kuuluvad 13. sajandisse. Võib vaielda, kas need kuuluvad muinasaja lõppu või jäävad juba vahetult Taani kuninga Tallinnasse saabumise järgsesse aega. Tatari tänava pool on kulgenud ka Karjaallika veekanalid. Huvitav on seegi, et sealt on leitud nii kivist kui ka puust veekanaleid, mida kasutati palju varem kui suurt veekanalit, mis rajati Ülemiste järvest vee kohale juhtimiseks.

Igal juhul on Tõnismäelt algav ja Vabaduse väljakuni kulgev kant ajaloo seisukohalt väga põnev. Kui varem otsiti Tallinna vanima asustuse jälgi ikka vanalinnast, siis nüüd tuleks pilgud pöörata nii kunagise Härjapea jõe kallastele kui ka Tõnismäele ja Vabaduse väljaku kanti. Tallinna ajalugu täieneb iga tunniga. Ajaloolastel aga seisab ees veel suur töö, et need arheoloogilised leiud kõik lahti mõtestada ja ühtseks tervikpildiks luua.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.