"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
TEADLANE: Innovatsioon pole sõit Marsile, vaid see, et kõigi põhivajadused on täidetud (0)
10. mai 2021
Belgia majandusteadlane Gunter Pauli. Foto: Scanpix

“Arenenud riigid ei hoolitse piisavalt keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna eest,” leiab tänavuse innovatsioonifoorumi peaesineja, belglasest ettevõtja, majandusteadlane ja sinimajanduse ekspert Gunter Pauli. “Me ei tohi soodustada liigtarbimist, sest maakera ressursid pole lõputud. Vaja on toota vastavalt inimeste vajadustele, kasutades materjale, mis on meile kohapeal saadaval.”

Sündmuse peaesineja ütleb, et me peaksime rakendama innovatsiooni rahva elutingimuste parandamiseks. Pauli arvates pole arenenud riigid piisavalt hoolitsenud keskkonna- ja sotsiaalvaldkonna eest. “Enne kui hakkame selgitama, mida inimesed või poliitikud peaksid tegema, on meil vaja toimivat raamistikku, ning seda ma kutsungi siniseks majanduseks,” selgitas ta.

“See ongi majandus, milles me ei konkureeri, kuna oleme odavaimad, me ei ekspordi, sest tahame importida asju, mis soodustavad liigtarbimist. Selle mudeliga toodame, sest tahame reageerida inimeste vajadustele ja meie tooraineks on eelkõige materjalid, mis on meile kohapeal saadaval. Üleilmastumine kohustab mind kõige odavamalt tootma. Aga sellises olukorras pole ei teil eestlastena ega minul belglasena võimalust konkureerida bangladeshilaste, brasiillaste ja hiinlastega. Me ei saa kunagi olla kõige odavamad. Niisiis keskendume jätkusuutlikkusele sama palju kui tõhususele. Need on küllalt radikaalsed seisukohad, kuid järele mõeldes võivad osutuda üpris prohvetlikeks. Maakera ressursid ei ole lõpmatud ning meil pole vaja toota asju, mida inimesed ei vaja.”

Pauli väitel tuleb innovatsiooni alustada just inimestele elutähtsatest valdkondadest nagu eluase, elamistingimused, tervishoiuteenuseid, kvaliteetne vesi, tervislik toit ja töökohad. “Peame need olulised asjad kindlustama, enne kui hakkame tegelema muude suurte innovatsiooniideedega,” lausus ta. “Ma ei muretse Kuule või Marsile jõudmise pärast. Muretsen selle pärast, et kõigi põhivajadused oleks täidetud. Nii et ma usun, et meie võimekus uuenduste toomiseks ei väljendu enamasti järjekordses interneti-müügimudelis, et inimestelt rohkem raha välja pigistada, või uues andmekaevandamise tehnikas. Arvan, et peame suunama innovatsiooni inimeste tegelikku võimekusse olla jätkusuutlik ja rahuldada põhivajadusi.”

Värviline majandus

Eesti on sinise majanduse teel päris alguses, leiab Pauli. “Põhiküsimus on siinkohal, kas te integreerite oma innovatsioonistrateegiasse kindlaid sotsiaalseid eesmärke, nagu täielik tööhõive,” selgitas ta. “Näiteks on minu ettevõte investeerinud üsna palju Hiiumaale, biokoti tehasesse. Oleme suurim bioplastide tootja Skandinaavias ja Läänemere ümbruses, ning tehase oleme paigutanud Hiiumaale, sest kuigi Eesti tingimused ja toorainevarud on väga rikkalikud, ei leia need erilist kasutamist. Seega usun, et kui tahta suurendada Eesti innovaatilisust lisaks infotehnoloogiale ja tehisintellektile, on vaja hakata töötama ressurssidega, mis on siin rikkalikult kättesaadavad. Nii on võimalik luua püsivalt rohkem töökohti.”

Pauli kinnitusel peame inim- ja loodussõbralikuma majanduseni jõudmiseks kindlasti muutma oma haridust. “Kui me õpetame oma lastele ainult kõike seda, mida juba teame, ei saa meie lapsed kunagi oluliselt paremaks muutuda,” väitis ta. “Seega on oluline muuta haridust nii, et see inspireeriks noori rohkem, et nendest saaksid tõelised ettevõtjad. Vajame uut ettevõtjate põlvkonda. Vajame inimesi, kes on palju tublimad kui nende vanemad. Mul on olnud privileeg töötada koos sadade Eesti õpetajatega, kes kõik pooldavad seda muutust, kuid loomulikult peab valitsus selleks samuti valmis olema.”
Sel aastal on MELT-i fookuses innovatsioon linnades. Saab ülevaate, mis on sini-, rohe- ja hõbemajandus. Foorum räägib ka jätkusuutlikkusest ja ringmajandusest ning vaadatakse koroona mõju nii ettevõtetele kui ka tarbimisharjumustele.

Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol Tehnopol äriteenuste juht Martin Goroško tutvustab innovatsioonettevõtmisi linnas, mille heaks näiteks on konkurss Tallinnovation.

“See konkurss annab ettevõtetele võimaluse katsetada oma tooteid päriselt ka linnas, et veenduda nende tõhususes,” lausus ta. “Tahame, et ettevõtjad õpiksid sellest ja teeksid vastavaid endale vajalikke kohandusi, et olla valmis ka suurtele turgudele sisenema. Me teeme selleks koostööd ka Tallinna linnaga, näiteks katsetades neid lahendusi siin Tehnopoli linnakus. Äsja lõppenud Tallinovationi hindamisel jälgisime, et sealsed pakutud lahendused oleksid kooskõlas targa linna kontseptsiooniga. Ei olnud mingeid piiranguid ettevõtte suurusele ega ärivaldkonnale. Innovatsioonikonkursile laekus 15 unikaalset innovatiivset tooteideed. Neist kümme pääses žürii ette ja lõpuks valis linna esindajatest ja asjatundjatest koosnev žürii välja viis lahendust, mis olid nende hinnangul kõige paremad.”

Ratas parklasse ja rongiga edasi

Üks konkursi võitja oli ettevõte Bikeep oma uuenduslike jalgrattagaraažidega. Bikeepi töötaja Kristjan Lind tutvustab, mismoodi nende jalgrattamajad toimivad. “Konkursi raames rajasime linnas kolme kohta nutikad jalgrattagaraažid, kus on rattad kaitstud nii varaste kui ka halva ilma eest,” selgitas Lind. “Nende hoidlate kasutamine käib rakenduse kaudu, mis on juba tuhandetel tallinlastel olemas. See võimaldab end tuvastada ja oma ratas kindlasse kohta ära panna. Esimesed kolm rattaparklat on rajatud ühe ühistranspordisõlme, ühe korteriühistu ning Tallinn-Väikse rongijaama juurde. Mõte on sõita näiteks transpordikeskusse, panna seal ratas turvaliselt hoiule ja sõita ühissõidukiga linna. Naastes saab oma ratta jälle hoitult tagasi võtta. Konkursil osalemine andis meile võimaluse näha reaalses olukorras, kuidas meie lahendus toimib, ning andis ka linnale võimaluse hinnata, kuidas niisuguseid rattaparklaid edaspidi linnas rajada.”

Lind lisas, et jalgrattagaraažide eesmärk on julgustada inimesi üha enam eelistama jalgratas-ühistransport liikumisviisi. Tallinn ja ka muud suurlinnad autostuvad üha enam ning see tekitab ummikuid, müra ja stressi. Bikeep usubki, et privaatsete, ilmastiku- ja vargakindlate rattagaraažide abil kasutavad inimesed ühistransporti rohkem ja seeläbi väheneb autode hulk linnaliikluses.

Märt Puust teede tehnokeskusest tutvustas oma ettevõtte võidutööd. “Meie mõte on rajada linna teeilmajaamad ning koostada neid kasutades ilmaprognoose linna kohta,” rääkis ta. “Tegime Tallinnasse minitee-ilmajaamade võrgu, et muuta teehooldus linnas efektiivsemaks ja samas ka keskkonnasõbralikumaks. Informatsioon meie ilmajaamakestest jõuab ühte veebirakendusse, mis on abiks teehooldajatele, et muutustele kiiremini reageerida. Teeilmajaamade infot jälgivad põhiliselt teehoolduse ettevõtted ja Tallinna linn, kes teehooldust tellib. Konkursil osalemine aitas meil luua väiksed, aga efektiivsed seadmed, mida saab kiirelt paigaldada, ja niimoodi käivitada ka kiire prognoosimine.”

Autonoomsete miniilmajaamade 16 lõplikku asukoha valis firma välja koos Tallinna keskkonna- ja kommunaalametiga.

Jälgi foorumit 12. mail veebist!

Teadus- ja ärilinnak Tehnopol korraldab koostöös linna ja loomeinkubaatoriga 12. mail innovatsioonifoorumi MELT veebikeskkonnas www.melt.ee
Abilinnapea Aivar Riisalu sõnul on Tallinnal ambitsioon olla rahvusvaheliselt tuntud loov maailmalinn ning kogu Põhja-Euroopa targa ja rohelise majanduse süda. “Eeldused selleks on olemas, sest meil on palju tarku inimesi, uuendusmeelsust ja pealehakkamist,” rõhutas ta ja leidis, et need asjad ongi kõige olulisemad, et tekiksid nutikad ja lisandväärtust loovad ettevõtted. “MELT-i eesmärk on innovatsioonihuvilised kokku tuua, üksteist inspireerida, julgustada ja leida mõttekaaslasi, et edasi liikuda.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.