"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
Töötute otsetoetus tuleb kahjude korvamisest odavam (0)
10. mai 2021
Töötute toetamine tuleks ühiskonnale odavam, kui kanda neid kulusid, mis seostuvad muuhulgas halveneva tervisega, aga ka ilmselt kasvava kuritegevusega ning ümbrikupalkadega. Foto: Scanpix

Koroonaajal on jõukam keskklass kriisist üsna puutumata jäänud, aga samas on kriis valusalt löönud madalamalt tasustatud töötajaid. Mõttekoja Praxise hiljutise uuringu järgi peaks riik kulutama kümneid miljoneid, et päästa koroonaaja töötuid vaesusest. Koroonapandeemia on kestnud üle aasta ja iga päev lõpeb hüvitis sadadel.

Peale nende tõi kriis kaasa hulga taolisi töötuid, keda ei koondatud ja kes ei saanudki seetõttu hüvitist ega toetust. Tõsi, olukorda leevendasid oluliselt riigi palgatoetused, kuid nüüdseks on ka nende mõju kadumas. Töötukassa andmetel on praegu 9-12 kuud töötu olnud umbes 6000 inimest, 11% kõigist töötutest.

Neist pooled on Tallinnast ja Harjumaalt. Praxise analüütik Kaupo Koppel on viidanud, et meie töötusekaitse on koondatukeskne ja eeldab korralikku tööstaaži. Kes on lahkunud omal soovil – olgu pealegi, et tegemist võib olla lahkuma sundimisega –, hüvitist ei saa. Üks võimalus töötuid aidata oleks töötutoetuse staažinõude ajutine kaotamine. Lisanduks ligikaudu 22 000 uut toetusesaajat.

Mõnevõrra vähem läheks maksma töötuskindlustushüvitise maksmise aja pikendamine, kuid seegi võtaks kuni 25 miljonit eurot. Lõpuks tuleks nende inimeste toetamine aga ühiskonnale odavam, kui kanda neid kulusid, mis seostuvad muuhulgas halveneva tervisega, aga ka ilmselt kasvava kuritegevusega ning ümbrikupalkadega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.