"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Tallinna Sadam pakub rahvusooperi jaoks krunti (0)
11. mai 2021
Rahvusooper Estonia 1913. aastal valminud hoone. Foto: Mats Õun

“Me eelistaksime pikaajalist renti, või kui siia tekib nii tähtis objekt nagu ooperiteater, siis võime selle maa ka müüa ning võime teha erikokkuleppeid. Börsiettevõttena me ei saa seda maad päris tasuta ära anda,” ütles Tallinna Sadama juhatuse liige Valdo Kalm.

Kalm näeks hea meelega, et uus ooperimaja kerkiks mere äärde kruiisiala naabrusse, kuid rahvusooperil endal ei paista selle vastu erilist huvi olevat, kirjutab Postimees.

Uhket mereäärset krunti peetakse liiga kalliks

Rahvusooper Estonia esitas olulise kultuuriehitise rahastuse saamiseks Estonia praeguse hoone juurdeehituse plaani, sest kesklinnas polevat krunte, kuhu uus ooperimaja ehitada, või siis olevat need liiga kallid. Tallinna Sadamal on selleks otstarbeks pakkuda tugeva potentsiaaliga mereäärne krunt, kuid rahvusooperi juhtkond pole nende pakkumisele isegi vastanud. Tõsi küll, riigikogu kultuurikomisjonile esitatud taotluses on rahvusooperi esindajad kõrvale heidetud variantide seas ära nimetanud ka Tallinna Sadama naaberkrundi – kui liiga kalli.

“Logi tänav 8 ja 10 kinnistud Linnahalli kõrval: hoone maksumus koos kinnistul oleva ehitusõiguse omandamisega ligi 300– 350 miljonit eurot,” seisab taotluses. Tegemist on Tallinna Sadama naaberkrundiga. Kalm ütles, et ei tea, kuidas on leitud selline hind, kuid sadam ei aja tema sõnul sellise maamärgilise kultuuriobjekti puhul tavalise kinnisvaraärimehe kombel ruutmeetri hinda taga ning kokkuleppevõimalusi olevat mitmesuguseid.

“Me eelistaksime pikaajalist renti, või kui siia tekib nii tähtis objekt nagu ooperiteater, siis võime selle maa ka müüa ning võime teha erikokkuleppeid. Börsiettevõttena me ei saa seda maad päris tasuta ära anda,” ütles Kalm.

Taksopeatusest saab park, terminali-alast atraktiivne linnaruum

Sadama juht selgitas, et Tallinna Sadam ei kavanda sadama sellele poolele ainult kortermaju, vaid loob uut avalikku linnaruumi. Samamoodi käitutakse ka mujal. «Juba sel suvel muudame D-terminali esise atraktiivseks linnaruumiks, kus sadama teenindusalad on põimitud linnapargiga. Selle koha, kus praegu sõidavad taksod, muudame pargiks. Siis liigume A-terminali poole ja teeme seal sedasama. Kui tuleb sadama trammiliin, siis korraldame siin kogu liikluse ümber ning seome pargi ülejäänud linnaruumiga,» rääkis Kalm.

Eluruume on A-terminali ümbrusse plaanitud üsna vähe. Seal võiksid sadama nägemuses olla ühiskondlikud hooned. «Siia tekib uus linnaruum, kus on ka kontoreid ja kortereid, aga meie huvi on tekitada sellele alale uus keskkond. Pole mõtet rajada mingit karbiküla, kus keegi ei taha ei elada ega töötada,» lausus Kalm.

Üht suurt kultuuriobjekti soovitasid ka kõik arhitektid, kes olid mõne aasta eest sadama üldplaani koostamisse kaasatud. Trammiga ooperisse Kalm näitas A-terminali ees kohta, kuhu tuleb lähiaastate jooksul trammipeatus. Sadama trammiliin pöörab seal ära ning läheb Kultuurikilomeetrit pidi edasi. Nende jaoks, kellele ühistransport ei sobi, ehitatakse A-terminali naabrusse parkimismaja nagu D-terminali juures.

“See on väga oluline, et oleks mugav ühendus nii jalakäijale, jalgratturile kui ka autoga sõitjale. Praegu käibki meil siinse liikluse planeerimine ja lähema kuu aja jooksul loodame trammiliini asukoha lõplikult paika saada. See määrab tulevikus väga palju,” rõhutas Kalm.

Rahvusooperi eelmise juhtkonnaga oli mereäärsest ooperimajast juttu. «Kui me alustasime mõne aasta eest oma üldplaaniga, siis Aivar Mäe käis siin asju arutamas ja me andsime kindla sõnumi, et rahvusooper on siia väga teretulnud,» meenutas sadamajuht.

Headeks näideteks Sydney ja Oslo

Kalm tõi näiteks Sydney ja Oslo ooperimajad, mis asuvad samuti mere ääres ning on kujunenud suurteks sümboliteks. «Sydney puhul on saanud kultuuritemplist kogu riigi kaubamärk. Kui inimene Austraaliast ka midagi muud ei tea, siis Sydney ooperimaja tunneb ta ikka pildi järgi ära,» ütles Kalm.

Ka Oslos on tema sõnul tekkinud ooperiteatri ümbrusse keskkond, kus inimesed tahavad viibida. Sadama läheduses asuv ooperimaja tooks tema hinnangul siia ka hulgaliselt Soome, Rootsi ja teiste riikide kultuurituriste. Nii saatiski Tallinna Sadam rahvusooper Estonia juhtidele väikese meeldetuletuskirja, kui rahvusooperi ruumiprobleemid jälle päevakorda tõusid.

«Saatsin rahvusooperi juhile lühikese kirja, aga mingeid läbirääkimisi me pole alustanud ja mingit tagasisidet pole saanud,» tõdes Kalm. Ta lisas, et umbes 3,5 hektari suurune maatükk on praegu saadaval, kuigi huvilisi on olnud igasuguseid. «Meil ei ole ühtegi siduvat kokkulepet, nii et praegu oleks õige aeg asju arutada. Aga ühel hetkel me läheme detailplaneeringuga edasi ja siis see plaan võib-olla enam ei sobi. Nii et kutsume üles arutelule,» lausus Kalm.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.