"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
RIIK PIIRAB HARIDUSKULU Vadim Belobrovtsev: kas riik peab tõesti minema 2008. aasta masu kombel kärpekääridega laste huvihariduse kallale (0)
13. mai 2021
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev Foto Albert Truuväärt

„Kahetsusväärne on see, et kohati püüab riik oma kärpeid teha kohalike omavalitsustele arvelt. See käik meenutab 2008. aasta masu, mil samuti vähendati kohalike omavalitsuste tulubaasi,“ ütles Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev riigieelarve strateegias ette nähtud laste huvihariduse kärbete kohta. „Samuti kavatseb riik järgmisest õppeaastast alates loobuda veel ka koolidele e-õppematerjalide tasuta kasutamise võimaldamisest ning ka see kulu tuleb kohalikul omavalitsusel kanda.“

„On arusaadav, et keerulisel ajal on kõigil raske ning kui on vähenenud inimeste tööhõive, väheneb nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tulubaas. Sama selge on ka see, et kuskilt tuleb kokku hoida. Aga kes need peavad olema just lapsed?“ küsis Belobrovtsev.

Ta toob näiteks, kuidas 13 aastat tagasi võeti ära lasteaiaõpetajate palgatõusu kompensatsioon ja ka investeeringute toetus. Vastutus vastavate kulutuste kandmise eest pandi siis ja suunatakse ka nüüd kohalikele omavalitsusele.

Abilinnapea, kes vastutab muu hulgas ka laste huvihariduse eest, tõi esile, kuidas lisaks meedias räägitud ja kirjutatud huviharidusele kavatseb riik järgmisest õppeaastast alates loobuda veel ka koolidele e-õppematerjalide (Opiq ja Foxcademy) tasuta kasutamise võimaldamisest. „Need kulutused jäävad omavalitsuste kanda, mis Tallinna puhul tähendab täiendavaid kulutusi ligikaudu miljoni euro ulatuses aastas. Ka need vahendid tuleb kuskilt leida,“ oli ta nõutu. 

Huviharidus väheneb

Belobrovtsevi sõnul on praegu konkreetsetest mõjudest linna huviharidusele veel raske rääkida, kuna pole selgunud täpsed summad, millest riik räägib. Siiski kardab ta, et vähemkindlustatud peredest noorte võimalused osaleda huvihariduses vähenevad. Surve alla satub olulisel määral huvihariduse mitmekülgsus. „Tõenäoliselt mõjutab see valdkondi, mille teenus on tänu oma spetsiifikale kulukam. Rahastuse riiklikud kärped mõjutavad kindlasti ka meie võimalusi reageerida noorte vajadustele ja ka vastata nende huvidele ja ootustele.“

Ka riiklikult prioriteetsete valdkondade, nt rohepöördega seonduv temaatika arendamine võib sattuda löögi alla, sest täiendavate vahendite nendesse valdkondadesse suunamise asemel neid hoopiski kärbitakse. „Kindel on, et ühel või teisel moel väheneb huvihariduse mitmekesisus, vähenevad võimalused formaal- ja mitteformaalõppe koostööks,“ tõdes Belobrovtsev. 

Peaminister Kallas: omavalitsuste tulud suurenevad

Peaminister Kaja Kallas ütles 12. mai riigikogu infotunnis, et huvihariduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ja mitte riigi ülesanne. „Riik on maksnud kohalikele omavalitsustele toetust huvihariduse korraldamiseks omavalitsuste piires. Kohalikud omavalitsused saavad 2,42 miljardit eurot tulu ja see on iga kohaliku omavalitsuse enda otsustada, mida ta selle rahaga teeb.“ Ta tõi näiteks, et 2023. aastal on kasvavad omavalitsuste tulud 3,5 protsenti.

Kallas möönis, et laste huvihariduse toetus kohalikele omavalitsustele on seni olnud 14 miljonit eurot ja järgmises riigi eelarvestrateegias saab see olema 7 miljonit eurot. Valitsusjuhi sõnul on huvihariduse toetust kasutatud väga erinevalt. „On teatud omavalitsusi, kes on selle huvihariduse toetuse suunanud selgelt ja kasutanud seda huvihariduse korraldamiseks ja pannud sinna ka oluliselt ise juurde, sest see on olnud selle kohaliku omavalitsuse prioriteet.“

Kallas rõhutas, et kohalikud omavalitsused saavad tegelikult raha juurde ja peavad ise kandma kohustust, kuidas huviharidust korraldada ja rahastada ning arvestama, et raha kasutus lähtuks lastest huvidest.

Laste huvihariduse kärbete vastu on olnud ka parlamendi opositsioon. Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar tõi parlamendis esile, et

laste huvitegevuse riigipoolne täiendav rahastamine on toonud huviringidesse kümneid tuhandeid lapsi, kes seal enne ei käinud. Ta viitas Tartu Ülikooli aruandele, mis ütleb, et aastal 2018 oli huvitegevusse kaasatud lapsi üle 93 000 ja aasta hiljem juba üle 113 000.

Siiski on ka valitsuse poole pealt märku antud, et huvihariduse rahastamine vaadatakse veel kord suvel üle, kui hakatakse kokku panema 2022. aasta riigieelarvet.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.