"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
MEELEOLUKAS E-ETTEÜTLUS IVO LINNAGA Aivar Riisalu: paneksin endale viie miinusega (0)
14. mai 2021
Tallinna päeva e-etteütlus Foto Albert Truuväärt

“Olen terve selle aasta iga päev tund aega eesti keelt õppinud. Eelmisel aastal sain kahe, loodan, et sel aastal nii palju vigu ei tee. Allakäiguspiraali pidi minemine tuleb peatada,” sõnas abilinnapea Aivar Riisalu enne etteütluse alustamist. “Mul on selline käekiri, et keegi ei saa niikuinii aru,” sõnas linnapea Mihhail Kõlvart. 

Täna kirjutati juba kaheksandat korda Tallinna etteütlust, kus veebivahendusel pani tänavu rekordarv keelehuvilisi – ligi 3015, oma emakeeleteadmised proovile. Teist aastat toimus üritus läbi veebi. Etteütluse teema on alati seotud olnud eesti kirjanduse, kultuuri ja Tallinna ajalooga ning alati loeb teksti ette mõni kultuuritegelane. Tänavu oli ettelugejaks armastatud laulja Ivo Linna. Otseülekandes kirjutasid etteütlust koolipinkide taga ka Tallinna linnpea Mihhail Kõlvart ning abilinnapead Aivar Riisalu ja Eha Võrk.

Etteütluse kirjutamise eel soovis linnapea Mihhail Kõlvart kõigile osalejatele ilusat Tallinna päeva ja huvitavat etteütlust. „Kui 2019. aastal otsiti Rahvusringhäälingu algatusel kõige eestilikumat sõna, pakkus laulja Ivo Linna selleks välja sõna „kodu“. Kolmkümmend aastat tagasi sai iseseisvaks meie kodumaa, Tallinn on meie kodulinn, ja keel on hinge kodu,“ rääkis Kõlvart. „Seega mul on väga hea meel, et selle aasta etteütluse teksti, mis on pühendatud Eesti taasiseseisvumise juubelile, loeb meile ette maestro Ivo Linna.“

Vaata galeriid (33)

Kõlvart: mu tugev külg on käekiri

Mõned minutid enne etteütluse algust oli õhus tunda pinget ja ärevust. Osalejad tunnistasid, et liiga palju ettevalmistusi tehtud pole. “Mul pole tugevat tunnet ega enesekindlust liiga palju, aga Aivar andis head näpunäited ära, püüan mitte nii kirjutada nagu ta ütles,” sõnas abilinnapea Eha Võrk. ”Tänane ilus ilm on võib-olla rahulikumaks muutnud, loodan, et mitte liiga loiuks,” proovis abilinnapea kooliõpilasele kohaselt oma vigu juba ette ära vabandada.

Linnapea Mihhail Kõlvart pidas oma tugevuseks aga käekirja. “Mul on selline käekiri, et keegi ei saa niikuinii aru. See on minu suur boonus,” sõnas ta.

Abilinnapea Aivar Riisalu oli enda sõnul aga iga päev vähemalt tund aega eesti keelt õppinud, kuna eelmisel aastal ei läinud kõige paremini. “Sain kahe. Kooliajal lõpetasin neljade ja viitega, nii et mõtlesin, et selline allakäiguspiraali pidi minemine tuleb peatada. Mitte kunagi ei tasu kasutada sõnu nagu “käind” ja “tulnd” – jätke see meelde, noored!” andis Riisalu ka teistele näpunäiteid.

Kui etteütluse alguses tõmbusid osalejate kulmud aina rohkem kortsu, eriti abilinnapeal Aivar Riisalul, siis lõpuks tabas osalejaid pingelangus ning õhkkond muutus nii meeleolukaks, et Ivo Linna otsustas fraasi “eestlane olen ja eestlaseks jään, kui mind eestlaseks loodi” lausa ette laulda. See aga ajas Riisalu segadusse: “kas pean fraasile noodid ka peale kirjutama,” küsis ta.

Arenguruumi veel on

Kui Riisalu ja Kõlvart jäid oma sooritusega enam-vähem rahule, kuigi arenguruumi veel jäi, siis Eha Võrk tunnistas, et on eneses pettunud. “Mul on hea meel, et ma väga enesekindel ei olnud. Tundub, et oleksin pidanud konsultatsioonidel viibima,” sõnas Eha Võrk, kes kirjutas nii suure hooga, et sõnad kippusid paberil viltu minema. “Öeldakse, et see kellel läheb käekiri ülespoole on optimist,” oskas Võrk ka sellele põhjendust leida.

Suurimaks veaks pidas Võrk seda, et kirjutas “sinimustvalge” sidekriipsudega, kuigi esimene instinkt oli kõik kokku kirjutada. Ka Riisalu tegi sama vea, kuid parandas selle õigeks.

Segased lood olid ka jutumärkidega. Ajalehtede nimed kirjutati ilma jutumärkideta juba eelmisel sajandil, abilinnapead seda aga ei teadnud. “Tundub, et ma ei tea jutumärkidest mitte midagi. Neid sai kas liiga palju või ei saanud üldse,” sõnas Riisalu.

“Julgen tunnistada, et kirjutasin ka sõna “suveräänne” kahe r-ga, aga tõmbasin salaja maha, nii et keegi ei näinud,” tunnistas Riisalu pattu.

Linnapea Mihhail Kõlvart tunnistas, et vigu oli, kuid mitte nii palju kui ta esialgu prognoosis. “Kui päris aus olla, siis eesti keel ei ole minu jaoks emakeel, vaid isakeel, seetõttu on mõned sellised vead, mida ma arvan tavaliselt ei tehta. Uhkusega pean ütlema, et mõned rasked kohad olid minu jaoks arusaadavad ja sain nendega hästi hakkama,” lisas ta.

Kõiki videotunde ja hiljem ka etteütlust saab jälgida etteütluse veebilehelTallinna Facebook’i lehelYoutube’is ja Instagram’is.

Tallinna päeva etteütluse traditsioon sai alguse 2013. aastal. Etteütluse teema on alati olnud seotud Eesti kirjanduse, kultuuri ja Tallinna ajalooga. Möödunud aastal oli see pühendatud legendaarsete tallinlaste Jaan Krossi ja Georg Otsa 100. sünniaastapäevale. Koroonast tingituna viidi etteütlus esimest korda läbi veebi vahendusel ning osalejate arv püstitas senise rekordi, tõustes üle kahe tuhande.

Tallinna päeva e-etteütluse korraldab Tallinna Haridusamet koostöös Tallinna munitsipaalkoolide eesti keele õpetajatega.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.