"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
TALLINNA KRIISIABI Psühhoterapeut Eda Mölder: koroonaaeg pani rohkem kaaslase vigu märkama ja muutis suhte vägivaldsemaks (0)
14. mai 2021
Foto Scanpix

“Võib-olla olid suhtes juba enne mõrad sees, aga nüüd hakkab töökaotuse stressiga suhtekoormus suurenema, inimene hakkab rohkem vigu märkama, saab aru, et partner ei ole võimeline teda toetama,“ sõnas psühhoterapeut ja MTÜ Eluliin juhatuse liige Eda Mölder. „Sealt edasi tekivad lastehooldusega seotud küsimused, kodukaotus. Olukord võib hakata rulluma ja tulemuseks on suur vaimne ülekoormus ja stress, mis võib muutuda vägivallaks.”

Mölder ütles, et kui varem tegelesid nõustajad palju pereküsimuste, psühhotraumade ja liiklusõnnetuste tagajärgedega, siis koroonaga seoses on lisandunud läbipõlemist ning hirme ja muresid, mis puudutab ülekoormatud eesliinitöötajaid.

Tallinn psühholoogiline kriisiabi on Tallinna elanikele olemas olnud juba pikka aega, kuid koroonaajal on inimeste vajadused muutunud. Muresid, millega nõustajate poole pöördutakse on erinevaid, inimeste hirmud ja mured võivad olla seotud nii vaimse tervisega kui füüsiliste õnnetuste tagajärgedega. Lisandunud on aga koroonast tingitud hirmud.

“Kui räägime sotsiaalsfääri töötajatest, siis inimesi võib mõjutada klientide surm. Eesliinitöötajatel on olnud hirm saada viirus ja tuua see koju ning nakatada oma lähedasi. Lisandunud on stressikoormust, mis puudutab spetsiifiliselt koroonaaega,” lisas Mölder.

Pisike probleem võib muutuda suureks kriisiks

Mölderi sõnul võib massiivsem kriis tekkida pisiasjast. Eesti inimene on aga teatavasti tagasihoidlik ja otsib abi pigem viimasel hetkel kui olukorra eskaleerumise ennetamiseks. “Üldiselt inimene ütleb nii, et mina ei tea, kas mul on ikka see õige kriis,” sõnas Mölder.

Tihtipeale on kriis alanud aga juba enne kui seda märgatakse ning allakäik toimub kiiresti. See võib alata ootamatust elumuutusest, töökaotusest, lähedase kaotusest ja üleüldisest harjumuspärase rutiini muutusest.

“Kui sellega kaasneb veel üksijäetuse tunne, lein, liiga suured kohustused ja liiga suur koormus, siis ühel hetkel saab psüühiline jõud otsa,” lisas ta.

Nõustaja ei paku kriisis olevale inimesele lahendusi, küll aga aitab lahendustele lähemale jõudmisele kaasa. Tihti on ülekoormatud inimestel vastutus ka teiste ees, kas laste või mõne hooldatava sugulase näol. Sellises olukorras üksinda otsuseid vastu võtta võib muutuda saatuslikuks. “Üks asi viib teiseni ja tulemuseks on suur vaimne ülekoormus, pikaajaline stress, depressioon või sõltuvusprobleemid,” lisas Mölder.

Karmimad lood on seotud lähisuhetega

Kõige karmimad lood, millega kriisiabisee pöördutakse on Mölderi sõnul seotud inimestega, kel on esialgu kõik elus hästi, kuid ühel hetkel hakkab viltu minema ning sündmuste ahela tagajärjel hakkavad lagunema suhted nii elukaaslaste kui lastega.  

“Võib-olla olid suhtes juba enne mõrad sees, aga nüüd hakkab töökaotuse stressiga suhtekoormus suurenema, inimene hakkab rohkem vigu märkama, saab aru, et partner ei ole võimeline teda toetama. Sealt edasi tekivad lastehooldusega seotud küsimused, kodukaotus. Olukord võib hakata rulluma ja tulemuseks on suur vaimne ülekoormus ja stress, mis võib muutuda vägivallaks,” lisa ta.

Vägivaldsed võivad Mölderi sõnul olla nii naised kui mehed. Väärkohtlejad ei näe sageli end halva inimesena, vaid nende vaatest on neid pandud olukorda, kus vägivallale pole alternatiive. Seega ei tule enamasti vägivallatsejad abi küsima, küll aga tullakse vahel koos kaaslasega nõustaja juurde olukorras, kus on näha, et peretüli hakkab eskaleeruma tõsisemaks probleemiks.

“Sellises olukorras on pahameel suur, toimub allakäik, inimesed ei ole oma eluga rahul, võib-olla süüdistavad üksteist. Vahel on hea pilt selgeks saada ja neid asju kellegi neutraalsega arutada,” lisas ta.

Kriisiabi nõustamisel saab käia kuni viis korda, sõltuvalt olukorrast. “On olemas pereprobleeme, konflikte, leinaprotsessid, mis ei pruugi nii kiiresti lahendada, siis nõustaja otsustab, kuidas selle asjaga edasi minna. Oleme kergesti ligipääsetavad, saab helistada ja vastuvõtule leiab aja juba sama või järgmise nädala piires. Vaja ei ole näidata dokumenti. Inimene võib oma murest rääkida anonüümselt ja konfidentsiaalselt, ilma, et peaks piinlikust tundma,” lisas ta.

Juhul, kui inimesel on vaja pikemaajalisemat nõustamist või ravi, saab psühhoterapeut inimest juba edasi suunata. “Nõustaja oskab soovitada, kas kriis või trauma on kohapeal lahendatav või on alust karta depressiooni süvenemist või on vaja meeleoluhäirete ravi. Nõustaja hindab, kas olukord võib muutuda keerulisemaks või leiab sellele lahenduse siin majas,” sõnas Mölder.

Mölder julgustab kriisiabisse pöörduma kõigil Tallinna elanikel, kes tunnevad, et vajavad psühholoogilist nõustamist. Vastuvõtule saab registreerida nii eesti kui vene keeles, helistades numbril 6314300. Kriisiabi teenust osutatakse nii silmast silma kohtumistel kui anonüümselt telefoninõustamistel. Telefoniliin on avatud E,T,K 12.00-19.00 ning N,R 15.00-19.00.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.