"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
Mihhail Kõlvart: linnahalli ümbrus võiks moodustada tervikliku kultuurikvartali (0)
16. mai 2021
Pealinn

“Linnahalli piirkonnas on võimalik luua kultuuri, mitte erinevaid asutusi, vaid kultuurikvartali, koos linnahalli ja kultuurikatlaga. Sinna sobiks juurde ka ooperiteater. Mulle isiklikult väga meeldib mõte, et Skoone Bastionile võiks ehitada kontserdimaja,” sõnas linnapea Mihhail Kõlvart.

Peale aastaid kestnud vaidlusi tundub, et otsus on nüüd langetatud ja linnahall tehakse korda. Euroopa Komisjon andis loa kasutada riigi ja linna vahendeid linnahalli renoveerimiseks ning linnapea sõnul ollakse projektiga stardipositsioonis. “Tallinna linna eelarvestrateegia vahendid olid alati reserveeritud ja riigitoetus sellele projektile ehk siis valmisolek oli juba ammu olemas. Me ei istunud niisama, vaid tegime analüüse ja valmistasime ette projekteerimise lähteülesannet,” sõnas Kõlvart.

Konverentsikeskuse eskiis oli valmis juba 2006. aastal

Linnahalli arhitekt Rainer Karbi sõnul on taolisi jutte linnahalli korda tegemisest olnud juba viimased kuusteist aastat. Seega ei oska ta ka praeguseid jutte tõsiselt võtta. Päris ükskõik arhitektil linnahalli saatusest siiski pole. “Seda võib vaadata kahest positsioonist: pole mõtet rabeleda sellepärast, mida ise muuta ei saa, teisest küljest oleks ju kena kui üks lõputu risune koht korda tehakse, ükskõik, mis viisil,” sõnas Karp.

Esimesed eskiisid linnahalli renoveerimiseks ja konverentsikeskuseks muutumiseks oli valmis juba 2006. aastal, meenutas arhitekt. “Linnavalitsus tellis ühe eskiisi, kuidas saaks midagi kohendada. Suur saal jäi suureks saaliks ja jäähall sai konverentsikeskuseks, mere pool oli lahtisem värk,” sõnas Karp.

“Basseini asemele panin universaalse näitusesaali, mis oleks kesklinnas kasulik, ei pea iga kord Pirita tee äärde minema ja katusele sai ette nähtud kolmest küljest klaasidega banketisaal, sest tookordsed kodanikud ütlesid, et konverentsidel on üks valukoht, et kui konverents on läbi, siis on vaja sellist kohta, kus kõik saaksid banketti pidada,” lisas ta.

Linnahall muutub mitmekülgseks konverentsikeskuseks

Tulevikuvisioon näeb linnahalli multifunktsionaalse keskusena, mis oleks üks oluline element kultuurikvartalis ning peatuspaik pikal merepromenaadil. Kogu projekti maksumus on 140 miljonit eurot. Linnapea sõnul jääks alles suur kontserdisaal 3500 istekohaga ning lisanduks konverentsikeskus 12 saaliga, kuhu kokku mahuks maksimaalselt 6000 inimest.

Kõlanud on arvamusi, kas Tallinnasse on üldse nii suurt konverentsikeskust vaja ja kas koroona tõttu ei olegi konverentsid lõplikult veebi üle kolinud? Eesti konverentsibüroo juhi Kadri Karu sõnul ei kao suured koha peal peetavad konverentsid kuskile. “Kindlasti on praegune piirangute aeg näidanud, et virtuaallahendused on lühemateks koosolekuteks kindlasti väga kasulik viis, kuidas neid pidada. Samuti on aga see aeg näidanud, et virtuaalsündmused ei ole nii head võrgustumiseks, kontaktide loomiseks ja omavaheliseks suhtluseks ning uute projektide algatamiseks,” sõnas ta.

Tallinn on Karu sõnul olnud väga edukas konverentsilinn ning oleme selles osas nii Euroopa kui maailma linnade seas pingereas 42. Kohal. “Praktiliselt 1600 linna hulgast. See on suurepärane tulemus,” lisas ta.

“Konverentsid on üks võimalus, kuidas võõrustades valdkonna tippsündmust, panna see valdkond ja linn pildile, tuua erialaspetsialistid kokku. Meil on väga häid kõrgetasemelisi hotelle ja unikaalseid paiku, aga ruumide mahud neis on piiratud. Üle 500 inimese saali ei mahu,” lisas ta.

Head võimalused konverentside pidamiseks tõmbaks Eestisse erinevate valdkondade teadlasi ja spetsialiste, kes on rahvusvaheliselt aktiivsed ning tooksid ka oma kolleege Eestisse. “Tallinnas on kindlasti väga hea konverentsi ja külastuse infrastruktuur. Kõik on jalutuskäigu kaugusel võrreldes suurlinnadega, kus on logistika keerukam ja kallim. Lisaks on suur väärtus meie uudsus, kõik otsivad uusi ja põnevaid paiku,” lisas ta.

Linnahall kui osa rannapromenaadist

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on linnahalli puhul oluline vaadata laiemat perspektiivi ning arvestada projekti linnaruumilise aspektiga. “Alustaks Pirita teest, jõuame Reidi teele, aga siis me ei istu autosse, vaid läheme edasi. Edasi tuleb sadama piirkond, promenaad läheb edasi, teeme ringi ja jõuame linnahalli juurde, kust saab veel edasi minna, aga teeme linnahalli juures peatuse. Selles piirkonnas on võimalik luua kultuuri, mitte erinevaid asutusi, vaid sellise kultuurikvartali. Sinna sobiks ka ooperiteater ja kui teeme perspektiivi veel laiemaks, siis Skoone bastion oleks vaja tulevikus ühendada vanalinnaga,” sõnas Kõlvart.

Muinsuskaitse ei luba linnahalli täielikult ümber ehitada. Seetõttu on praeguse analüüsi järgi võimalik praegune jäähalli osa maha võtta ning sinna konverentsikeskus ehitada. Kontserdisaali osa jääb aga samas vormis alles nii väliselt kui seest. “Mina vaataks aga kuidas see ala oleks rohkem merele avatud, et seal tekiks avatud linnaruum. See on minu arvates mitte väiksem väärtus,” lisas Kõlvart.

“Mulle isiklikult meeldib see kultuurikvartali kontseptsioon,” sõnas linnapea. “Konverentsiturist on meile väga oluline, sest ta jätab rohkem raha, aga veel olulisem on see, et tegemist on turistiga, kes tarbib meie kultuuri ja ei lähe ainult suveniire ostma, vaid on meie riigist huvitatud,” lisas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.