"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
VIDEO JA FOTOD! Jakob Rosin: Heleni kooli loodav arvutiklass pimedatele on Eestis haruldane (0)
17. mai 2021
Foto Albert Truuväärt

“Selline arvutiklass on üsnagi haruldane,” sõnas Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees Jakob Rosin. “Ehkki nägemispuudega inimesed saavad kasutada täiesti tavalisi arvuteid, on mõningate kohanduste järel seadmeid lihtsam kasutada. Lisaks on tähtis, et koos tehnikaga saavad lapsed ka korraliku õppe, kuidas seadmeid kasutada ja säärast õpet on Eestis vähe.”

Tallinna Heleni koolis avati kaasaegne arvutiklass kooli pimedatele õpilastele. Arvutiklassi ettevalmistamisel tegi kool koostööd Eesti Pimedate Liiduga, et saada põhjalik ülevaade kaasaegsetest infotehnoloogilistest lahendustest pimedatele ja vaegnägijatele.

Vaata galeriid (21)

Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimehe Jakob Rosina sõnul ei ole meie füüsiline keskkond erivajadustega inimestele just kõige sõbralikum, mistõttu on iseseisvalt liikumine paljude jaoks keeruline. Tehnoloogia, nagu arvutid ja nutiseadmed avavad aga võimalused maailmas toimetamiseks. “Sestap on heade digipädevuste omandamine ning ligipääsetavuse tagamine virtuaalses ruumis ääretult tähtis,” sõnas Rosin.

Arvutiklass nägemispuudega õpilastele on Eestis pigem haruldane

Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimehe Jakob Rosina sõnul on taoline arvutiklass Eestis üsna haruldane, kuid sääraseid klasse on loodud varemgi, näiteks on Tartus toimiv Tartu Emajõe kool täielikult nägemispuudega laste ja noorte haridusele spetsialiseerunud.

Nägemispuudega inimestele vajaliku ruumi kujundamisel tuleb Rosina sõnul arvestada nii ligipääsetavuse kui erinevate tarkvaradega. “Nägemispuudega inimesed saavad arvutit kasutada ekraanilugemise tarkvara abil. See on programm, mis lubab kasutajal arvuti ekraanil näidatavat infot kuulata või lisaseadme, näiteks punktkirjariba olemasolu korral ka sõrmedega punktkirjas lugeda,” selgitas Rosin.

Tarkvara on vajalik igapäevaseks veebikasutuseks, näiteks dokumentide ja veebilehtede lugemiseks. E-kirjade saatmiseks ja üle-üldiselt internetis kasutamiseks ning oma töö tegemiseks. Lisaks on üheks erilahenduseks ka ekraanisuurendusprogramm, mis lubab ekraanil kuvatavat infot suuremaks teha, nii et arvutis oleks lihtsam toimetada. Samuti saab arvutiga ühendada ka punktkirjaprinteri, ehk printeri, mis võimaldab dokumente välja trükkida punktkirjas.

Samuti tuleb nägemispuudega inimestele ruumi kohandades arvestada ka selle ning kogu hoone ligipääsetavusega, et nägemispuudega noor seal hõlpsasti liikuda saaks. “Nii tuleb hoonesse paigaldada näiteks juhtteed ning hoolitseda, et hoones antav informatsioon oleks tajutav ka siis, kui inimene ei näe,” lisas Rosin.

Direktor Erki Korp: varem käis töö mehaaniliselt

Heleni Kooli direktor Erki Korpi sõnul toimus varem õppetöö mehaaniliste punktkirja masinatega. “Midagi kirjutatut ei olnud võimalik talletada ja kui midagi läks käsitsi trükkimisel valesti, siis tuli see uuesti trükkida,” rääkis ta.

Tänased arvutikomplektid koos punktkirja printeriga loovad ka pimedatele või nägemispuudega õpilastele võrdsed võimalused saada osa kaasaegsetest õppimisvõimalustest ning loob uued võimalused nende arenguks. “Samuti aitab see neil olla rohkem iseseisev. Ema või isa ei pea alati arvutit käivitama ja ei pea ka otseselt kõrval olema,” lisas ta.

Direktori sõnul on olnud ootused ka lastevanemate poolt väga suured. “Tänu lapsevanemate soovile ja pidevale küsimisele olen ka mina koolijuhina teinud mitu aastat taotlusi Haridusametile ning lõpuks need vahendid leiti ja eraldati koolile,” lisas Korp.

Kahe pimedate arvuti ja printeri soetamist Rootsist toetas Tallinna Haridusamet 14 280 euroga. Lisaks toetas Tallinna IT-teenistus kahe tavaarvutikomplektiga ning kool omalt poolt valmistas ette klassiruumi. Ainus pimedatele mõeldud arvutitarvikute edasimüüja Eestis on MTÜ Jumalalaegas, kes garanteerib õppeklassi kasutamisele võtmiseks vajaliku koolituse ja garantii toodetele.

Tallinna Heleni Kool on ainulaadne kool Eestis, sest koolis õpetatakse pimedaid, kurte ja kõnepuudega lapsi, samuti on kooli koosseisus lasteaed erivajadustega lastele. Koolis ja lasteaias käib kokku ligi 200 last.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.