"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
TÖÖKIUS VÕI ARUSAAMATUS Ettevõttest lahkunud töötajaid tuli asendada seitse ööpäeva kestnud vahetustes (0)
18. mai 2021
Kaire Saarep Foto Scanpix

„Töötajad on töötanud lausa 13 päeva järjest 12-15-tunnistes vahetustes,“ ütles tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep. „Ühel juhul läks ettevõttest korraga ära mitu töötajat ja kaks allesjäänud töötajat pidid katma 7 päeva 24 tundi ööpäevas.“

Saarepi sõnul on koroonaajale iseloomulikud juhtumid seotud vaidlustega töötaja ja tööandja vahel kaugtöö tegemise kohta.

„Töötaja leiab, et tööd saab kodus teha, tööandja vastupidi,“ rääkis Saarep tööinspektsioonini jõudvatest juhtumitest praegusel koroonaajal.  „On olukordi, kus töötaja jääbki ilma kokkuleppeta koju, kuid tööandja esitab töötajale hoiatusi tööle mitte ilmumise eest. Vaidlusesse on kaasatud juba ka advokaadid ning need jõuavad ka töövaidluskomisjoni.“

Saarep tõi esile, et palju pingeid tekitab töögraafiku koostamine. Kuivõrd tööandjatel on palju teadmatust, siis tulevad ka töögraafikud ebaselged, need vajavad tihti muutmist.

„Töötajatele olukord ei meeldi, sest nad on teinud endale plaanid,“ lausus ta. „Mõnel juhul ütlevad töötajad, et tööandja kiusab neid sellega, et ei anna soovitud vabu päevi. On juhtumeid, kus tööandja koostab graafiku selliselt, et töö- ja puhkeaeg on küll täidetud, kuid graafik on ebamugav, nt üks päev tööl, teine vaba, järgmine tööl, siis vaba jne ehk töötaja ei saa kunagi kahte vaba päeva järjest.“

Kokkulepped ei pea

Palju on tööinspektsioonile kõnesid ja kirju, kus töötajad räägivad, et tööandja kutsub neid vabadel päevadel tööle, pidevalt on keegi töölt eemal, mistõttu on enda eraelulisi plaane keeruline teha. Kuigi töötajatel on üldjuhul õigus keelduda kinnitatud tööajakava muutmisest, siis nad tunnevad survet tööle minna.

Tööajakava muudatustest ja vastutulekust minna vabadel päevadel tööle, tekivad tihti ka ületunnid.

„On palju olukordi, kus tööandja muudavad tagant järele kokkulepitud tööaega (töökoormust), et mitte maksta ületunnitöötasu,“ lausus Saarep. „Samas töökoormuse kokkulepe saab olla üksnes kokkuleppeline, mis tähendab, et töötajal on õigus kokkuleppest keelduda. On ka olukordi, kus tööandja ei maksa just osalise tööajaga töötajatele ületunnitöötasu öeldes, et kuni täistööajani ei saa ületunde tekkida, mis ei ole tegelikult tõsi.“

Mureks on ka eelnevad kokkulepped ja nende rikkumine või arusaamatused. Näiteks on töötajale tööle asudes olnud oluline, et tööpäev kestaks maksimaalselt 8 mitte 12 tundi või iga kuu oleks kaks nädalavahetust vaba. Samas kui on kokku lepitud summeeritud tööajas, siis tööandja võib tööajakava koostada vastavalt ettevõtte vajadusele.

„Loomulikult tuleb kokkulepetest kinni pidada, kuid tihti pole neid kirjas või tekivad töötajatel soovid alles peale tööle asumist, kui leitakse, et igal nädalavahetusel töötamine on kurnav,“ selgitas Saarep.

Töökius või arusaamatus

Saarepi sõnul ei ole ilmselt iga kord tegemist töökiusamisega, vaid arusaamatustega ja erinevate ootuste ja vajadustega. Töötajad soovivad näiteks vabu nädalavahetusi, kuid võib olla, et nädalavahetused on ettevõtte kõige kiirem tööaeg. Vabade nädalavahetuste teema on eriti terav suvel, kus toimub palju suveüritusi.

Tõsisemad juhtumid on tööinspektsioonile need, kus töötajad töötavad pidevalt suure ülekoormusega, näiteks 250+ tundi kuus, olgu siis kokkuleppel, töötaja kohusetundest või hoopis suurest hirmust keelduda ja tööst ilma jääda.

Selliste graafikute puhul võib tegemist olla puhkeaja rikkumistega, kuid veelgi kurvem on see, et see mõjutab negatiivselt töötajate tervist.

Saarep meenutas juhtumeid, kus töötajad on töötanud lausa 13 päeva järjest 12-15-tunnistes vahetustes. Ühel juhul läks ettevõttest korraga ära mitu töötajat ja kaks allesjäänud töötajat pidid katma 7 päeva 24 tundi ööpäevas.

„Kohusetundlikult nad seda ka tegid,“ tõdeb ta.

Sellised rasked töö- ja puhkeaja rikkumised jõuavad ka tööinspektsiooni järelevalvesse.

…..

COVID-19 mõjutas paljude ettevõtete majandustegevust. Paraku läksid uutes oludes sõlme paljud töösuhted, mida asusid lahti harutama tööinspektsiooni juures asuvad töövaidluskomisjonid (TVK). 2020. aastal kasvas varasema aastaga võrreldes TVK-dele esitatud avalduste arv 14% ehk 423 avalduse võrra. Komisjonide üks eesmärke on vähendada kohtute töökoormust. Märgatavalt rohkem esitati avaldusi sektoritest, mis koroonaviiruse tõttu enim kannatada said, nagu hotellindus ja toitlustus. Maakonniti laekus enim avaldusi Tallinnast ja Harjumaalt, Tartumaalt ning Pärnumaalt.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.