"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
PEALINNA PODCAST Mis ohud tooks kaasa tasuline kõrgharidus ja millal lõpeb ravivigade peitmine? (0)
20. mai 2021

Kas tasuline kõrgharidus muutub ohtlikuks kauplemiskohaks printsiibil: mina maksan, andke diplom? Mis saab e-õpetajast opiq? Kas ravivigu pole tulevikus põhjust „vaiba alla pühkida“? Kelle taktikepi all hakkab mängima koondamisohus kaitseväe orkester? Pealinna neljandas podcastis arutlesid nende üle blogi Meediavaht toimetaja Allan Alaküla, Pealinna meediajuht Maarja-Liis Arujärv ja toimetaja Aivar Jarne.

Saate osalised olid ühel meelel, et tasuline kõrgharidus, mida on äsja välja pakkunud mõni ülikooli rektor, on väikeriigile ohtlik valik.   „Mäletame kõik aegu, kui Eestis tegutses rohkelt erakõrgkoole ja aeg-ajalt esines sealsete õppurite hulgas suhtumine, et ma maksan, pean saama diplomi. Teisalt ei leitud sinna ka eraraha toel tööle ühtlaselt kõrge tasemega õppejõude, vaid nende õpetamiskvaliteet jäi üsna kõikuvaks. Rääkimata, et tasuline õpe sunniks tudengeid senisest veelgi enam paralleelselt tööl käima ja ei laseks neil õppimisele pühenduda,“ rääkis Arujärv.

Osaliselt tasulise kõrghariduse tee on Eesti juba läbi käidud ja see pole end õigustanud, ütles Jarne. „Sellest pole huvitatud eriti tudengid, kellele iga lisanduv euro eelarves võib panna mõtlema õpingute jätkamisest. Väikeriigina ei saa me lubada ühegi tudengi kaotust raha pärast,“ sõnas ta.

Rääkides opiq ja e-õppe keskkonnast märkis Alaküla, et nüüdne tasuline üleminek digiõppele opiqu vahendusel ei saa haridusjuhtidele tulla üllatusena. „Paljudes riikides on digiõppe materjalid vabalt kättesaadavad ning ka meie õpilased peaksid sellest osa saama. Haridusministeeriumil tuleb leida vahendid, et need programmid oleksid koolilastele ja õpetajatele vabalt kättesaadavad,“ sõnas ta.   

Peatudes patsiendikindlustusel, rääkis Arujärv, et süsteemile rohelise tule näitamine uue seaduseelnõu abil on väga tervitatav. „Kui inimene saab mõne ravivea tõttu kannatada, saaks ta hüvitise kindlustuselt, mitte ei peaks nägema vaeva, et tõestada enda õigust medasutusega vaieldes või tollega kohut käies. Teisalt võtab patsiendikindlustus ka arstidelt pinget maha, sest tahtmatuid vigu võib alati juhtuda ja mõistagi ei tahaks keegi selle tõttu kohtupinki sattuda. Nüüd saab aga enda arvates kahju saanud patsient esitada avalduse kindlustusseltsile, kes pärast asja uurimist otsustab, kas hüvitamiseks leidub alus. Ravivigu ei saa enam nii kergesti peita,“ tõdes Arujärv.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.