"Kõik head või halvad asjad maailmas on kiiksuga inimeste tehtud."

Urmas Sõõrumaa, ärimees
TALLINNA MESILASED Mesilaste uurimine aitab võidelda putukaid tapvate ohtudega (0)
21. mai 2021
Foto Ilja Matusihis

Teatavasti on maikuu pealinnas pühendatud elurikkusele linnakeskkonnas, mille puhul kestab ka kuni 27. maini Tallinna roheline nädal. Loodusesõbrad on oodatud osalema loodusmatkadel, linnulauluõhtutel, avatud mesilate päevadel ja mitmetel teistel üritustel.

„Elurikkuse kuuga soovime vääriliselt tähistada üle-eestilist looduskaitsekuud. Erilist tähelepanu pöörame liigirikkuse märkamisele, säilitamisele ja mitmekesistamisele meie linnakeskkonnas,“ selgitas abilinnapea Kalle Klandorf. „Looduskeskkond ja elurikkus ei eksisteeri ju üksnes tavapärastel rohealadel, nagu näiteks metsas või pargis, vaid see on igapäevaselt meie ümber. Soovime, et linnaelanikud seda senisest enam märgata ja väärtustada oskaksid, seda ka kohtades, kus ehk esmapilgul näib olevat üksnes asfalt ja kivimajad. Fookuses on ennekõike mesilased ning teised tolmeldajad kui võtmetähtsusega tegelased elurikkuse hoidmisel.“

Ikka rohkem kuuleme ka sellest, et linnas on tekkinud uusi mesilaid. Mesilased elavdavad linnakeskkonda ning aitavad lilledel ja teistel taimedel kasvada ja areneda. Kuid linnas tegeletakse ka teaduslikult mesilaste uurimisega. See fakt on vähem teada. Seepärast uurisime, mis on teadlastel teoksil.

Tallinna mesi on ohutu ja tervislik

Tallinna Ülikooli ökoloogaikeskuse teadur Liisa Puusepp selgitas, et pilootprojekti käigus on uuritud Tallinna mesilaste mett ja selgus, et see on täiesti kvaliteetne ja inimestele tarbimiseks ohutu.

„Raskemetalle selles mees ei leitud,“ lausus ta. „See mesi pärineb väga mitmetelt taimedelt ja on täisväärtuslik. See tähendab, et mesilaste toidulaud on rikkalik ka linnas ja see mesi ei ole kuidagi saastunud. Mesilased mängivad ka suures linnas nagu Tallinn ökosüsteemi töös hoidmisel väga tähtsat rolli.“

Sellepärast pole imestada, et Tallinnas on juba paarkümmend mesilat. Kaks mesitaru on Tallinna ülikooli katusel, aga juba aasta uuritakse mesilaste käitumist ka ühes tehnoloogialinnakus.

Sihtasutuse Tallinna Teaduspark Tehnopol rohetehnoloogia klastri juht Ragmar Saksing selgitas, et idee rajada nutimesila tekkiski juba veidi enam kui aasta tagasi. “Meie idee oli tuua teaduslinnakusse rohkem elu,” lisas ta. 

Selle ajurünnaku käigus jõuti päris mitme lahenduseni ja üks nendest oli mesilaste uurimine. “Mõte oli selline, et kui on rohkem tolmeldajaid putukaid, siis on meie ümber ka enam õistaimi,“ selgitas Saksing. „Meil on palju arendusi, mis tegelevad tarkade sensoritega. Ja neid asju kokku viies sündiski  uus idee – paigaldada oma linnakusse kolm korpustaru mesilastele.”

Igas nende tarus on sees töönduslik andur, millega saab väga suure täpsusega mõõta igasuguseid näite – temperatuuri, heli tugevust, õhu rõhku tarus sees, CO2 taset, niiskust ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Samuti registreerib andur välise ilmajaama andmeid – kui palju on väljas temperatuur, milline on valgustugevus ja nii edasi.

Nutitarud aitavad mesinikke

“Nii saame selgitada mustrid, millised välised tegurid tekitavad mesilaste jaoks ebasoodsaid olusid mesitarus sees,“ lausus Saksing. „Niiviisi saab ennetada ebameeldivaid perede äralendamisi tarudest. Ja saab ka ennetada mesilaste massilist suremist , mis on ka viimase ajal probleemiks. Nutitaru andmeid on võmalik online´is vaadata ja kui koguneb juba arvestatav hulk vaatlusi, siis saab hakata tegema ka järeldusi, mis mesilaste elu mõjutab ning kuidas negatiivseid mõjusid neutraliseerida, et pered alles jääksid.”

See uurimine aitab juba lähemas tulevikus mesinikke, kes endale sellised seadmed soetavad. “Esialgu on meil veel tegemist pilootprojektiga ning teeme koostööd Tallinna Ülikooli ja Maaülikooli teadlastega,“ ütles Saksing. „Kui meil õnnestub selle uurimisega edasi minna ja varustada juba 70 taru nende sensoritega, saame andmeid korjata ja töödelda juba märksa suuremas ulatuses. Ning loodame, et lähemas tulevikus sünnib sellest toode, mis hakkab olema iga mesiniku tarus.”

Saksing kinnitas veel, et kuna nende huvi on toetada Eesti ettevõtlust nutikate lahendustega, siis  see mesilastega tegelemine ongi üks niisugune näide mitmete teiste arengute kõrval, mis teaduslinnakus parajasti  on käimas.

Ja teaduspargi jaoks on sellel mesilaste pidamisel ka veel teinegi kasu – betoonehitiste ümber on nüüd rohkem õitsvaid lilli.

Tallinna Ülikooli katusemesilas on laupäeval, 22. mail 2021 kl 12 avatud uste päev. Huvilised on oodatud eelregistreerimise alusel. Mesila tutvustus kestab umbes tund aega.

Kohapeal kaitseriietust ei ole, igaüks osaleb omal vastutusel. Et mesila asub katusel, tuleb valmis olla treppidest 5. korrusele ronimiseks, erandkorrras saab kasutada ka lifti. Üritus toimub iga ilmaga. Üritusel järgitakse riiklikke kriisipiiranguid. Mesila külastus jääb ära, kui registreerunud on vähem kui viis inimest. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.