"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
ADVOKAAT MARIA MÄGI-ROHTMETS: Rikkad kaklevad vara jagades isegi eksootilise kakaokausi pärast (0)
22. mai 2021
Advokaat Maria Mägi. Foto: Scanpix

„Laenu võtmine on suurem risk naistele, kes ei ole abielus ja jäävad lapse pärast mõneks ajaks töölt kõrvale, ning kooselu lõppeb,“ vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, omanimelise advokaadibüroo juhtivpartner, keda teatakse ka rikaste ja kuulsate lahutusadvokaadina. Ühes varakate ja väärikate inimeste varajagamises sai miljonite jagamisel peaaegu ületamatuks koerasabaks eksootiliselt reisilt kaasa toodud kakaokauss…“

Lahutusadvokaatidel tööpuudust karta ei ole ning selle ameti esindajatel pole küllap illusioone ka püha sakramendi «nii heas kui halvas, kuni surm meid lahutab» osas – pooled lootusrikkalt alanud kooselud jõuavad kapitulatsiooniakti allakirjutamiseni Õnnepalee tagatrepil.

Kas olete täheldanud aastapäevad kestnud koroonapandeemia ajal midagi senisest erinevamat abielulahuste, vara jagamise ja laste suhtluskorra osas?

Inimloomus on ikka sama, mis enne pandeemiat – vaidlusi oli enne ja on nüüd. Kindlasti tõi pandeemia rohkem esile perekonda ja seal sees valitsevate suhete tähtsust ehk isegi õpiti lähedasi rohkem hindama, aga paraku tõi pandeemia esile ka selle pahupoole, kui suhted pere sees on pingelised. Abielulahutusi ja vara jagamist pandeemia pole otseselt mõjutanud, laste suhtluskorra osas on aga pandeemiat «ära kasutada» proovitud küll ja seda eriti eelmisel kevadel, mil teadmised haigusest olid napid. Vanemad tõid pandeemia põhjuseks, et mitte täita kokkulepitud suhtluskorda ja tõrjuda teine vanem lapse elust välja. Kui pandeemia situatsioonis on vastutustundlik käitumine ja reeglite järgmine eriti olulised, siis n-ö igaks juhuks tervet last takistada terve teise vanemaga suhelda ei ole lubatud. Kui vanem või laps on haige, peab kokkulepitud suhtluskord taastuma kohe, kui arsti hinnangul on nakatamise või nakatumise oht möödunud.

Kas võib üldistada, et mida rohkem vara, seda keerukam on lahutus ning laste elatisraha ja suhtluskorraga seonduvad kokkulepped?

Abielu lahutamine on meil tehtud väga lihtsaks – kui üks abikaasa enam abielus olla ei taha, ega vägisi seda liitu kinni ei hoita. Kuna üks ei taha ja teine ei saa enam kooselu jätkata, on tegemist omapärase revolutsioonilise situatsiooniga, kus emotsioonid valivad vahendeid ka varade jagamisel ja lastega suhtlemisel. Varade suurus otseselt vaidluse keerukust ei mõjuta, külla aga see, mis varaga tegemist on ja millal ning kuidas on vara moodustunud. Sellest sõltuvalt võib hargneda ridamisi erinevaid kombinatsioone, mis vajavad lahti harutamist või kokku sidumist. Asjaajamise keerukus omakorda paneb proovile isiklikud rahalised ja emotsionaalsed võimed. Lapsed on seal suuremal või väiksemal määral ikka seotud ja halvemal juhul manipuleerimise vahendiks.

Millised on jaburused, mille üle lahutajad vaidlevad; kui palju esineb väljapressimisi stiilis «anna mulle raha ja siis lahutame või anna mulle raha ja jätan lapsed sulle»?

Ühes varakate ja väärikate inimeste varajagamises sai miljonite jagamisel peaaegu ületamatuks koerasabaks eksootiliselt reisilt kaasa toodud kakaokauss… Tavaline on, et lahutamise eelduseks seatakse vara jagamine või piisava raha summa maksmine. Eks olekski mõistlik lahuselu jaoks asjad ühel ajal ära korraldada ja seejärel oma eludega edasi minna. Kahjuks määratakse hind ka lastele ja nii on järjest sagedasemad juhtumid, kus lapsega suhtlemisest ollakse valmis loobuma raha eest. Summad, mida küsitakse, ulatuvad sadadest tuhandetest kuni miljonini, küsijaks nii emad kui ka isad, sõltuvalt kellel rohkem raha on.

Eri foorumeid lugedes tundub, et lahku minnes (kui varajaotus välja jätta), on lastega seonduvateks põhiküsimusteks emadel elatisraha väljanõudmine isadelt ning isadel omakorda külastusaegade paika saamine, kuna emad ei soovi kättemaksuks lapsi enam näidata. Kas täheldate oma töös samu tendentse?

See on tõesti enamasti siiani nii. Õnneks meil siiski kahaneb üldine arusaam, mille kohaselt laps on nagu ema külge köidetud ja isa roll on anda raha. Tänased lapsevanemad on järjest enam teadlikud võrdsest hooldusõigusest ja jagatud vanemlusest. Aga kahjuks pelgalt teadmisega oma õigusetest ei ole tihti midagi peale hakata ning tuleb olla valmis õiguste maksmapanekuks korralikult piike murda.

Paljud emad ei soovi alustada lastele elatise nõudmist, kuna „vastutasuna“ soovib pikalt laste vastu huvi kaotanud isa oma võrdset õigust lapsega suhtlemiseks. Ja siis hakkab peale üks õiguste tagaajamise laviin, kus abivahendiks on sõnapaar «lapse huvides». Lapse huvides oleks tõesti saada hoolt ja suhelda mõlema vanemaga, aga mitte olla kaklevate ja omakasupüüdlike vanemate tööriist. Statistika on meil kurb – regulaarselt suhtleb lapsega eraldi elavatest vanematest vaid 10%. Ja see on reaalne probleem.

Kas saaksite tuua konkreetseid näiteid, kuidas kohus on jaganud vara ebaõiglaselt või vastupidi – kuidas on saavutatud oluline, ebatavaline võit?

Varade jagamisel on töövõiduks iga kokkulepe, mis saavutatakse ilma kohtuta. Kohtusse pöördumine on viimane võimalus. Ebaõiglus võib tekkida just mahukates vaidlustes ja skeemitamistes. Skeemid on võimalikud kui ühisvarasse kuuluvad äriühingute osad või aktsiad, aga ühingut juhib ainult üks abikaasa, kes lihtsalt erinevate tehingutega viib ühingust vara välja või tekitab kohustusi, millega ühisvara väärtus oluliselt väheneb. Tehingud aktsiatega, mis on ainult ühe abikaasa nimel registris, annab skeemitamishimulisele isikule hulgaliselt võimalusi, millega teine pool jätta raskustesse. Nii võib tekkida mitmeid erinevaid vaidlusi, mille pidamiseks, ekspertide kaasamiseks ja tagatiste saamiseks pole kahjustatud abikaasal vahendeid. Nii tekivadki kõige ebaõiglasemad lahendid just skeemitamiste tulemusel.

Kas lastega manipuleerimisi tuleb palju ette? Mida sel puhul lahutajatele soovitate – kuidas säästa end ja lapsi?

Iga juhtum on eriline ja lahendus sõltub konkreetsetest vanematest ja konkreetsetest lastest. See, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teistele, aga hea tahtmise juures on oma laste nimel võimalik leida ühisosa ja teha koostööd. Kui on selge, et kooselu enam klappima ei saa, tasuks käia perenõustamisel või perelepituses. Eesmärk ei ole vanemaid panna mitte «teineteist leidma», vaid võimalus neutraalse ja pädeva isiku juuresolekul teemad läbi arutada. Üks olulisematest teemadest on sealhulgas laste edasine elukorraldus. Mõnele vanemale on oluline kuulda, et autoriteetne asjatundja ütleks, kuidas on õige edasi minna. Iga lapsevanem peab endale selgeks tegema, et teine vanem võib olla mistahes põhjusel talle vastumeelne, aga lapse jaoks on ta armastatud ema või isa. Ehk siit soovitus: vanem tegelegu enda emotsioonidega ise (kas spetsialisti või sõbra abiga), aga lastele tuleb alles jätta teine vanem, kui just pole tegemist vägivallatseja, sõltlase või muu olulise puudusega isikuga. Tegelikult peaks vanemaks olemise mõistmist õpetama juba varajasest koolieast alates.

Kas lahutamisel parem positsioon sellel, kelle nimel on rohkem asju (maja, auto, äriühing, aktsiad)?

Kui positsioneerida lahkuminekut võistlevuse tasandilt, siis jah; kui mõistlikkuse ja hea tahte tasandilt, ei peaks vahet olema. Sõltub suuresti inimeste väärtushinnangutest ja väärikusest.

Kas naised on hakanud oma varaliste õiguste eest rohkem võitlema?

Naised on iseseisvamad ja oma õigustest ja võimetest aina teadlikumad. Paljud naised teevad tipptasemel karjääri ja omavad olulisel määral ka vara, olles ise pooleks, kellelt mees raha ja vara nõuab. On juhtumeid, kus varaliste hüvede saamiseks levitatakse laimu või koguni vägivallasüüdistusi. See on eriti kahetsusväärne, sest devalveerib päriselt asetleidvate vägivallajuhtumite tõsidust.

Kas suurema sissetuleku saaja peab üldse tulusid jagama oma perega või lähtub seadus eeldusest, et igaüks annab perele nii palju kui kitsi või helde ta on? Ehk kas sissetulekud on abielu puhul mõlema ühisvara või mitte?

Abielu puhul on mõlema abikaasa töötasu – sõltumata suurusest – ühisvara, kui abikaasad on valinud ühisvararežiimi. Siis on ka kõik, mis abielu jooksul soetatud. ühisvara ja õigused sellele võrdsed.

Kui üks pool – näiteks mees – on laristaja ja kulutab oma raha hobidele, aga naine maksab kõik majapidamiskulud, kas seda lahutusel ka arvestatakse – et üks hoolimata suuremast sissetulekust ei panustanud, teine aga pani kogu sissetuleku pere alla?

Kui üks abikaasa raiskab või kulutab raha ühiselu huvide vastaselt, võib seda vara jagamisel arvesse võtta.

Mida arvestada laenude võtmisel, et lastega kodus olev abikaasa ei jääks kannatajaks?

Laenude võtmisel tuleb eelkõige arvestada laenude tagasimaksmise võimekuse ja sellega, et see oleks võetud ühiselu huvides. Laenu võtmine on suurem risk naistele, kes ei ole abielus ja jäävad lapse pärast mõneks ajaks töölt kõrvale, ning kooselu lõppeb.

Kui sageli näete oma töös abikaasade vahel meeldivaid nüansse, näiteks kompromisside saavutamise võimalikkust ja jõukama osapoole valmisolekut teisele heldelt jagada?

On selliseidki olukordi ette tulnud ja see on tõepoolest hea kogemus. Tavaliselt pöördutakse advokaadi poole, kui nägemused lahendusest on erinevad ja suusad risti läinud. Sellisel juhul tuleb leida kokkuleppe ala. Pean ütlema, et enamus vaidlusi siiski lõpeb kokkuleppega ka esialgu täiesti võimatuna tundunud keerulistes oludes. Inimesed siiski mõistavad, et pikk kohtumenetlus kurnab emotsionaalselt ja rahaliselt ning hävitab head mälestused, mis on tulevikus siiski väga vajalikud.

Kas peate oma töös ka psühholoogina tegutsema: osapooli lepitama, rahustama, lohutama, solvumisi klaarima, andestusest rääkima…?

Loomulikult on see osa advokaadi tööst, eriti nende advokaatide puhul, kes tegelevad perekonnaõigusega. Minu tööst moodustavad perekonnaasjad kolmandiku ja nii tajun väga selget vahet erinevates valdkondades klientidega suhtlemisel. Äri-, finants- või asjaõiguse teemadel nõustamisel keskendudki eelkõige õiguslikele küsimustele, perekonnaasjades peab kuulama ja mõistatama ka kliendi isikuomadusi ning hingesügavusi. Nendes küsimustes tahavad inimesed rohkem rääkida ja neil tuleb seda lasta teha, avada õhku andvaid aknaid ja muuta taevast pilvitumaks, aga mitte toetada asjatute lootustega.

Kui levinud on abieluvara lepingud enne abiellumist? Kas on mõistlik asuda oma tagalat kindlustama juba armastades ja abielludes/kokku kolides, mil kõik on veel hästi? Teisisõnu: kas naised peaksid koguma tšekke, et tõestada oma panust pere majandusellu?

Alates 2010 kehtivast perekonnaseadusest valitakse abielu sõlmimisel vararežiim. Enamasti valitakse ühisvararežiim ja võib juhtuda, et abielu ajal seda muudetakse abieluvaralepinguga. Kõige õigem hetk kokkulepete sõlmimiseks on see, kui kõik on veel hästi, aga siis kas arvatakse, et kõik jääbki hästi või kardetakse suhteid varadest rääkides rikkuda. Kui suhted halvaks lähevad, võib olla nii naisel kui mehel tšekkide kogumisest kasu, abielu puhul vähem, kui kooselu puhul.

Kuidas tõestada ühe abikaasa mitterahalist panust perekonnaellu ja kas kohtud sellega üldse arvestavad? Kas kodutöödel on hind või ei maksa see midagi?

Abikaasa panus lapse eest hoolitsemisel ja kodutöödel loetakse tööl käiva abikaasa panusega üldjuhul võrdseks kokkulepituks väljakujunenud omavahelise käitumisega. Ka omavaheliste lahusvaraga (nt eluruumiga) seotud nõuete esitamisel võetakse seda arvesse. Kodutöödele on võimalik hind anda läbi keskmise kvaliteediga sarnase töö hinna, aga abikaasade puhul ei ole see vajalik.

Millised probleemid tekivad vabaabielupaaride lahkuminekul?

Lapsi puudutavas osas on õigused ja kohustused samad nii abielu kui kooselu korral. Erinevus on varasuhetes. Varasuhetes tuleb arvestada, et vabades suhetes kuulub üldreeglina poolele see, mis on tema nimel registris või mille ta on omandanud. Teatud juhtudel on võimalik tuvastada seltsinguline suhe, mis annab õiguse osale varast, aga vaid sel juhul kui on tuvastatav kas rahaline panus või rahaliselt hinnatav panus. Mitmed nn vabaabielupaarid on üllatunud suhte lõppemisel, et nende puhul ei saa rääkida ühisvarast ja neil puudub igasugune õigus isegi eluruumine. Seegi näitab, kui vajalik on noorele inimesele saada õigeaegselt ehk siis juba koolist piisavad vajalikud teadmised kooselust, et suuta teha mõistlikke otsuseid.

Kas seadusandluses on viimasel ajal toimunud olulisi uuendusi, mida lahutajad peaksid tingimata teadma, millega end kurssi viima, millega peab arvestama?

Oluline muudatus, mida pole veel vastu võetud, aga on eelnõu vormis olemas (plaan rakendada 2021 jaanuarist), puudutab muudatusi elatise korras: nimelt väheneb nn miinimumelatis 30%. Kui käesoleval aastal on miinimumelatis 292 eurot, on eelnõu seaduseks saades miinimumelatis tulevast aastast 193 eurot, sealhulgas vähenevad seni kohtu poolt määratud miinimumelatised automaatselt 193 eurole.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.