"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
PUHTAM LINN Tallinn jagab elanikele 40 000 biojäätmete kogumisnõud (0)
26. mai 2021
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele toodab kogutud biojäätmetest sertifitseeritud kompostmulda, mida müüakse ehitus- ja aianduspoodides. Foto: Scanpix

“Mul on hea uudis päris paljude tallinlaste jaoks,“ ütles abilinnapea Aivar Riisalu. “Ärge olge lähiajal imestunud, kui linnaosa võtab teiega ühendust ja toob teile kohale biojäätmete kogumisnõu. Prügi sorteerimisega on teil võimalik üles näidata omapoolset väikest panust, et Tallinn oleks puhtam, rohelisem ja ilusam linnakeskkond.”

Tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil tutvustati ettevõtmist, millega saavad kümned tuhanded majapidamised linna toel biojäätmete kogumisnõu.

“Täna on ajalooline päev, mil meil lõpeb hange 40 000 kogumisnõu hankimiseks, millega on võimalik koduköögis koguda biojäätmeid. Lähema paari kuu jooksul jõuavad need linna elanikeni,” märkis Riisalu.

Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja haljastusjäätmed ning toidu- ja köögijäätmed, mis tekivad kodus, kontoris, poes, toitlustusasutuses või toiduainetööstuses. Biojäätmed tuleb biojäätmete mahutisse asetada eelistatult lahtiselt, paberkotis või biolagunevas kotis. Kasutada ei tohi kilekotte. Jaotatavad kogumisnõud tarnitakse linnaosavalitsustele paari kuu jooksul.

Kogumisnõuga antakse kaasa infovoldik, kus selgitatakse, millised jäätmed sobivad biojäätmete mahutisse. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Kortermajade koduköökides tekkivate biojäätmete kogumise nõude ostmiseks korraldas Tallinna Jäätmekeskus riigihanke, mille pakkumiste esitamise tähtaeg on 26. mail. 

Ei ole pääsu oma prügi eest

“Biojäätmetega on selline lugu, et need tekivad meie ellu nii või naa, meeldib see meile või ei meeldi. Kõike, mida me ostame endale toiduks, me valdavalt ära ei söö ja kodumajapidamisest, näiteks aiapidamisest, tekib ka muid taimseid jääke.”

Tänavu mais jõustunud jäätmeseaduse muudatuste järgi muutub biojäätmete kogumine tekkekohalt kohustuslikuks 2023. aasta lõpul. Siis peab kõigil elanikel ja ettevõtetel olema võimalik köögi- ja sööklajäätmeid ning muid biojäätmeid jäätmevedajale üle anda sõltumata korterite või teenindatavate inimeste arvust.

Kui biojäätmed on võimalik tekkekohal ringlusse võtta ning on olemas võimalused kodukompostimiseks, ei pea biojäätmeid regulaarselt ära vedama. Omavalitsus peab aga olema veendunud, et kinnistul biojäätmeid tõesti kompostitakse ja ka saadud materjali on võimalik kasutada nõuetekohaselt, nii et biojäätmed ei satuks segaolmejäätmete või muude jäätmete hulka.

“Kuna Tallinnas on 13 jäätmeveo piirkonda, mis oma olemuselt tegelikult väga erinevad – me ei saa võrrelda korrusmajade alasid ja individuaalmajade alasid,“ ütles abilinnapea. “Selge on see, et meie pikem eesmärk kõigis piirkondades on tagada selline jäätmete sorteerimine, et meil oleks eraldi korraldatud nii segaolme-, bio-, paber- kui suurjäätmete kogumine.”

Riisalu sõnul on see kõik tegelikult täna juba struktuurselt olemas, mis tähendab seda, et on vaja suurendada inimeste teadlikkust ja pakkuda paremaid võimalusi just biojäätmete sorteerimiseks.

Peatselt hakatakse otsima parimat lahendust eramutele

Kehtiva Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt peab olema biojäätmete mahuti igal vähemalt 10 korteriga elamumaa kinnistul. Nõue ei kehti vanalinnas. Biojäätmeid tuleb koguda liigiti kinnistutel, mis ei ole elamumaa sihtotstarbega. Biojäätmete mahuti peab olema kinnistul, kus jäätmeid tekib nädalas üle 20 kilo või kus tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, lasteaed, kool või haigla.

“Kui me räägime jäätmekäitluse reeglitest laiemalt, siis täna on meil selline situatsioon, kus rohkem kui 10 korteriga korteriühistus on see kohustuslikus korras juba olemas ja põhiprobleem, mis tuleks lähiaegadel ära lahendada, on selles, kuidas käsitleda väiksemaid üksusi,” tõdes Riisalu.

Järgmise sammuna on linnal plaanis põhjalikumalt tegeleda ka kompostrite tehnilise teemaga, et leida parimad võimalikud lahendused eramajade biojäätmete kogumiseks aastaringselt kasutusele võetavate kompostrite leidmiseks.

“Kõige odavamad variandid ei pruugi tingimata sobida, sest talvel, kui õues on -20, ei pruugi neist kasu olla. Aga need on tänapäeva väljakutsed, mida me peame hakkama omaks võtma,” lisas Riisalu. “Loodan, et täidame ülesande, mis meile aastaks 2023 pandud on.”

Tallinnas korraldatud jäätmeveoga kogutud biojäätmed antakse käitlemiseks Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele, kes toodab nendest sertifitseeritud kompostmulda, mida müüakse ehitus- ja aianduspoodides.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.