"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
PEALINNA PODCAST Vaesed sundautostumise lõksus ehk rikaste elitaarne roheelu ja kuidas päästa lapsed vaktsiinivastaste küüsist? (0)
27. mai 2021

Miks mujal Eestis kasvab autostumine kiiremini kui Tallinnas ? Kas covidi vastu immuunsust püüdes oleme unustanud kõik teised vaktsineerimised? Pealinna viiendas podcastis arutlesid nende üle blogi Meediavaht toimetaja Allan Alaküla, Pealinna meediajuht Maarja-Liis Arujärv ja toimetaja Aivar Jarne.

Kuigi viimased uuringud näitavad üle riigis üha vähem ühistranspordi kasutajaid püsivad Tallinna vastavad näitajad kõrged. „Tallinlased ei ole nii suured autokasutajad kui seda on maapiirkondade elanikud. Eriti kiire kasv on just maa-asulates, kust peab kaugele tööle sõitma. See tõstatab küsimuse, kas maal elamine on üldse „roheline“ valik ,“ lausus Arujärv. „Teisalt on näha liiklusvaesuse tõusu. Näiteks kui Harjumaal autostuvad just väiksema palgaga inimesed, siis jõukamad hakkavad ühistranspordi juurde tagasi pöörduma. Roheline eluviis  – jalgrattaga sõit muutub tegelikult elitaarseks ja on rohkem võimalik neile, kes saavad valida elu ja töökohta.“

Liikuvuse arengukavaga seatud eesmärkide saavutamine eeldab suuri muudatusi inimeste liikuvuses. Näiteks Harjumaal on 120 000 pendelrändajat päevas ja keskkonnamõju poolest on väga suur vahe, kas liigutakse üksi isikliku sõiduautoga, kasutatakse ühistransporti või liigutakse jalgrattal.,“ ütles Arujärv.

„Tallinna ummikuid ning parkimiskohti suurendavad just lähivaldadest linna igapäevaselt tulevad autod,“ sõnas Jarne. „Mida kaugemalt pealinnast auto tuleb, seda kindlamalt see linna siseneb ja linnas pargib. Iga kolmas auto linnaruumis on väljastpoolt. Tallinn panustab veel rohkem ka ühistransporti, et lisaks pealinlastele haaraks tasuta sõiduõigus tulevikus neidki, kes lähemalt või kaugemalt Tallinna tööle sõidavad.“

Rääkides vaktsineerimisest ei saa Arujärve sõnul ära unustada ka laste vaktsineerimist teiste viiruste vastu. „Eestis on üle 7000 täiesti vaktsineerimata lapse ning igal aastal lisandub paarsada vaktsineerimata jäänud last.“

Ta tõi näiteks, et kui koroonaviirusega inimene suudab nakatada keskmiselt 4 inimest, siis leetrite puhul jõuab üks inimene nakatada 18 inimest. „Tegemist on väga kiiresti leviva viirusega, mille olemasolu ei saa ära unustada. Kuna vastuvõtlikke inimesi on aina rohkem, siis suudavad leetrid seda olukorda kindlasti ära kasutada ning ühel hetkel peame taas silmitsi seisma leetrite ulatuslikuma levikuga,“ nentis ta.

Peatudes olukorral Valgevenes pärast tsiviilreisilennuki riiklikku kaaperdamist ning lähiriikide reageeringutel sellele, pakkus Alaküla, et lipuvahetus, kus Riia linnajuhid koos välisministriga võtsid spordisaali ees maha Valgevene ametliku lipu, võiks Eestis mitte korduda. „Ka meil seisavad kohalikud valimised ees ning nii mõnigi poliitiline jõud seab Riia linnajuhid endale eeskujuks,“ ennustas ta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Seotud artiklid