"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
REOSTUSOHT TALLINNA LAHEL Ohtlike ainete laevalt laevale pumpamine keelustatakse (0)
28. mai 2021
Foto Ilja Matusihis

“Nende suurte laevade puhul on see risk on muidugi väga suur, sest sealt võivad õnnetuste korral  välja pudeneda meeletud kogused ohtlikku ainet ja loomulikult see kogus tekitab kohe väga suure kahju,“ sõnas Tartu Ülikooli merebioloogia professor Georg Martin Tallinna lahel ohtlike ainete laevalt laevale pumpamise kohta.

Ohtlike ainete merel laevalt laevale pumpamise (ship to ship ehk STS) korra muutmiseks vajalikud sammud on jõudmas lõpusirgele. Aprilli lõpul leidis valitsus, et STS-operatsioonid sisemerel tuleb tulevikus täiesti keelata ning lubada neid ainult sadamates ning lähinädalatel jõustub keeld ka ametlikult.

“Valitsuskabineti istungil me võtsime vastu põhimõttelise otsuse, et me siis selle STS-tegevuse Eesti vetes keelustame nii, nagu see seadusandlus täna meil seda võimaldab,” ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder.

“Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele anti keskkonnaministrile ülesanne määrus ette valmistada ja täna ta on selles faasis, et kas selle nädala lõpus või järgmise nädala alguses läheb see määrus kooskõlastusringile teiste ministeeriumitega ja jõuab loodetavasti valitsuse istungile paari nädala jooksul.”

Igasugune inimtegevus on kahjulik, aga riske saab vähendada

“Laevalt laevale ümber laadimise ohtlikkus sõltub väga paljudest asjadest – alustades sellega, mida täpselt pumpama hakatakse,“ selgitas professor Martin. „Neil asjadel on erinev keskkonnaohtlikkuse tase: üks asi võib olla mingi gaasikondensaat, mida on siinkandis kuuldavasti pumbatud – see on vedel ja hästi mürgine aine; aga teine asi on LNG ehk surugaas, mis tegelikult ei oma põhimõtteliselt mitte mingisugust keskkonnaohtu. Kogu see spekter on väga lai.”

Merebioloog leiab, et riske nullida küll ei saa, ent inimesed saavad riske ja võimalikke ning otseseid kahjusid oluliselt vähendada.

“Looduse seisukohalt vaadates on loomulikult igasugune inimtegevus merel kahjulik,“ lausus ta. „Palju sõltub lihtsalt sellest skaalast või suurusest. Autoga sõitmine on ka ohtlik, on võimalus avariis surma saada, aga ikka sõidame. Kõik need muud tegevus on täpselt samamoodi, et alati on olemas mingi risk. Seda tuleb minimeerida  ja vähendada ja teha midagi selle jaoks, see risk ei realiseeruks.”

Üks oluline küsimus seisneb Martini sõnul selles, kus pumpamist tehakse: kui see toimub näiteks mingisuguse looduskaitseala või väärtusliku ala lähedal ja kui seal juhtub õnnetus, siis ei jää reageerimiseks ja kahjude vähendamiseks praktiliselt üldse aega.

“Varem olid olemas kindlaks määratud kohad rannikuvetes, kus teatud asjad justkui lubatud olid. Need osad kohad olid paiguti looduskaitsealade sees ja sealt tekkis probleem, mida järgmises etapis prooviti lahendada sellega, et valiti nendest aladest mõned ükskikud välja, kus seda laadimist teha võis,” selgitas Martin protsessi, mis on viinud tänaseks selleni, et STS laadimine peatselt keelustatakse.

“Nende suurte laevade puhul on see risk on muidugi väga suur, kuna seal kogused on meeletu suured, mis mingisuguse õnnetuse puhul võiks sealt välja pudeneda ja loomulikult see suur kogus tekitab kohe väga suure kahju. Põhimõtteliselt on kogu see ülesanne selline riskide optimeerimise ülesanne, et, et kas me üldse tahame, et meil midagi sellist toimuks ja kui me tahame, siis kuidas seda tegema peaks ja nii edasi.”

Pumpamine võib kolida ka avamerele

Ohtlike ainete laevalt laevale pumpamiseks peavad sadamad aga oma võimekust suurendama. Vedelgaase (LNG/LPG) ei saa meie sadamates Tõnis Möldri sõnul praegu ka laevalt terminali pumbata, mistõttu tehtigi nende Eestisse tarnimiseks seni STS-operatsioone.

“Ma möönan seda, et sadamate valmidus ja võimekus selleks tegevuseks Eestis võib olla osaliselt puudulik, aga eks see oli ka meie vabariigi teadlik valik. Kui seda ei ole tehniliselt turvaliselt võimalik Eesti vetes teha, siis me lihtsalt ei tee seda siin, sest sellel tegevusel võib-olla kahtlemata keskkonnaalane mõju.”

Kuigi seda peetakse väheperspektiivseks, võib STS-tegevus keelu jõustudes suunduda väljapoole sisemerd, kus Eestil ei ole võimalik seda keelata. Ministri sõnul on tarvis igal juhul üle vaadata meie reostustõrjevalmidus.

“Oht, et see tegevus võib kolida meie sisevetest väljapoole – see variant ja võimalus on potentsiaalselt olemas, aga tegemist on väga väikese võimalusega, sest seda tegevust ei ole võimalik teha ikkagi sellises veeulatuses, kus kaks laeva ei ole korralikult ankrutega kinnitatud, seda tegevust ei ole võimalik teha ohutult kahe liikuva laeva pealt,” selgitas keskkonnaminister.

“Ma pean seda tõenäosust küll väga väikseks, aga see variant on olemas ja Eestil on siin õiguslikke võimalusi vähe, sest see eeldab meilt teatud rahvusvahelistest lepetest taganemist või siis nendest väljaastumist,” tõdes ta.

Keegi ei saa olla kindel lastimise ohutuses

“Reostus võib tekitada korvamatu kahju kogu linna rannajoonele. Pöördumatult võivad kahjustada saada sinilipu märgiga ohutuks tunnistatud supelrannad, kuid ka linnud ja loomad ning merekeskkond laiemalt,” ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul tuleks Eesti vetes kütuse laevalt laevale lastimine üldse lõpetada.

Kõlvarti sõnul ei saa keegi olla kindel lastimise ohutuses, sest laevade võimekus ja valmisolek on erinev ning kontrollimata.

“Kütuse laevalt laevale lastimine mis tahes Eesti rannapiirkonnas, sealhulgas Tallinna lahel Kakumäe poolsaare ja Naissaare vahelisel merealal, ei ole Tallinna linna seisukohalt mingilgi moel põhjendatav,” selgitas ta.

Kõlvarti sõnul võib reostus võib tekitada korvamatu kahju kogu linna rannajoonele. “Pöördumatult võivad kahjustada saada sinilipu märgiga ohutuks tunnistatud supelrannad, kuid ka linnud ja loomad ning merekeskkond laiemalt,” sõnas ta. “Ei maksa unustada, et Paljassaarel asub üleeuroopalise tähtsusega linnuala, kus elab 82 kaitsealust linnuliiki.” 

Läänemere peamiseks mureks on inimtegevuse surve

“Merekeskkond on väga keeruline, seal on väga erinevaid komponente ja need näitavad erinevaid asju,“ lausus Martin. „Eesti mereala on üsna suur, meil on mereala peaaegu sama palju kui maismaad:  on neid piirkondi, mis on siis nagu suhteliselt rahuldavas seisus ja on ka selliseid, kus on suured probleemid. See sõltub kohast ja sõltub oludest, mida, mida vaadata aga üldiselt Läänemeri on üsna tugeva surve all –  inimtegevust on siin palju ja neid probleeme on siin võrreldes mõnede muude merealadega rohkem.”

Läänemere põhiprobleemiks on Martini sõnul toitainete üleküllus. “Kui inimene jätkab survet ja seda suurendab, siis läheb olukord loomulikult veel halvemaks,“ lausus ta. „Aga me peame leidma võimaluse seda survet vähendada ja paljusid parameetreid silmas pidades on seda juba ka tehtud.”

Põhiline reostus tuleb Martini sõnul põllumajandusmaastikust, mille väetised jõgedega merre jõuavad.

“Sageneb saastumus ka atmosfäärist: meie heitgaasid, mis on suures osas lämmastik ja siis muidugi kõik nii munitsipaal- kui ka tööstuslikud heitveed, need toovad samuti suures koguses toitaineid ja see kõik kokku põhjustabki loodusele toitainekoormuse,” lisas ta.

Martini sõnul on loodus väga suure inertsiga. „Me tahaksime, et kui me nüüd mingi määruse vastu võtame, siis meri kohe reageeriks – nii lihtsalt see ei käi,“ lausus ta. „Looduses on need protsessid ikka väga pikad ja läheb väga palju aega, enne, kui midagi paremuse poole muutuma hakkab. Ära saab asju rikkuda väga kiiresti, aga korda saamiseks võib minna aastakümneid või rohkemgi.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.