"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
SUUR INTERVJUU Anne Veski: "Igal ajal on oma laul" (0)
29. mai 2021
Ilja Matusihis

„Muidugi on kahju, et Uku Suviste finaali ei pääsenud,“ ütles Anne Veski, kelle sõnul on Uku Suviste hea laulja ja lausa suurepärane muusik. „Aga me jäime konkurentide kõrval tuhmiks. Finaali jõudnud esitused olid säravamad ja pidulikumad. Aga kunagi me võidame Eurovisiooni niikuinii! 

Hiljuti toimus Eurovisiooni lauluvõistlus. Kas Te jälgisite seda ja millised on Teie muljed? 

Vaatasin küll. Muidugi on kahju, et Uku Suviste finaali ei pääsenud. Võibolla oleks pidanud rohkem mõtlema esinemise lavastuse peale. Uku on hea laulja ja lausa suurepärane muusik aga me jäime konkurentide kõrval tuhmiks. Finaali jõudnud esitused olid säravamad ja pidulikumad. Aga kunagi me võidame Eurovisiooni niikuinii! 

Korra me juba võitsime – 20 aastat tagasi – Dave Benton ja Tanel Padar Kopenhaagenis! 

Kunagi tuleb ka teine võit. Peaasi on alati osaleda ja ennast näidata. Seekord võitis itaallaste rock grupp Måneskin. Itaallased olid väga omapärased ja enesekindlad. Võibolla aitas nende edule kaasa ka see, et sel korral oli finaalis palju justkui ühest inkubaatorist välja tulnud nais lauljaid. Kõik olid trikoodes ja/või saabastes nagu oleks eelneval kokku leppinud. 

Oot-oot, mitte kõik. Venemaa esindaja Manizha 

Jah. Nii Venemaa kui Ukraina esindajad olid originaalsed ja väga siirad. Veel oli mul kahju, et auhinnasaajate hulgast jäi välja Norra noormees – see tiibadega… Tal oli väga südamlik lugu. See on muidugi mu isiklik arvamus. Arvan, et kõik kolm laureaati võitsid teenitult – nii Måneskin kui teise koha saavutanud Prantsuse lauljatar Barbara Pravi ja Šveitsi noormees Gjon’s Tears – ta laulis võrratult siiralt ja puhtalt. 

Mida ütleksite Eurovisiooni muusikalise külje kohta? 

Ausalt öeldes šlaagreid võistlusel ei olnud. Ei tule meelde ühtegi viisijuppi sellelt võistluselt.  

See on ju teleshow, mitte Euroopa vokalistide meistrivõistlused. See on lõbus meelelahutuslik kontsert mitme miljonilisele auditooriumile. Ei tasu võtta seda kui võitlust viimse veretilgani. Noorte artistide jaoks on ta eelkõige aste tõusuteel. Kas jäid teiseks, kolmandaks või viiendaks pole tähtis. Oluline on ennast näidata ja särada. 

Aeg liigub halastamatu kiirusega. 30 aastat tagasi oli estraadilaulul täiesti teine iseloom… 

Nii see oli. 

Kuidas iseloomustaksite estraadilaulu žanris toimuvaid muutusi? 

Alati tundub, et meie nooruses oli kõik teisiti ja paremini. Vesi oli märjem ja rohi rohelisem. Šlaagreid oli rohkem ja siirust ning viisid läksid rohkem hinge. Aga igal ajal on oma laulud. Praegune aeg on väga kiire, kõik vaheldub kiiresti ning laulud tulevad ja lähevad. Uued tähed sünnivad ja kustuvad kiirelt. Aga endistel aegadel kui kuulsid laulu, jäi see sinuga kogu eluks. Parimad heliloojad kirjutasid laule. Praegu võib laulukirjutajaks saada iga noor muusik, kellel on stuudio. Ise kirjutab nii sõnad kui viisi. Ehk seepärast ongi laulude eluiga nii lühike – uued söövad vanad välja. Aga võidavad ikkagi sisukad teosed. 

Varem olid silmapaistvad esinejad  rahva iidolid. Sellised nagu Alla Pugatšova, Sofia Rotaru ja Anne Veski… 

Nagu Jaak Joala… Enda kohta ei oska öelda aga Alla, Sofia ja Jaak olid ikoonilised. Paljud nende laulud jäid aastakümneteks rahva lemmikuteks. Mis juhtub praeguse aja lauludega – eks aeg näitab. Kardan siiski, et mitte kauaks. 

Alla Pugatšova laulude saatel kasvasid üles põlvkonnad. Ta mitte ainult ei laulnud vaid oli laval kui näitleja. Aeg-ajalt kuulates mõnd esinejat taban end mõttelt, et justkui sõnad oleks arusaadavad ja meloodia lihtsakene aga millest lauldakse – ei saa aru. Kui tuleb lavale Artist suure tähega, sa mitte ei saa aru vaid tunnetad. Ta suudab laulus väljendada kõike seda, mida ise öelda tahaks, tunnetab ja väljendab sinu tundeid. 

Rasketel aegadel kannatavad esmajärjekorras artistid 

Kaheksakümnendatel ja üheksakümnendate alguses oli rock gruppide õitseaeg nii Venemaal kui Eestis. Tundus, et rock vahetab tavalise estraadimuusika välja, oli nii? 

Viktor Tsoi ja „Kino“ – see oli täielik epohh! Sõnad nende laulus „Muudatust! Nõuame muudatust!“ muutusid epohhilasteks sel ajal. Rokkarid tunnetasid hästi ühiskonna valupunkte ja nende muusikas väljendus noor kompromissitu protest. 

Umbes kaks ja pool aastat tagasi etendas teater R.A.A.A.M. dokumentaalnäidendi „Transiit. Peatage muusika“ mis põhines Nõukogude Liidus gastroleerinud Eesti eelkõige rock lauljate ja muusikute intervjuudel. Nad olid konfliktis võimudega kuid rahvas oli nende poolel. Neid tulid kuulama staadionitäied. Siis tuli vabadus ja laula mis tahad aga publiku nõudlus puudus… 

Kahjuks ei ole ma seda etendust näinud kuid võin öelda, et üheksakümnendad olid rasked ja näljased ajad artistidele. Rahval polnud raha meelelahutuseks, oleks vaid söögiraha. Kuigi juba Vanas Roomas saadi aru, et rahvale on vaja tsirkust ja leiba. Inimene ei saa puhkamata töötada. 

Aga mitte ainult üheksakümnendad polnud rasked. Koroona on sundinud ära jätma kontserte ja teatrietendusi. See mõjutab meid tugevasti. Rasketel aegadel kannatavad esimesena artistid. Eelmisel aastal mul vedas – Alexelas toimus soolokontsert ja kõik piletid olid välja müüdud. Kontsert oli 28.veebruaril ja 4.märtsil keelati kõik üritused. Saime sõna otseses mõttes kinni mineva ukse vahelt läbi!  

Ootan kannatamatult suve. Siis on vabaõhukontserdid – see on meie lootus. Esimene kontsert on Kõue mõisas 1.juulil ja edasi vaatame kuidas läheb. Juuli ja august on tihedalt tööd täis. 28.augustil tuleb kõige suurem kontsert Keila-Joal, samuti vabas õhus. Ka eelmise aasta juulis-augustis oli meil kibe tööaeg. Ülejäänud aeg aga – teate isegi. Loodame, et kolmandat covidi lainet ei tule ja 5.novembril toimub suur soolokontsert Tartus. 

Teid on saatnud katkematu publikuarmastus – mis on selle saladuse võti? 

Ei saa mina sellele vastata. Võib olla meie põhjalik ettevalmistus. Soolokontserdil on oma lavastus, kuskil on vaja rohkem emotsionaalsust, kuskil lasta jälle publikul hinge tõmmata, mažoorsed tunded vahelduvad helge nukrusega. Kui ma tean täpselt, mida ma publikule tahan pakkuda, siis ma tunnen, et olen võitja. Ülepeakaela töötada ma ei oska. Rahvas tunnetab, et me teda austame. 

Nostalgia Venemaa gastrollide järele Teid armastatakse Venemaal. Kas ka sel hooajal satute sinna? 

Viimati olin Moskvas eelmise aasta 6.märtsil ja Kremli Kongresside Palees salvestati naistepäeva teleprogrammi. Pärast seda pole Venemaale saanud. Aga 25.novembril peaks toimuma soolokontsert Moskva Päästja Kristuse katedraalis. 

Teil on palju kauneid venekeelseid laule. 

Kõik meie hitid – «Позади крутой поворот», «Радоваться жизни», «Возьми меня с собой», «Межсезонье» – kõik on neile! Meie kullafond koosneb neist ni üht-teist tuleb ka juurde. 

Venemaal on väga tänulik publik. 

Võin öelda, et publik on kõikjal tore. Venemaa publiku kohta võin aga öelda, et meid seob veel ka nostalgia. Minu põlvkonna inimesed ootavad mind ja toovad kontserdile ka oma lapsi. Atmosfäär on alati hingestatud. Suured ringreisid mööda Liitu olid alati vaimustavad! Kõige lõbusam aeg. Olime noored ja õppisime maailma tundma. 

Oli ka kurvemaid hetki. Kontsertreis Afganistani. Sõda oli tunda. Lennuki maandudes laskis meeskond välja soojusraketid, et meid ei saaks alla tulistada. Kõige hirmsamad olid kontserdid haiglates. Kui esireas istuvad noored mehed, kellel pole kas käsi või jalgu. Õudne! Varastes kahekümnendates poistel pole enam elu eesmärki. Mõttetu ja jõhker sõda. Sõda on alati vastik. Miks inimesed ei võiks elada rahus? 

Laul – see on alati kõige tähtsamast. Mis on Teie jaoks elus kõige tähtsam? 

Loomulikult tahame kõik seda enne covidi aegset elu tagasi. Sõitsime kuhu tahtsime, kontserte oli nii palju, et vaevu sai ära antud. Arvan, et kõik taastub aga võib olla veidi teistsugusel moel. Peaasi on, et kõik lähedased oleksid terved. Peab elama tänases päevas ja rõõmustama iga päeva üle. Meenutage laulu «У природы нет плохой погоды». Kõik kõige tähtsam on juba öeldud lauludes, seda ei tohi unustada! 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.