"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
ETTEVÕTJAD KÜSIVAD KOROONAPASSI EEL Kes maksab kinni koroonapassita inimeste testid? (0)
29. mai 2021
evea.ee

„Meie esialgne nägemus on, et piiranguid võivad ja saavad teeninduse osas kehtestada ainult ettevõtjad oma ruumides, üritustel, toote või teenuse pakkumisel, olenemata tegevusvaldkonnast,“ ütles Pealinnale Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president Heiki Rits.

Ritsi sõnul on seadusekuulekad ettevõtjad on piisavalt vastutustundlikud, et järgida üleüldiseid kehtestatud piiranguid. „Nad suudavad vastutada ka selle eest, mida riiklikult ette ei ole dikteeritud, et oma äri jätkusuutlikult töös hoida,“ sõnas ta. „Oleme aru saanud, et suurüritused on avatud kõikidele, kas siis võimaliku passi, kiirtesti või negatiivse analüüsi ette näitamisel. Siiski on seni palju lahtiseid küsimusi, sealhulgas koroonapassi kasutuselevõtmine laiemalt. Samuti see, kes tasub sissepääsule lisaks kiirtesti läbiviimise eest.“

Valitsus on välja öelnud, et alates 14. juunist saab nn koroonapassi suurürituste puhul juba kasutada. EVEA on varem välja öelnud, et niisugust digitõendit saab kasutada siis, kui vaktsineerimine on kättesaadav kõigile?

Testita passikontrolör

Rits kaldus kahtlema, kas ettevõtjad ise on üldse huvitatud koroonapasse kontrollima, sest see pole neile kuidagi kasulik.  „Eeldades, et vaktsineeritute protsent on madal ja hetkel tundub, et ka huvi on kesine, siis ei kujuta ette, kas lõpuks on meil ikka piisavalt inimesi, kes soovivad ja saavad erinevaid teenuseid ja tooteid sel juhul kasutada või ka neid, kes tooteid ja teenuseid pakuvad. Klienditeenindajate puhul peab see sel juhul olema kohustuslik. Tundub jabur, et kui see, kes kontrollib passi või testi pole ise seda protsessi läbi teinud,“ oli Rits nõutu.

EVEA juht tõi ka välja, et lisaks on vaktsineerimisega ja covid-iga seotud terviseandmed sügavalt inimeste isiklikud asjad. „Selliselt neid andmeid käidelda on meie hinnangul ebaproportsionaalne ja põhjendamata.

Aastaid võitles Euroopa Liit kodanike isikuandmete peitmise eest ja nüüd arutatakse seda, et kas koroonapassid (eraelulised andmed) peavad olema avalikud?“

Rits eeldas ka, et need nõudmised ei muutu normiks. „On ebainimlik nõuda sellise info avaldamist või veel hullem – panna ettevõtjad olukorda, kus nad peavad sellist infot nõudma ning selle alusel oma kliente selekteerima. Mis saab neist, kes on põdenud? Kas nemad saavad „antikehade“ tunnistuse? Kui kaua selline pass/tunnistus kehtib? Kui inimesel on mõjuv põhjus mitte vaktsineerida, kas teda võib siis diskrimineerida (jätta ilma teenustest)?“

Õiguslikud küsimused veel õhus

Õiguskantsleri ametkonnas on läbi töötatud küsimus, kas riik tohib eraõiguslike teenuste ja ürituste täituvuspiirangud seada sõltuvusse COVID-19 tõendi olemasolust enne vaktsiinide kättesaadavust kõikidele täisealistele.

„Leidsime, et tohib. Aga üksnes nii, et see avardab kõikide osalusvõimalusi. Tõendiga inimeste arvu võrra saab kasvatada täituvuspiiranguid,“ vastas õiguskantsleri pressiesindaja Janar Filippov.

„Seda, et kultuurist, spordist ja meelelahutusest lubatakse osa saada vaid tõendiga inimestel, meie teada ei kaaluta. Eestis kehtib vaktsineerimisvabaduse põhimõte,“ sõnas ta.

Laiemalt võttes peab iga piirang olema nakkuse leviku tõrjeks vältimatult vajalik nii eraldivõetult kui osana piirangute kogumist. Ainuüksi positiivsete koroonatestide arv ega muud nn valgusfoori määravad näitajad ei luba järeldada, kas ja millised piirangud on vältimatult vajalikud.

Valitsus arutab ja täpsustab koroonapassiga sisse viidavaid muudatusi veel ka järgmisel nädalal.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.