"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Ekspert: tihtipeale pole suitsetajaks vanemad, vaid vanavanemad (0)
30. mai 2021
Pixabay

Tervise Arengu Instituudi elutööpreemia pälvinud tubaka valdkonna ekspert dr Tiiu Härmi sõnul on sigaret küll moest minemas, kuid uutesse tubakatoodetesse tasub suhtuda sama ettevaatlikult. Huvi ennetustööle pühenduda tekkis Härmil kolmekümne aastase sisearsti praktika järel.

Tänavapildis riivas mul suitsetamine silma pidevalt, eriti kui seda tegid noored. Tervise arengu instituudi eelkäija Tervisekasvatuse keskuses töötades võtsin arstitöö kõrval esimeseks suuremaks projektiks südametervise, mis omakorda viis põhjalikuma suitsetamise sõltuvuse uurimiseni. Nii olengi juba aastaid pühendanud end peaasjalikult nõustamisele. Tõuke selleks andsid mu lapsedki, üks neist samuti arst ja teine töötanud tervisliku eluviisi projektiga Pariisis Unesco liinis. Tervise arengu instituudis olen selle teemaga põhjalikumalt tegelenud 2006. aastast. Lisaks nõustan tubakast loobujaid kahes haiglas –Lääne-Tallinna keskhaiglas ja Tallinna lastehaiglas, kuhu võivad nõustamisele pöörduda inimesed üle Eesti vanusest sõltumata. 

Kui vana on olnud teie kõige noorem patsient?

Minu kõige noorem patsient oli kümneaastane Tapa linna poiss, kel kroonilist suitsetamise staaži juba neli aastat. Minu juurde nõustamisele tõi lapse Tallinnast külla sõitnud vanaema, kes avastas lapselapse juures tugeva suitsulõhna. Eriti oli suitsulõhna tunda siis, kui poiss oma sagedastelt jalutuskäikudelt koeraga õuest tuli. Nõustamisel selgus, et poiss oli suitsetamisega algust teinud juba kuue aastaselt! Suitsetajad olid nii tema isa kui ema, suitsupakid vedelesid lahtiselt laua peal pidevalt. Poiss võttis ühest ja teisest pakist, kuid suitsetajaist vanemad poisi juures suitsulõhna ära ei tundnud. Olgugi, et poiss tegi üle kümne sigareti päevas.

Millised märgid lapse suitsetamisharjumusele viitavad, oskavad ju teismelised seda juba paremini varjata?

Nikotiinisõltuvus tekib lastel eriti kiiresti, nädalate ja isegi päevadega. Kui taskus on juba oma suitsupakk, näitab noore sõltuvuse tekke ära.

Lastehaiglasse tuli hiljuti ema oma 14-aastase tütrega, kes tarvitab tubakata nikotiinipatja – valget tupsu. Ema märkas seda ja oli mõistetavalt mures, kuid tüdrukul endal motivatsiooni loobuda ei olnud. Oli küll emale tõotanud loobuda, kuid midagi välja sellest ei tulnud. On neidki teismelisi, kel juba paarist sigareti proovimisest sõltuvus tekkinud. Neid on eriti heameel nõustamisel näha, sest mida varem sõltuvusest vabaneda püütakse, seda paremad tulemused. Kahjulikust harjumusest aitavad loobuda siirad arutelud. Nõustajana soovin olla patsiendile võrdne partner, olla temaga ühel tasemel. Püüame koos selgusele jõuda, milline on noore elumuster, millised on tema huvid ja hobid. 

Seega on tähtis noore energiale õige rakendus leida?

Just! Küsimus on, kuidas leida nikotiinile õige asendustegevus. Püüame iga patsiendi tegeliku huvi ja hobi koos üles leida. Kaheteist kuuline sõltuvusest vabanemise periood on raske, kuid ennekõike on tähtis üles leida õige motivaator. Üks noormees hakkas näiteks luuletusi kirjutama, mõni joonistama, mõni muusikat tegema – nad leiavad üles oma tegeliku huvi! On see siis tervisesport nagu käsipall ja jalgpall või poks. Põhjusi ja uusi võimalusi mõista püüdes on kergem sõltuvusest välja tulla. Ennekõike on see inimese oma otsus, tema positiivne tahe. Nii ei muutu ka inimene pahuraks, kiuslikuks või agressiivseks.

Milline on kodu roll?

Leitud huviala tuleb koduski vajadusel ikka ja jälle meelde tuletada ning jälgida, et noor vabal ajal niisama ringi ei logeleks ega taas halba seltskonda ei satuks. Sõltuvusest jagu saamine on pikk ja pidev töö, kus tulemust ehk kindlat tahet suitsetamisest loobuda ei pruugi saavutada nädalate ega kuudega.  Siiski võib suitsetamise maha jätta päevapealt, kui on leitud õige motivatsioon. Soovitan loobumispäeval osta suure kogumiskassa, kasvõi roosa elevandina, ja sinna iga päev krõbistada allesjäänud suitsupaki raha. Aastaga võib senisel pakk päevas suitsetajal sinna 1400 eurot koguneda.

Mis põhjusel üldse suitsetamisega algust tehakse, kas kambavaimu mõjul?

Kümme-viisteist aastat tagasi tõesti. Nii täiskasvanud kui teismelised tunnistasid, et teistega kaasaminek on neile oluline. Tehases töötajad rääkisid näiteks, et suitsunurgas levivad uudised kõige kiiremini. Ja annab tööpausina puhkusevõimaluse ka! See aeg aga on ümber. Praegu sigareti suitsetamine pole enam pop!  Praegu tänavapildis ja koolide ümbruseski noored valdavalt enam ei suitseta. Suitsetavad aga vanemad inimesed. 

Niisiis tervislik põlvkondade vahetus?

Värske Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et 16 – 24 – aastaste noorte seas oli 2020. aastal igapäevasuitsetajaid 19%, samal ajal 45+ meeste seas 28%. Seega tunduvalt rohkem! Ka ei hakka noored enam tubakat proovima 11-12- aastaselt nagu varem, vaid hiljem. Paraku tunduvad noortele põnevad elektrooniline sigaret ja huuletubakas, kuid neistki jõuab nikotiin organismi sõltuvust tekitama. Kui sigaretid on moest minemas, on turu vallutanud uued põnevad tooted. 

Siiski e-sigaretid ja kuumutatud tubakatooted reklaamile vaatamata sõltuvust ära ei hoia?

Esialgu tekib küll imelik ja paha enesetunne, kuid sama semu uuesti kohates tekib soov uuesti proovida. Nii vajadus kujunebki. Tekib hetkeline rahuldustunne, mured leevenduvad, elu muutub värvilisemaks. Mida nooremalt proovida ja katsetada, seda kiiremini sõltuvus tekib. Et uued e-vidinad seda suudaksid ära hoida, on kallutatud ja nihkes seisukoht, mis töötab tubakatööstuse kasuks. Nikotiin toimib ikka ühtmoodi, olgu siis suitsumahviga kopsu tõmmates, huuletubakana igeme vahel või tsellofaanpakendis nikotiinipadjakese kaudu.  Ka põsktubakas snusi on nikotiinipreparaat. Kõik need tekitavad ühtviisi sõltuvust, ka kuumutatud tubakatooted. On fakte, et e-sigarettidegi nikotiinivabas e- vedelikus leidub nikotiini. 

Mida nikotiin organismiga teeb?

Nikotiin imendub läbi kopsude verre ja sealt ajju nikotiinitundlike retseptoriteni. Üleserutatud atsetüülkoliini retseptorid  avavad ajus mõnukeskused, eritades heaolu- ja rahulolutunnet tekitavat dopamiini ja noradrenaliini. Sigaretis on neli tuhat toksilist ainet, 40 neist vähki tekitavat.  Tänapäeval lisab tubakatööstus juurde veel maitse- ja lõhnaaineid ning suitsupilve värvivaid aineid, mille põlemise laguproduktid tekitavad samuti toksilisi jääke. Seega praegu on ühes sigaretis juba ligi 7000 toksilist ühendit, neist 60 kantserogeenset. Nikotiinisõltuvus põhjustab meeleolu ja õpivõime langust, võib põhjustada peavalu ja seedehäireid.

Kui lapsevanem üllatusega koolilapse taskust suitsupaki avastab, toob siis pahest võõrutamisel edu rohkem järjekindel rangus ja nõudlikkus või leebe sõbralik olek?  

Minu arvates toob edu ühiskonna tasandil koostöö, mis algabki kodudest. Teismelise vastuvõtule tulles on esimene küsimus, kes peres veel suitsetavad. Ja tihtipeale pole suitsetajaks vanemad, vaid vanavanemad. Vanaisa on juba surnud, kuid vanaema toas suitsetab! Seega mõnikord peavad oma käitumise läbi mõtlema vanemadki. Eeskuju on oluline! Algatuseks tuleks pahe avastades maha pidada üks tõsine, kuid rahulik perejutt. Selgusele jõuda, millest selline pahe ja mida kõik osapooled paremuse suunas muuta saaksid. Tubakatarvitaja käitumismustri muutumine algab teadlikust motivatsioonist. Hoiatus taskuraha edaspidi mitte anda ei pruugi ka soovitud tulemust anda, sundides last pigem tavalistest kaaslastest eralduma. Pigem peaks perel olema ülevaade, kuhu taskuraha läheb ja mis selle eest ostetud sai. 

Kas passiivset suitsetamist alahinnatakse? Eluruumides suitsetada ei tohi, kuid kas kodudes ja kortermajades peaks passiivse suitsetamise võimalust veelgi piirama?


Trepikodades on samuti suitsetamine keelatud, kuid tubakaseadust tuleks muuta nii, et ka rõdudel suitsetada ei tohiks. Suitsetatakse kodurõdul, köögis ahjusuu ees või ventilatsioonikubu all. Suitsu aga imbub tuppa ikkagi, ventilatsioonitorude kaudu kõrvalkorteritessegi. Lõhn levib riiete ja juuste kaudu. Saaste jääb õhku ja tahked nano-osakesed vajuvad maha vaipadesse ja tekstiili, millest isegi keemilise puhastusega raske vabaneda.  Õues ei tohiks suitsetada otse välisukse juures või teiste akende all, vaid vähemalt viis meetrit eemal. Jälgida tuleks tuule suundagi ja samuti hoiduda laste liivakastide lähedusest. Mina elan suures 360 korteriga üheksakorruselises kümne trepikojaga majas ja mul on hea meel, et ühistu koosolekul olid just noored pered need, kelle soovitusel üldkoosolek maja rõdudel suitsetamise keelustas. Keelusildid on teadete tahvlil väljas ja vähemalt oma trepikoja ukse ees ja rõdudel pole ma küll enam suitsetajaid kohanud. Paljud loobuvad nii suitsetamisest üldse, sest selleks kohta leida pole kuigi mugav.

Kas järjepidev ennetustöö on viinud suitsetamise üldise langustrendini?

Tervise arengu instituudi värsked andmed näitavad, et sigaretisuitsetajate arv on kümnendi jooksul üle Eesti oluliselt vähenenud – kaheksa protsenti. Meeste seas koguni üksteist protsenti! Kui 2010 oli igapäevaseid suitsetajaid 26 %, siis praegu 17,9 %. Mehi nende seas 25,7 % ja naisi 12,6 %. Meeste seas on aga langustrend märgatavam – veel 2010. aastal oli see 36,8 %. Langustrend on ka naiste seas –  2010. a oli naiste seas suitsetajaid 18,7 %, seega viieprotsendiline langus.

Kuidas me rahvusvaheliselt heas või halvas mõttes silma paistame?

Oleme Euroopa keskmised või näitajailt isegi pisut paremad nagu teisedki Põhjamaad. Taanis ja Norras on igapäevasuitsetajaid 15%, Soomes ja Norras 14%. Tubakavaba päeva tähistatakse 31. mail juba aastakümneid üle maailma. Meil on Ei tubakale! päeva moto tänavu soovitus tubakast loobuda soovijail julgelt nõu küsida, apteekidest näiteks käsimüügiravimite nagu nikotiin- asendusravi preparaatide kohta. 

Seega tubakas võiks jääda haruharvaks nähtuseks nagu see tegelike tubakaleiutajate puhul oligi?  Indiaanlastel oli see ju rahupiibuks, naerdes eurooplasi, kes selle igapäevaseks harjumuseks võtsid.

Nende jaoks on see tõesti vaid harukordne rahupiip! Kahjulikuks muutunud harjumusest vabanemiseks on meil nõustamiskabinetid iga suurema haigla juures, teenus on tasuta ja saatekirja sinna juurde vaja pole. Küll aga on vajalik eelregistreerimine.  Esmakordne nõustamine on põhjalikum ja pikem, järgnevad seansid lühemad. Patsiendiga koos koostame ka loobumis- ja raviplaani.

Nõustamisele saab kirja panna telefoni teel

Ida-Tallinna Keskhaigla AS C-korpuses (Ravi 18) eelregistreerimise tel 666 1900.

Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe Tervisekeskuses (Ehitajate tee 27) eelregistreerimise tel 626 1314.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Mustamäe korpuses (Sütiste tee 19) eelregistreerimise tel 617 2060.

Tallinna Lastehaigla SA Kesklinna Lastepolikliinikus (Ravi 27) eelregistreerimise tel 697 7200.

Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, enim tervist kahjustavad on nikotiin, vingugaas, tõrv ja raskemetallide soolad. 

Kui suitsetamisel sissehingatav mahv sisaldab 30-45% tubaka põlemisel tekkinud aineist, siis väljahingatav suits koos sigareti hõõgumisest tekkiva suitsuga juba 55-70%.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.