"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
Keskpanga juht: inimeste finantskirjaoskus võiks olla parem (0)
30. mai 2021
Mats Õun

Eesti Panga president Madis Müller tõdeb järgmisel nädalal toimuva Estonian Business Schooli (EBS) rahvusvahelise rahatarkuse hübriidkonverentsi eel, et eestimaalaste finantskirjaoskus võiks olla parem, vahendas BNS.

Müller ütles, et Eesti on uhked oma haridussüsteemi üle, kuid finantskirjaoskuse edendamisel ehk teadmiste jagamisel, kuidas oma rahaasju paremini korraldada, on võimalik veel palju ära teha. „Puudulikud finantsalased põhiteadmised teevad inimeste jaoks raskemaks oma isiklike rahaasjade eduka planeerimise. Selliste finantsalaste lünkade täitmiseks on meil Eestis ulatuslik koostöövõrgustik. Meie roll on jagada teadmisi majanduse ja finantssektori toimimisest ja arengust, mida teeme seminaride, perepäevade, näituste, koolituste ja haridusprogrammide kaudu,” ütles Müller.

Samuti on tema sõnul oluline, et rahatarkusega seonduvast ühiskonnas räägitakse. “Mul on hea meel, et EBS seda teemat rahvusvahelise konverentsi korraldamisega tähtsustab,“ lisas Müller. 

Noorukid oskavad koostada eelarvet

EBS-i majandusteooria professori Kaire Põderi sõnul on Eesti noorukitel väga head finantsteadmised ning mõistetakse, kuidas koostada eelarvet, omatakse teadmisi investeerimise põhitõdedest ja saadakse aru inflatsioonist ja intressimäärast kui raha tuleviku hinnast. “Samas on finantskäitumises ehk targas rahakasutuses arenguruumi,“ sõnas Põder, lisades, et kuigi PISA finantskirjaoskuse uuringus on Eesti edetabeli tipus, siis OECD teised uuringud näitavad, et finantskäitumine ehk säästmine, rahalise varu kogumine ning õigeaegne arvete tasumine jätavad tihti just täiskasvanute puhu soovida.

EBS-i majandusteooria professori sõnul näitavad uuringud inimeste hoiakute ja käitumise muutuse keerulisust. „Mitmed uuringud on näidanud, et rahaline heaolu sõltub pigem niinimetatud „õigest“ käitumisest, mitte finantsteadmistest, kuigi ei olda üksmeelel nende kahe omavaheliste seoste üle. Samas mõjutavad inimese rahalist heaolu käitumisest veelgi enam psühholoogilised omadused või on tema käitumine tingitud samuti psühholoogilistest omadustest. Seega meie enesekontroll ja võime tulevikku väärtustada ehk tänane tarbimine tulevikku lükata, on oluline,“ selgitas Põder

Ta tõi välja, et rahalise heaolu saavutamise sõlmküsimuseks on, kas psühholoogilisi omadusi saab muuta või mõjutada ning millisel viisil. Näiteks on uuringud näidanud, et haritumad inimesed on kannatlikumad ja seega ka kõrgemal rahalise heaolu tasemel.

Tartu Ülikooli käitumusliku poliitikakujundamise teadur Leonore Riitsalu, kes on tegelenud rahatarkuse uurimise ja arendamisega üle kümne aasta, usub, et finantskäitumise parendamiseks ja rahalise heaolu kasvatamiseks tuleb kõigepealt mõista, et rahaline heaolu ei tähenda jõukust. „Rahalise heaolu saavutamine ei tähenda ilmtingimata miljonäriks saamist, vaid seda, et inimene suudab oma praegust elustiili hoida ning soovitud elustiilini tulevikus jõuda. Finantskirjaoskus ning teadlik käitumine on vahendid selle saavutamiseks,“ selgitas Riitsalu.

Rahatarkuse ekspert rõhutas, et Eesti elanike elujärje parendamiseks peab finantskirjaoskuse tõstmise ja käitumise muutmise huvi olema ühiskondlik. „Kõike ei saa panna riiklike strateegiate ja haridusmaastiku õlule. Esmalt peab inimestel endil olema motivatsioon rahaasju teadlikult korraldada. Oma rolli täidavad siin ka innovaatilised fintech ettevõtted, pakkudes käitumuslikult disainitud digitaalseid lahendusi rahaasjade korraldamiseks. Oluline on kaasata rahatarkuse arendamisse kõik elanikud olenemata nende vanusest, soost, haridusastmest,“ selgitas Riitsalu.

Rahatarkust arendatakse ka koolides

Tema sõnul on kõige haavatavam hetkel keskealine inimene, kuna rahatarkuse arendamisega tegeletakse peamiselt koolides, keerukad finantsotsused tuleb langetada aga hilisemas eas, mil koolid ja kõrgkoolid juba lõpetatud. „Leidub küll raamatuid, blogisid ja veebilehti, mis finantsotsuseid teha aitavad, kuid nendeni ei pruugita iseseisvalt jõuda,“ lisas Riitsalu.

Riitsalu usub, et rahatarkus peaks olema osaks keskkooli õppekavadest, kuid samas tuleb anda tarbijatele võimalus ka kaotushirmuta enda finantsasjade korraldamist proovida. Viimast saab teha näiteks mänguliste rakenduste ja simulatsioonide kaudu, heaks näiteks on LHV Börsihai. Samuti rõhutab ta nutikalt kujundatud keskkonna rolli, mis suunab tarbijaid tegema teadlikke valikuid, kasutades käitumisteaduste teadmisi.

„Nügida saab paraku nii heas kui kahjulikumas suunas. Näiteks käib arutelu, kas erinevad mobiilirakendused, mis peaksid aitama paremini rahaasju korraldada, seda tegelikult ka teevad või aitavad nad kiiremini kulutada, sest sul on hea ülevaade, kui palju raha veel alles on. Samuti on investeerimispettuste kavandajad kahjuks suurepärased käitumisteadlased ja oskavad kavandada pakkumisi, mis ahvatlevad liigseid riske võtma. Just seepärast on vaja rahatarkust, et osata selliseid riske hinnata,“ selgitas Riitsalu.

Rahatarkuse konverents

3.-4. juunil toimub Eestis rahvusvaheline rahatarkuse hübriidkonverents, mis toob kokku eksperdid enam kui kümnest riigist üle Euroopa. Konverentsil arutletakse, kuidas tarbijate rahalist heaolu tõsta, milliseid digitaalseid lahendusi selleks sobib kasutada ning kas ainult finantsharidusest piisab. 

Kahepäevalisel konverentsil arutletakse ning jagatakse kogemusi, kuidas finantskirjaoskust edendada ning millised vahendeid selleks kasutada, milliseid uuenduslikke töövahendeid haridusasutustes kasutusele võtta ning kuidas leida sünergia finantsharidust pakkuvate avaliku ja erasektori institutsioonide ning fintech ettevõtete vahel.

Koroonapandeemia hetkeolukorrast tingituna toimub konverents hübriidkonverentsina, mis tähendab, et konverentsil saab füüsiliselt osaleda Estonian Business Schoolis kui ka veebiplatvormil WorksUp. Konverentsil astuvad üles finantsteadlased ja -praktikud enam kui kümnest riigist üle Euroopa. 

Konverentsi töökeel on inglise keel, kuid on ka eestikeelses sessioonid. Konverentsi toimumist rahastab Erasmus+ programm.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.