"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
100 aastat tagasi: ühistransport luubi all, suvitajate röövimine päise päeva ajal, meresõidu võlud ja õlu vahetab viina välja (0)
31. mai 2021
Ajaleht Waba Maa 28. mail 1921.

1921. aasta maikuu viimase nädala uudistes leidis kõige enam tähelepanu Tallinna ühistransport, mille järele suve tulekuga suurem nõudlus tekkis, ent juttu tuli ka tuumafüüsikast, salasuitsudest ja liigkasuvõtjatest erinevatel elualadel.

Ajaleht Waba Maa kirjutas 23. mail sellest, kui elav liiklus pühapäeval kesklinna ja Pirita vahel käis.

“Eilane pühapäew Tallinnas andis linnalastele jällegi mõnusa puhke- ja lõbustuse-momendi, peaasjalikult just sooja päikesepaistelise ilma tõttu, pealegi kui loodus hiljutise wihma tagajärjel wärske ja lopsakas tundus. Kõigil teedel ja kõigi abinõudega walgus rahwas linna ümbrusesse. Lausa tormi jooksti Piritale sõitwate autode peale, mis 60 marga eest ühe otsa ära tegid. Küll nihutasid ka harilised sõiduautod “60-margaliste” seisukoha lähedale, kuid neid jättis “demokraatia” “pika ninaga” ootama. Selle eest kihas aga praeguse “konka” ümber pealetormajate hulk. Ka eraautosid tarwitati elawalt nende poolt, kelle rahapung just “werewaene” ei tundunud. Sabadena ootasid Piritale-minejad Kalarannas paatidele pääsemist. /…/”

Transporditeemadega jätkas Waba Maa ka järgmisel päeval – siis tuli põhjalikumalt arutusele trammiliikluse korralduse head ja vead.

“Tallinna asetrammi head ja halvad omadused. Mootortrammi käimapanemisega on linnawalitsus tänuwäärt liikumis-korralduse teostanud. Elanikud tarwitawad seda liiklumise abinõu elawalt, iseäranis laupäewal ja pühapäewal.

Kuid siin tuleks ka mitmed puudused kõrwaldada, mis sõidu pikaldaseks ja tülikaks teewad. Põrutustest ja raputustest ei tihka rääkidagi, see wõib jookswahaigetele koguni kasulik olla – mõjub nagu elektrimasin. Tüütawad tunduwad aga liig pikad seisakud Wene turul, iseäranis suure sõitjatehulga puhul. Wagun walgub juba enne peatust kubinal täis, keerab siis kõrwalteele ja jääb rahulikult seisma niikaua, kuni jalgsi minnes pea samal ajal Kadriorgu jõuab. Tundub ju üsna pahandab lahtises wagunis kuuma päikeses käes wahtida. Peaks kohe edasi sõidetama, kui paras jagu sõitjaid koos. Liikumise kiirendamiseks tuleks seega laup. ja pühapäewiti rohkem wagunid liikuma panna. Lühikese tee peal tunduwad wastasel korral suuremad seisakud üleliigsed.”

Soome salasuitsud ja mida teame “atoomist”

24. mail 1921 kirjutas Tallinna Teajata sellest, et linnas on levima hakanud Soome päritolu salatubakas.

“Soome paberossid ja tubak salakaubana. Wiimasel ajal leidub Tallinna wäiksemates poodides ja kioskites igal pool Soome paberossisid ja tubakat, mis altkäe, ilma banderollita müüakse. Tubakas ja paberossid on nähtawasti salakaubana Soomest sisse toodud. Kauplejad müüwad seda kraami küll ainult tuttawatele, aga nähtawasti näib neid “tuttawaid” õige rohkesti olewat. “

Järgmisel päeval rääkis Tallinna Teataja aga liig kõrget hinda nõudvate rätsepate kurtmisest vähese klientuuri üle.

“300-margaliste” rätseppadel tööpuudus. Linna sees olewad rätsepad wõtawad ülikonna õmblemise eest 3000 marka. Nagu mitmed nendest kaebawad, ei olla neil tööd. Ainult harwa tulewat mõni “bursui” omale ülikonda teha laskma, teised lasewad õmmelda nende juures, kes odawamini teewad.”

Et jultunult käitunud joodikut ja auväärt linnakodanikku mitte omavahel segi ajada, avaldas leht sama kuupäeva numbris ka ühe üllatavalt detailsete isikuandmetega õienduse.

“Seletuseks meie sõnumi kohta, et “Endla” meresõidul minewal neljapäewal keegi tuntud joomar Türner ennast halwasti ülewal pidanud, saadab meile “töö- ja hoolekandeministeeriumi” pearaamatupidaja August Türner kirja, milles soowitab joomari eesnime, aadressi ja ametit nimetada, muidu wõida juhtuda, et seltskond “kõiki sellenimelisi isikuid wälja hakkab sülitama”.

Olgu siis täienduseks öeldud, et “Endla” sõidukirjelduse lõpul nim. Türneri eesnimi Arnold olla ja ta Luisentali tän. nr. 20 elada.”

Ka 100 aasta eest avaldasid ajalehed teadusartikleid – heaks näiteks on Tallinna Teataja lehenumber 25. maist 1921, kus arutleti tuumafüüsika üle.

Weel 10 aasta eest usuti, et atoom kõige wäiksem ja mitte enam jagataw elemendi osake on. Wiimaste aastakümnete leidused lasewad aga järeldada, et atoom sugugi mitte muutmata ja jagamata pole; atoom on aga hoopis ümberpöördud terwe wäike ilm, “mikrokosmos”, korraldatud terwik. Nobeli auhinna omanik prof. N. Bohr, selle teadusala asutaja, teatab atoomi üle järgmist. Nagu planeedid päikese ümber, nii liiguwad pisitillukesed, negatiwse elektriga täidetud osakesed positiiwse elektriga täidetud “atoomitsentrumi” ümber. Neid osakesi nimetatakse “elektroonideks”; nad on kõige mateeria olulisemaks osaks. Mitmesugustel elementidel ei ole mitte ainult mittesugused tsentrumid, waid ka nende ümber keerlewate elektronide arw on mitmesugune. Kuna wesiniku tsentrumi ümber ainult üks elektroon keerleb, keerlewad Urani elemendi tsentrumi ümber 92 elektroonplaneeti. Kuna tsentrumi wahe kõige kaugema elektroonini umbes 1/10 000 000 millimeetrit, on üksikute osakeste suurus mitte rohkem kui 1/10 000 000 000 millimeetrit.”

Ütle meri, mu meri…

25. mail 1921 kirjutas Waba Maa taas ühest sadamatööliste streigist ning ka sellest, et linna haiglates ravi saavad inimesed ei ole mitte alati linna maksumaksjad, mis omakorda sunnib leidma lahendusi nende inimeste haiglaarvete tasumiseks.

“Streik sadamas. 24. mai keskpäewal hakkasid sadamatööliste artelli mehed streikima, sest päewapalk on liiga wäikene, kuna artelli liitlased ise suuri summasid teeniwad.”

“Linna haigemajade tarwitajate seas on hulk isikuid, kes Tallinna kodanikkuda hulga ei kuulu, ja kes mitte harwa kunagi waremalt siin elanud pole. see tekitab linnawalitsusele aga erakorralisi kulusid, sest et haigemajade tarwitajate seas paljud maksujõuetud. Hoolekande kommisjon on algatanud mõtte seesuguste erakordsete kulude katteks linnale õigust anda sissesõitjatelt politseis registreerimise korral haigemaja maksu wõtta.

Kawatsusega põhimõtteliselt peri olles, andis linnawalitsus selle rahaasjakommisjonile wäljatöötamiseks.”

Lisaks võttis Waba Maa samas lehenumbris nõuks teha tublisti reklaami erinevatele Tallinnast alanud laevareisidele.

“Enam tähelepanu merele.

Wõõrad teewad halba nalja meie ilmastiku üle: meil olla kuus kuud talwe, kaks kuud kewadet, kaks kuud sügiset ja kaks kuud paha ilma, mida ise suweks nimetame.

Kuigi me igast nendest aastaaegadest kenadusi ja mõnususi leiame, siiski peame meeles pidama, et laewasõidud, meri ja rand piiratud aja – wahest kõigest kolm kuud meile kosutust ja lõbu pakuwad. Ülekohus oleks sellepärast ka seda lühikest aega samu tolmuseid teesid ja tänawaid sõtkuda, rongides kinodes wõi kabareedes istuda; selleks jätkub aega pea aasta läbi.

Mere mõnusused peame ära kasutama, kunni see wõimalik. Praegu peab laewasõidu amet korraliku ühenduse Tallinna ja Wiru ranna suwituskohtade wahel ja on walmis suuremaid reisiseltskondasid Kundani wiima, kust raudteel edasi peaseb. Mannermaa ja saarte wahel käiwad laewasõidu ameti ning Pitka ja poegade laewad. Umbes kuu aja pärast tuleb laewasõidu ametil uus suurem laew ehituselt ning Pitka ja pojad kawatsewad ka üht suuremat laewa juure muretseda. Ühendus Peipsi peal, Narwa- ja Ema-jõe ning Wõrtsjärwel on ka juba korralikult käimas. Meie koolid peaks oma õpereisudel neid laewaühendusi silmas pidama.

Kuid kõigil pole wõimalik pikemaid reisusid ette wõtta, peaasjalikult nende huwides mõtleb E. turistide ühing iga neljapäewa õhtul paaritunnilist laewasõitu korraldada, nagu see mereäärsetes linnades mujal igal pool wiisiks on.

Nii oleks igal ühel wõimalik kosutawat lõbu ja waheldust puhtas mereõhus leida. Koolilastele wõimaldatakse poole hinnaga kaasa sõita.”

“Laewasõit merel. Neljapäewal, 26. mail sõidutab turistide ühing päewaloodeks Kopli poolsaare ja TIskre ranna ääre. Laew sõidab sadamast kell pool 7.”

Tramwai kui tuleviku transport

26. mail 1921 kirjutas Waba Maa väga põhjalikult nii mootor- kui elektritrammiga seotud küsimustest.

Tallinna elektri-tramwai küsimus tuli eila tramwai-kommisjonis jälle arutusele, kus peaasjalikult Saksa ettewõtjate ultimatiiwsed tingimused kontsessiooni osasa läbi kaaluti, otsuselangetamine selles osas aga weel edasi lükati. Iseäranis tähtsaks peeti tingimiste wäljatöötamist, millede põhjal ettewõtjaid sundida saaks tramwaiwõrku nii laeiendama, nagu see linna kommunaalpoliitika seisukohalt tähtis ja tarwilik. Ka ettepandud 40 a. kontsessiooni aja ja kasuprotsendi määra asjas oli weel ägedaid wastuwaidlusi.

Peeti ilmaaegseks tramwai-ehituse kontsessiooni linnale täiesti ebakasulikkudel tingimistel kellegile wälja anda, kuna mootor-tramwai täiendamiseks uusi kaunis meeldiwaid wõimalusi on selgunud, mida linn ka omal algatusel wõiks ära tarwitada.”

“Mootortramwai tegewusest. Pooleteise nädalaline mootortramwai tegewus Narwa maantee liinil näitab, et tarwidus kiirema ja odawama liikumisabinõu järele Tallinna tänawatel tõesti olemas ja isegi õige tungiw.
Kaks liikuwat mootori on hommikust õhtuni tegewuses ja ei jõua, iseäranis pühapäewadel ja ka äripäewa õhtutelgi, sõitjate arwu edasiwiimisele tihti wastu. Wõib aga kindlasti oletada, et kui weel paar mootori lähemal ajal samal liinil käima saawad, liikumine korralikumaks muutub ja inimesed selle teadmise omawad, et igal ajal ja igakord tramwail edasi peasewad, siis ka sõitjate arw tuntawalt tõuseb.

Linnawalitsuse poolt kokkuseatud eelarwes oli ette nähtud, et kui tramwai iga päewa jooksul 1500-2000 sõitjate edasi weab, siis enese ära tasub. Läinud lühikesest tegewusest on selgunud, et sõitjate keskmine arw päewa kohta aga 8400 ümber ulatab. /…/

Üks on aga kindel – tramwai on kaasa aitanud selleks, et wiimasel ajal uskumata kõrgele tõusnud sõiduwoorimeeste taksid tuntawalt alanema on hakanud. Woorimees, kes Kadriorust Weneturule sõidu eest ennem 150-200 marka nõudis, küsib nüüd ainult 100 ümber. Ka woorimeeste wabanemisega Narwa maanteel on neid rohkem ja mõõdukamate hindadega liikumas teistes linnaosades.

Publikum aga ootab igatsusega, millal mõeldakse ükskord liikumishõlbustuse sisseseadmise peale Tartu ja Pärnu maanteedel ja millal ühendatakse kohalikud raudteejaamad tramwaiga.”

Odav suhkur ja kallis suvitamine

Tallinna Teataja rääkis 26. mail muuhulgas soodsast suhkruhinnast ja üle mõistuse kõrgetest üürihindadest tallinlaste lemmiksuvituspaikades.

6000  puuda suhkurt tuli üleeila Tarwitajate Keskühisusele. Suhkur läheb müügile endise hinnaga.”

“Suhkru hind ei tõuse. Nagu kuuleme, ei ole karta, et suhkru hind tõusta wõiks. Wäljamaal on mõnes kohas suhkur isegi langenud.”

“Pirita ja Nõmme suwimajadest. Nagu teada on mitmed suwemajade omanikud Pirital ja Nõmmel, omad suwimajad kole kõrge hinna eest, (15 – 40 000 mrka) juba wälja üürinud, s. on kaugelt kõrgem hind kui need majad neil endil omal ajal maksma on läinud, ja et seal mitte ainult need elama ei lähe, kes suwitada tahawad, waid ka need, kellel linnas korterid ei ole, siis saab kuuldawasti warsti uue üüriseadusega wõimaldatud kõigilt neilt peremehilt, kes ülemäära hinda on wõtnud, suurem osa rahast tagasi nõuda.

Seega wõiwad ainult need peremehed õnnelikud olla, kes oma maja weel ei ole wälja üürinud ehk kes seda mõõduka hinnaga on teinud.”

Ka selles lehes tuli juttu ühistranspordist – nii suvitamise kontekstis kui ka tollal järjest populaarsemaks saanud trammiliikluse teemadega haakudes.

“Igapäewane autoühendus Piritaga. Tänasest peale, algab weoauto nr. 134 igapäewast sõiduühendust Tallinna ja Pirita wahel. Wäljasõit Piritalt on hom. kell ½ 8.
Wäljasõit Tallinnast Pritsimaja juures kell ½ 4 ja kell ½ 6 p.l.

Auto peatab igakord ka Weissi mäel, suwemajade juures. Sõiduhind ostja pealt on: Tallinnats kuni Weissi mäele 40 marka ja Piritale 50 marka.”

“Tramwai roobastest wälja jooksnud.  Üleeila õhtul kella 8 ajal jooksis tramwai “Lindeni” ees roobastest wälja. Inimeste ohwrid ei olnud. Wõimalikka wäljajooksmisi tulewikus silmas pidades, peaks inimesed ettewaatlikumalt tramwail istuma.”

Vähem viina, rohkem virtsa

27. mail 1921 avaldas Tallinna Teataja üsna kehvasti sisuturunduslikult varjatud reklaami Saku õlletehase toodangule – inimesed olla hakanud viina asemel Saku õlut kaanima.

“Wiinajoomine Tallinnas wäheneb. Nagu mitmelt poolt kõneldakse, olewat wiinajoomine Tallinnas tuntawalt wähenenud, iseäranis wiimastel nädalatel, kus Saku tehase õlu müügile ilmus.”

Sama kuupäeva Waba Maa rääkis mõni päev varem alanud streigi likvideerimisest.

“Osaline streik Tallinna sadamas likwideeritud. Osaline streik, mis kommunistide õhutusel 23. mail sadamas algas, sai ela hommikul töölistega läbirääkides likwideeritud ja töö algas täiel hool kõigil laewadel ja tolli ladudes. Osa ässitajatest on juba aresteeritud ja teiste kinnitabamiseks samme politsei poolt astutud. Läbirääkimised tööliste palgakõrgendamise suhtes algasid eila tööliste ja sadama tolli artelli wahel ja, nii kui arusaajad töölised tõendawad, on kokkulepe wõimalik, aru saades, et põhjendamata streigid, kui ka nõudmsied wõimatu kõrgete palkade alal – halwaks Tallinna sadama töid.

Eilasel nõupidamisel tööliste ja tolli-artelli wahel millest ka töö- ja hoolekandeministeeriumi esitaja osa wõttis, esinesid töölised 300-margalise päewapalga nõudmisega, mis aga läbi ei läinud. Õhtul kestsid läbirääkimised edasi ja wististi antakse tööd edaspidi tunniwiisi wälja.”

Nädala viimane Tallinna Teataja kirjeldas 1921. aasta 29. mail esimesi tuukritööde-alaseid katseid ning heitis ette kesklinna avaliku käimla kehva olukorda.

“hra Maimeli katsed tuukriaparaadiga. Aurik “Soliidi” pealt tegi 27. kp. prowiisor Maimel omal tuukriaparaadiga katseid. Wiimane on suurte wee sügawuste jaoks kawatsetud. Alguses käis hra Maimel 6½ sülla sügawuses wee all, peale selle lasti aparaat 31 süllani. Mere põhjas leidus tihe sinine sawi, mis kitina jalgade külge hakkas.
Raske wee surwe all laskis aparaat kahest kohast wähe wett ja murdusid paar waskkrui. Peale nimetatud puuduste kõrwaldamise ja mõne wäikese muudatuse ning täienduse aparaadi juures, kawatseb hra Maimel oma katset korrata.”

“Mustus linna keskel. Sagedasti wõib teateid lugeda majaperemeeste üle tehtud protokollidest puudulik puhtuse pärast, kuid politsei ei näi sugui tähele panewat awalikku wäljaskäigu kohta Narwa maanteel Jõe tän. kohal. Seal on põrand niiwõrd aukline, et wäljaheited kõik mädanemajääwad, mis halba haisu ja külgehakkawaid haigusi laiali laotab.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.