"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VIDEO! Georg Ots sai spordisaavutuste eest Nõmmele mälestusmärgi (0)
31. mai 2021
Endel Apsalon

Georg Otsa spordisaavutusi ujumises tähistati laupäeval Nõmme spordikeskuse basseinidevahelisel alal avatud mälestusmärgiga.

Ots tuli 1939. aastal tollases Nõmme ujulas Eesti meistriks 1500 meetri vabaujumises. Ujumisliidu esindaja ja ujumise ajaloo uurija Toivo Viilep sõnas, et esimest korda Eestis tunnustatakse ujumisvaldkonna sportlast mälestusmärgiga. Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis lisas, et mälestuskiviga tunnustatakse Otsa sellisest küljest, mida varem pole veel tehtud.

“Loodan, et Ots mitmekülgse ja andeka inimesena inspireerib noori sportlasi, muusikuid, kunstnikke ja näitlejaid andma endast alati parimat ja tehes seda täpselt nii hingestatult nagu tegi seda tema,” märkis Šillis.

Mälestuskivi idee autori Lembit Ontoni sõnul saab Georg Otsa seostada Nõmmega just läbi ujumise.

„Kuna tol ajal toimusid ujumisvõistlused Nõmmel Trummi basseinis, tuli idee teha mälestusmärk ruumilisena, mitte seinaplaadina. Nii valmiski mälestuskivi graniidist stiliseeritud äratõukepukina, mille külgedel on kolmes keeles sündmust tutvustav tekst,“ selgitas Šillis.

„Georg Otsa nime kannavad tänav, tramm ja muusikakool, jalajäljed, bareljeef ning tema sportlikke saavutusi tähistav mälestuskivi on nüüd ka Nõmmel,“ ütles mälestuskivi avamisel Estonia Seltsi nimel esinenud Mart Mikk. „Kunagi oli veel laev ja praegu ootavad paigaldamist sümboolsed jalajäljed laulja sünnilinnas Peterburis, kus loodetavasti veel sel aastal avatakse tema nimeline väljak. Kuid ka pärast seda kõike jääme Georg Otsale kui lauljale võlgu veel vähemalt ühe mälestusmärgi teatri juures.“

Georg Ots hakkas sporti harrastama 1933. aastal. Ta kuulus algul Tallinna NMKÜ ja hiljem Tallinna Kalevi liikmeskonda. Ots tuli vaba- ja teateujumises Eesti meistriks kahel korral: 1939. ja 1940. aastal. Lisaks võitis ta 1939. aasta Eesti meistrivõistlustel kaks hõbedat ujumises ja aasta varem ka ühe hõbeda veepallis. Muuhulgas parandas Ots kolmel korral Eesti rekordit, sealhulgas kahel korral teateujumises.

Augustis 1938 korraldati esimese ametlik üle Tamula järve ujumise võistlus, mille võitjale pandi välja hõbedane karikas. Võistlusest võttis osa ka Ots, kes viibis sellel ajal ajateenistuses Taara kasarmutes, kus nüüdseks tegutseb Kuperjanovi pataljon. Ots võitis selle võistluse.

Ots võistles aastatel 1939–1940 Eesti ja aastatel 1940–1945 Eesti NSV koondises. Augustis 1940 kuulus võidukasse Eesti NSV 4×200 meetri vabaujumise meeskonda maavõistlustel Läti NSV ja Leedu NSV-ga. Viimase võistluse veerajal tegi ta 14. juulil 1946 Mustamäe ujulas, võites Kalevi meistrivõistlustel 400 meetri vabaujumise tulemusega 6.49,8.

Mälestuskivi ideekavandi autor on Nõmme koduloohuviliste koja liige Lembit Onton, graafilise kujunduse tegi Veiko Tammjärv.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.