"Ei tasu karta, et maailm kukub kokku, kui sa oma vigu avalikult tunnistad."

Uku Uusberg, Tallinna Linnateatri peanäitejuht
MONIKA HAUKANÕMM Lahendades puuetega inimeste probleeme, loome uue kvaliteedi kõigile (0)
31. mai 2021
Monika Haukanõmm

Kas olete iseavanevatest ustest kauplusse sisenedes mõelnud, et põhjus, miks liikumisanduriga uksed aastakümneid tagasi sedavõrd laialt levima hakkasid, ei olnud mugavus, vaid hoopis puuetega inimeste liikumise hõlbustamine? Ilmselt suurem osa inimesi selle peale ei mõtle, sest tänaseks on elementaarne, et me oma poekottide kõrvalt ei pea ukselinke haarama. Või miks on uute kortermajade ja büroode korrused tähistatud selgete numbritega – ikka selleks, et ka vaegnägijad leiaksid vajaliku lihtsamalt. Ja samal põhjusel „ütlevad“ liftid korrusenumbreid.

Ka kõik muud puuetega inimeste jaoks hädavajalikud lahendused saavad tegelikult ajaga meie kõigi jaoks linnaruumi loomulikuks osaks, milleta ei oskaks seda varsti ettegi kujutada. Tulemusena on ühed inimesed, kellele see kõik lihtsalt meeldib ja tundub mugav, ning teised, kes neid lahendusi väga vajavad.

Linnaruum areneb kõigi jaoks

Liikumispuuetega inimestest rääkides mõtleme linnaruumis kohe kaldteede, madalapõhjaliste busside ja astmeteta ülekäiguradade peale. Aga lisaks ratastoolis liikujatele on samad lahendused vajalikud ka vankrit lükkavatele lapsevanematele, tõukeratturitele ning isegi ratastel reisikohvrit vedavatele turistidele.

Maikuu suvisel päeval Tuvi pargi uut välijõusaali avades tundsin eriti suurt rõõmu selle üle, et seal leidus ka üks spetsiaalselt ratastoolis liikujatele mõeldud element. Kuid nagu avamisel esinenud personaaltreeneri jutust selgus, pakub just seesama element mitut erinevat treenimisvõimalust ka kõigile teistele. Seega – siingi andis liikumispuuetega inimestele mõtlemine päris mitu võimalust ka nn tavalistele, tervetele linlastele!

Tallinna kõige keerulisem paik ratastoolis liiklemiseks on vanalinn. Kuigi ajalooline keskkond, mida on tarvis säilitada, peavad kaasaegsed ligipääsuvõimalused leidma ka siin oma koha. Muinsuskaitsjadki on õnneks järjest leplikumad ja leiavad kasutajasõbralikkust muinsuskaitsega tasakaalustavaid lahendusi. Hea näide on Niguliste kiriku lift, tänu millele saab igaüks vanalinnale pilgu heita. Samas on ju üleval ka tänapäevased liiklusmärgid, sest keskaegse atmosfääri nimel ei saa ohtu seada liiklejaid.

Esimene suur samm vanalinna ligipääsetavuse parandamiseks on sõidu- ja kõnniteede viimine ühele tasapinnale, mida on tehtud juba Viru ja Harju tänaval ning mis on järgmisena plaanis Pikal tänaval. Kuna vanalinn on õueala, siis siin ei ole niikuinii mõtet jalakäijat kitsale kõnniteele suruda, vaid pigem peavad sõidukid arvestama jalgsi, rattal või abivahendiga liikujaid. Ühetasandiline tee võimaldab järgmise sammuna ka paindlikumaid lahendusi vajalikesse hoonetesse sissepääsuks.

Suurimad lõksud peituvad kortermajades

Linnaruumi arengutest on puuetega inimestele vähe kasu, kui nad ratastooliga omaenda kodunt välja ei pääse. Tallinnas asuv elamufond koosneb aga suuresti nõukogudeaegsetest kortermajadest, millest suur osa on ilma liftita. Kuid isegi kõrgemates, liftiga korterelamutes on probleemiks need esimesed kümmekond trepiastet välisuksest liftini, mis välistavad võimaluse, et ratastoolis või lapsevankriga saaks ilma kõrvalise abita õue minna.

Lahendused on tegelikult käeulatuses. Liftita majade jaoks on olemas majade välisseina külge kinnitatavad välised liftišahtid. Need võivad mõjuda esmapilgul harjumatult, kuid paneelmajade puhul ei ole tegu sedavõrd kunstiliste tervikutega, et niisugust lahendust peljata. Pealegi, kui neid välilifte ilmub rohkem, moodustavad need juba rütmi ning nendega harjutakse kiiresti. Tulemuseks on aga mugavam elu kõigile majaelanikele – isegi viiendalt korruselt on hõlbus jalgrattaga ja lapsevankriga välja pääseda. Boonusena võiks see isegi tõsta ülemiste korruste korterite turuväärtust.

Ka üheksakorruseliste paneelmajade jaoks on lahendus olemas. Selleks tuleb küll ohverdada prügišaht, ent see on paljudel hoonetel niikuinii kasutusest maha võetud – prügi sorteerimise ajastul tuleb suurem osa prügiliike eraldi konteineritesse viia ning ainult segaprügi jaoks seda alatasa ummistuvat šahti pole mõttekas käigus hoida. Liftišahti arvelt prügišahti laiendades on võimalik võtta kasutusele suurem lift, mis mahutab ka jalgratta. Lisaks on võimalik sõita selle liftiga maapinnani, luues teise välisukse praeguse prügišahti sissepääsu juurde. Jällegi – mugav kõigile, aga ratastoolikasutajale hädavajalik!

Takistused saabuvad pahatihti üllatavast kohast

Kui lahendused on olemas, siis miks need nii visalt juurduvad? Üllatuslikult ei ole probleem pahatihti ei tehnilises keerukuses ega raha puudumises. Sageli põrkavad need algatused hoopis elanike vastuseisule. Kes kardab maja välisilme pärast, kes ei julge lihtsalt suuremate muudatuste peale mõelda.

Eraomand on püha ja kõikvõimalike arenduste jaoks on vaja järgida reegleid. Nii et lifte ei saa keegi teha vägisi. Seega jääb üle vaid panna kortermajade elanikele südamele: mõelge juba täna selle teema peale, nii et kui teie majas avaneb võimalus ligipääsuvõimalusi luua, siis ei tuleks see ootamatult. Mõelge juba täna, kas teie kortermaja fassaadi ikka tuleb kaitsta lifti eest, mis oleks kellegi ainuke võimalus tööl ja õues käia. Mõelge, kas saame oma mõtteviisi roheliseks pidada, kui jalgrattaliikluse suurim takistus on ratas korterist õue saada. Ja kas me ikka päriselt tervitame uusi ilmakodanikke, kui lapsevankriga jalutama pääseda on pikk Kolgata tee. Lõpuks ei tea keegi meist ette, millal jääme ilma ligipääsetava keskkonnata lõksu, kus sõltume lähedastest või abivalmis kaaskodanikest.

Ikka ja jälle tuuakse status quo põhjendusena raha. Ometi pole siin tegu kulukate lahendustega, kõigest 3-5% kallimatega, kui hästi planeerida. See on tühine, arvestades tulemust – kõigi inimeste vabadust oma elu ise korraldada, vähem sõltuda kõrvalisest abist ja säilitada eneseväärikus. Seda polegi ju vähe!

Lahendused on seega olemas ja tasapisi ka tulemas. Meie mõtlemisest sõltub, kas võtame need vastu või põlgame ära. Seeläbi ka valime, kas võtame vastu või tõrjume eemale inimesed, kelle jaoks need lahendused on hädavajalikud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.