"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
PUHTAM ÜMBRUS Linlased saavad 40 000 prügikasti biojäätmetele (0)
31. mai 2021
Scanpix

“Ärge olge lähiajal imestunud, kui linnaosa võtab teiega ühendust ja toob kohale väikese biojäätmete kasti teie köögi jaoks,” ütles abilinnapea Aivar Riisalu. “Prügi sorteerimisega on teil võimalik anda oma väike panus, et Tallinn oleks puhtam, rohelisem ja ilusam linn.”

Abilinnapea sõnul jõuavad konteinerid linna elanikeni lähema paari kuu jooksul. Nn järjekorda, millises majas elavale leibkonnale kogumisnõud eelisjärjekorras pakutakse, ei ole.
“Meil lõpeb hange 40 000 prügikasti hankimiseks, millesse saab koguda biojäätmeid,” märkis Riisalu. “Biojäätmed tekivad meie ellu nii või naa, meeldib see meile või ei meeldi. Kõike, mida me ostame endale toiduks, me valdavalt ära ei söö, ja kodumajapidamisest, näiteks aiapidamisest, tekib ka muid taimseid jääke.”
Tallinna jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark nentis, et kogus – 40 000 prügikasti – on üsna tagasihoidlikult planeeritud, kuna eelarves oli selle jaoks ette nähtud kuni 200 000 eurot.
Tegu pole siiski õues seisvate suurte prügikonteineritega vaid kööki mõeldud prügikastiga. Nende ostmiseks korraldas linna jäätmekeskus riigihanke, mille pakkumiste esitamise tähtaeg on 26. mail. Väljajagatavad kogumisnõud tarnitakse linnaosavalitsustele paari kuu jooksul nii, et juuli lõpuks peaksid need linlasteni jõudma. Kui firmad teevad soodsamad pakkumised, saab tellimust suurendada, et veelgi rohkematele linlastele kogumisnõu osta.

Uus seadus nõuab

Praegu on Tallinnas enam kui 5000 kogumiskohta, kus asuvad biolagunevate jäätmete konteinerid – paljud neist teenindavad korraga mitme maja elanikke, ent linn on valmis igakülgselt aitama ka neid, kes soovivad biojäätmete kogumisega alles alustada. “Igale Tallinna aadressile, iga hoone juurde on võimalik biojäätmete konteiner tellida, ja selle äravedu on lisaks poole odavam, kui segaolmeprügi äravedu,” lausus Mark.
Mõõtmised Kakumäel kinnitasid Margi sõnul, et olmeprügi konteinerite kaal vähenes pärast biojäätmete kogumisnõude kasutuselevõttu kuni 30%. “Mõne kaalumise põhjal ei saa veel muidugi teha mingeid teaduslikke väiteid, aga võib üsna julgelt arvata, et sellel võiks olla päris märgatav mõju,” tõdes Mark.

  1. mail jõustunud jäätmeseadus ütleb, et 2023.aasta lõpuks peavad elanikud ka biojäätmeid eraldi koguma. “Tallinnas on 13 jäätmeveo piirkonda, mis oma olemuselt tegelikult väga erinevad. Me ei saa võrrelda korrusmajade alasid ja individuaalmajade alasid,” ütles Riisalu. “Selge on aga see, et kunagi peaks igal pool olema segaolme-, bio-, paber- ja suurjäätmed eraldi kogutud.”
    Riisalu sõnul on see kõik tegelikult juba võimalik, kuid tarvis on suurendada inimeste teadlikkust ja pakkuda paremaid võimalusi just biojäätmete sorteerimiseks.
    “Mina sorteerin prügi igapäevaselt ja väiksemad biojäätmed viskan enamasti aias olevatesse suurematesse põõsastesse,” lausus Pirita-Kosel elav Tõnu. “Prügi sortimine vähendab vajadust pidevalt prügikotti vahetada. Praegu mul eraldi biojäätmete konteinerit või kogumisnõud aia tõttu vaja pole, aga paljudel teeks see elu kindlasti lihtsamaks.”
    Tulekul ka sobivad kompostrid
    Tõnu sõnul on kompostimine igati mõistlik ning kompostrite jagamine linna poolt tasuta või soodushinnaga motiveeriks paljusid biojäätmete kompostimisega alustama.
    Rohkem kui kümne korteriga korteriühistus on biokonteiner kohustuslikus korras juba olemas, põhimure ongi väiksemate majadega. “Isegi kui sul kasti ei ole, siis tuleb prügi sellest hoolimata liigiti koguda,” nentis Mark.
    Biolaguneva prügi konteinerit ei pea olema vaid vanalinnas. Biojäätmete mahuti on aga kohustuslik krundil, kus jäätmeid tekib nädalas üle 20 kilo või kus tegutseb vähemalt 25 istekohaga toitlustusettevõte, lasteaed, kool või haigla.
    Järgmise sammuna on linnal plaanis leida eramajadele biojäätmete kogumiseks parimad kompostrid, mida saaks kasutada aasta ringi.
    “Kõige odavamad variandid ei pruugi tingimata sobida, sest talvel, kui õues on -20, ei pruugi neist kasu olla,” selgitas Riisalu. “Aga need on tänapäeva väljakutsed, mida me peame hakkama omaks võtma. Loodan, et täidame ülesande, mis meile aastaks 2023 pandud on.”
    Tõnu arvates on kompostimine igati mõistlik ning kompostrite jagamine linna poolt tasuta või soodushinnaga motiveeriks tema arvates paljusid biojäätmete kompostimisega alustama.

Bioprügikasti lähevad aia- ja toidujäätmed
• Kogumisnõuga tuleb kaasa infovoldik, mis selgitab, millised jäätmed biojäätmete mahutisse sobivad. Sinna ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatut sodi.
• Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja haljastusjäätmed ning toidu- ja köögijäätmed, mis tekivad kodus, kontoris, poes, toitlustusasutuses või toiduainetööstuses.
• Biojäätmed tuleb biojäätmete mahutisse asetada eelistatult lahtiselt, paberkotis või biolagunevas kotis. Kilekotte kasutada ei tohi.
• Tallinnas korraldatud jäätmeveoga kogutud biojäätmed antakse käitlemiseks jäätmete taaskasutuskeskusele, kes toodab nendest sertifitseeritud kompostmulda, mida müüakse ehitus- ja aianduspoodides.
• Täpsemad reeglid biolagunevate jäätmete käitlemise kohta leiad www.tallinn.ee/est/keskkond/biolagunevadjaatmed

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.