"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
ERAKORRALISE MEDITSIINIKESKUSE JUHT Tõukeratastega sõit on lõppenud intensiivravi operatsioonilaual (0)
31. mai 2021

“Tõukerataste tõttu on saadud ka üliraskeid peavigastusi, mis on lõppenud intensiivravi operatsiooniga,“ ütles Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juht Märt Põlluveer. „Need pole olnud muidugi küll kõige peamised vigastused, aga need on kõige raskemad. See eeldab ka muidugi paljude asjaolude kokkulangevust, näiteks kas inimene on väga raske või kukub terava nurga vastu. Paraku selliseid juhuseid on.”

Elektritõukerattad on linnas saanud väga populaarsemaks transpordivahendiks. Küll aga juhtub nende sõidukitega paraku palju õnnetusi ja et tõukerattaratta enda diameeter on väike, siis sellega kukkumise korral kukubki tihti juht just pea ees.

Tavaliselt jõuab inimene käed ette panna ja seetõttu on sagedasemad tõuksi tõttu tekkinud vigastused seotud kätega – kas käeluumurrud, vahel ka ikka roidemurrud ja teised vigastused, mis hõlmavad ülakeha.

“Küünarvarreluu või lõualuu murd paraneb ka nädalaid ja nädalaid. Võrreldes sellega, et patsient on mitu kuud intensiivravis,” sõnas Põlluveer.

30 tõsist õnnetust

ITK erakorralisse on sel kevadel juba iganädalaselt jõudnud mitmeid tõukerattaõnnetusse sattunuid. Üle Eesti on sel aastal tõuksidega toimunud juba rohkem kui 30 tõsist õnnetust, neist Harjumaal 24. Ometigi on ju alles tõukerataste hooaeg alanud.

“Paljud inimesed rendivad purjus peaga  tõukeratta ja satuvad seejärel õnnetusse, sest ei tule tõukeratta juhtimisega toime,” ütles Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe.

Teine viga, mis toob kaasa tihti õnnetuse on kahekesi ühe tõukeratta peal sõitmine, mida paraku ka linnapildis pidevalt näeb.

Muidugi tasub arvestada, et mida kiirem on sõit, seda tugevam on ka kukkumine. Tõukerataste õnnetustes pole kannatajad mitte ainult nende juhid, vaid tihti saavad vigastada ka teised liiklejad, peamiselt jalakäijad. Uurisimegi just jalakäijatelt, mida nemad arvavad tänaval vuravatest tõuksidest.

“Meil on palju arutelusid selle ümber, aga muidu nad mulle meeldivad. Oluline, et inimesed ettevaatlikult sõidaksid,” arvab Maxim.

“Üldiselt mulle need meeldivad, aga ettevaatlik peab olema ja ohutult sõitma,” lisas Valdek.

“Siin üks poiss sõitis kiiresti, keeras mulle ette. Noomisin teda ja kohe reageeris mulle hõigates vastu “mina sõidan”. See on ohtlik, kuigi eks mul juba ükskõik,” sõnas vanaproua Eha.

Rattad jäetakse vedelema

“Eks me näeme ise ka linnas, et aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus turvalisusega on probleemi,“ ütles Bolti kaasasutaja Martin Villing. „Seetõttu on meil üleskutse inimestele kutsuda korrale tõukerataste valesti kasutajaid. Me näeme, et selle probleemi vastu operaator üksi saab vähe asju ära teha. See korrale kutsumine võiks olla ühine, kodanike poolt.”

Samuti teeb linlastele meelehärmi, et vahel jäetakse tõukerattaid lohakalt vedelema risti keset kõnniteed, keset ülekäigurada ja vahel ka sõiduteele. 

Sel nädalal leppisid linn ja tõukside laenutajad kokku, et Tallinnasse luuakse umbes 70 tasuta renditõukeratastele mõeldud parklat, mis kokku mahutaks korraga üle 1000 sõiduki.

“Need kohad tulevad linnaruumi eraldi tähistatuna sõltuvalt asukohast,“ sõnas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov. „Kuskil see võib olla parkimiskoht, kuskil kõnniteeäär. Me lähtume sellest, kus seni on olnud populaarsemad stardi ja reisi lõpukohad. Sellest lähtuvalt on see kaart ka tehtud.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.