"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Uus õppevara õpetab lapsi raalmõtlema ja liitreaalsust märkama (0)
31. mai 2021
Foto: Pixabay

Tallinna Ülikooli informaatikaõpetaja ja haridustehnoloogia magistriüliõpilased panid kokku digitaalsed õppematerjalid lasteaedadele ja koolidele. “Õppevara on tasuta kasutamiseks ja see on kõigile kättesaadav e-koolikotis,” kinnitas Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere.

Interaktiivsed materjalid valmisid digiõppevara kursusel rühmatööna. “Kõik materjalid on seotud informaatikaga – näiteks, kuidas õpetada raalmõtlemist ja rakendada seda erinevates õppeainetes. Veel selgitatakse õpilastele asjade interneti tööpõhimõtet ja liitreaalsuse kasutamisvõimalusi. Õppevarast leiab nii näitlikke videosid, pilte kui ka interaktiivseid õppemänge,” tutvustas Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere.

Kõik digiõppe kursusel valminud materjalid on Laanpere kinnitusel tasuta kasutamiseks üleval õppekeskkonnas e-koolikott.ee.

Liitreaalsus on meie ümber juba praegu

Õppevara üks koostaja, informaatikaõpetaja magistriõppe esimese aasta tudeng Reelika Väli ütles, et nende rühm valis teemaks liitreaalsuse ning selle kasutamisvõimalused.

“Minu enda jaoks tundus liitreaalsus teemana, millest küll aeg-ajalt räägitakse, aga kas pigem kui tuleviku tehnoloogiast või siis tuuakse esile tuntud liitreaalsusmäng Pokemon Go. Tegelikult kohtab meie elus liitreaalsust väga paljudes valdkondades juba praegu. Näiteks toitlustusettevõtted kasutavad liitreaalsuse rakendusi menüü tutvustamiseks ja tellitava toidu visualiseerimiseks, ehituses- ja tööstuses saab liitreaalsuse abi avastada tootmis- või konstruktsioonivigu ja logistikaettevõtetes teeb liitreaalsus vajalike toodete laohoonest ülesleidmise palju lihtsamaks. Liitreaalsus võimaldab sisustuspoest mööblit tellides oma kodus virtuaalselt katsetada, kuhu uus diivan kõige paremini sobib ja proovida uusi riideid neid tegelikult selga tõmbamata,” rääkis Väli.

“Oma õppematerjalides seletame lahti, mida see termin tähendab, kuidas liitreaalsustöötab ja kuidas õpilane ise sellega kokku võib puutuda. Oluline on ka aru saada, et liitreaalsus ei tähenda ainult meelelahutust vaid võib olla imeliselt kasulik nii õpilasele endale kui erinevate eluvaldkondade spetsialistidele,” lisas ta.

Väli sõnul ei ole tänapäeval informaatikavaldkonna teadmiste ja oskusteta  võimalik toime tulla. “Erinevad seadmed, internet ja nendega seotud teenused ning võimalused on juba ammu loomulik osa igapäevaelust. Seetõttu peaks ka informaatikat puudutavad teadmised olema osa neist, millega õpilane ühel päeval iseseisvasse ellu astub.”

Uus informaatikaõpetajate vastuvõtt algab peagi

Otsusega tulla õppima informaatikaõpetajaks on Reelika Väli rahul. “Olen nüüd magistrikraadi poole pürgimisega täpselt poole peale jõudnud ja möödunud ajale tagasi vaadates võin öelda, et on olnud väga sisutihe aasta suurepäraste õppejõudude käe all. Olen lihvinud nii oma õpetajaoskusi kui seda,  kuidas kohandada õppetegevust igale õppijale jõukohaseks.”

Tallinna Ülikool pakub informaatikaõpetaja diplomi omandamiseks erinevaid õppekavasid. “Kahe-aastane magistriõpe sobib hästi neile bakalaureusekraadiga inimestele, kel huvi informaatika õpetamise vastu, kuid kellel puudub õpetajakutse. Meie magistriõppes saab tudeng õpetaja kvalifikatsiooni koos lisaerialaga.” Laanpere sõnul on varasemate aastate sisseastujate seas olnud nii IT-spetsialiste, haridustehnolooge, tehnoloogia-huviringide juhendajaid kui ka täiesti teiste elualade inimesi.

Informaatikaõpetaja magistriõppes saab tudeng valida endale lisaks matemaatikaõpetaja, ühiskonnaõpetaja või haridustehnoloogi lisaeriala.

Kaheaastasele magistriõppe kõrval pakub instituut alates augustist ka üheaastast ümberõpet, mille eesmärk on anda teiste ainete õpetajatele, kellel juba pedagoogiline haridus, informaatikaõpetaja kutse. Mart Laanpere sõnul on see suund loodud tegevõpetajatele, kes soovivad omandada lisakvalifikatsiooni ja kes saavad hiljem õpetada mitut õppeainet.

Informaatikaõpetaja magistriõppe sisseastumisavaldusi saab esitada alates 21. juunist. Kandideerimine informaatikaõpetaja lisaeriala täiendusõppesse on juba avatud. Sisseastumisinfo on leitav Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi kodulehel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.