"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
VÄLISMINISTER EVA LIIMETS Eestile on oluline, et ühtsed digiteenused oleksid olemas üle terve Euroopa (0)
31. mai 2021
Scanpix

“Juunis peaks käivituma kogu Euroopat hõlmav rohesertifikaat, mis annab inimestele riigi digitaalse tõendi alusel võimalused vabalt piiri ületada,” lausub väliminister Eva Liimets, kelle sõnul on maikuust avatud ka Euroopa Liidu debatt. “Ükski Euroopa Liidu otsus ei sünni Eesti aktiivse osaluseta,” kinnitab ta.

Neli kuud välisministri ametit pidanud Eva-Maria Liimets rääkis intervjuus Pealinnale, kuidas saab Tallinnast juhtida ÜRO julgeolekunõukogu istungit, suhelda kolleegidega Euroopa Liidus ning mida öelda kohtumisel Venemaa välisministriga. “Suhtluseks Venemaaga otsime ühist keemiat,” on seejuures Eesti välisametkonna juhi üks diplomaatilisemaid väljendeid selleks puhuks.

Välispoliitiline suhtlus on koroonaajal kõvasti muutunud –varem olid välisministrid pahatihti rohkem välisvisiitidel kui kodumaal. Kas arvuti või telefoni teel on võimalik teiste riikide poliitikat ja otsuste tagamaid piisavalt tajuda?

Tõepoolest on Covidi aeg põhjustanud selle, et välissuhtlus on paljuski muutunud virtuaalseks. Loomulikult ei tähenda see seda, et asjad ei saaks aetud. Kui on näiteks ÜRO julgeolekunõukogu istung, kus Eesti on parajasti valitud liige, siis saame n.ö kaugistungi teel omad seiskohad edastada. Kindlasti aga jääb puudu võimalustest vahetult läbi arutada, mis on ühe või teise riigi positsiooni taga. Ka oma seisukohtade esitamiseks on vahetu suhtlus parem. Seega ühelt poolt me saame vajalikud asjad ära rääkida, kuid teiste mõjutamiseks ja telgitaguste mõistmiseks jääb vahetust kontaktist praegu vajaka.

Valgevene sundis 23. mail Minskis maanduma Euroopa Liidu riikide vahel sõitva reisilennuki. Kas EL-i praegused sanktsioonid Valgevene suhtes on piisavad niisuguse pretsedenditu lennukaaperdamise puhul?

Euroopa Liit reageeris Minskis toimunud intsidendile väga kiiresti, sest juba järgmisel päeval toimunud Euroopa Ülemkogul võeti üksmeelselt vastu poliitilised suunised Valgevenele suunatud sanktsioonide täiendamiseks. Kindlasti töötame nendega veel edasi. See ilmestab, et sedavõrd raske rahvusvahelise õiguse rikkumise juures, millega opositsioonilise ajakirjaniku meelevaldse kinnipidamise juures seati ohtu lennukis olnud tsiviilisikud ja õõnestati tsiviillennunduse turvalisust, ei ole senised meetmed olnud piisavad.

Kuidas saab Eesti ise veel tegutseda, et panna Valgevene režiim ka reaalselt vastutama niisuguste tegude eest?

Eesti vaates on sellistes küsimustes oluline Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste demokraatlikke väärtusi jagavate riikide ühtsus. Me töötame alati üksmeele saavutamise nimel ja teeme kindlasti ära selle osa, mis meist endast sõltub. Samal ajal on kahtlemata tähtis, et me jätkaksime toetust Valgevene kodanikuühiskonnale ja nende demokraatlikele püüdlustele ning näitaksime igati oma tuge. Ka selles on Eesti olnud aktiivne.

Millised on meie võimalused peagi kokku leppida oma lähinaabrite Soome ja Lätiga selles, et võime hakata üle piiri sõitma?

Tuleb silmas pidada, et nii Soome kui ka Läti on seadnud sisse piirangud, et takistada koroonaviiruse levikut. Nendest piirangutest loobumine sõltub otseselt sellest, kuidas lähevad alla koroonasse nakatumise numbrid. Eestis endas on selles osas väga positiivsed arengud ning see annab lootust, et suudame piirid avada nende naabritega, kus nakatumine on samuti alla minemas.

Kas saame sõita enne laevaga Helsingisse või autoga Riiga?

Seda on raske prognoosida. Näeme, et Lätis ja Leedus on need numbrid üles minemas ning Soomes vastupidi alla. Väga palju sõltub ka Soome enda otsustest, kas Eestis alla läinud nakkusnäitajad on piisavad selleks, et Soome avaks piirid vabale liikumisele. Oleme Läti ja Leeduga suheldes võtnud initsiatiivi, et leida võimalused taas kord lihtsamaks piiriületuseks.

Juunis peaks käivituma kogu Euroopat hõlmav rohesertifikaat, mis annab inimestele riigi digitaalse tõendi alusel võimalused vabalt piiri ületada. Ehk kui oled vaktsineeritud või koroona läbi põdenud ja on olemas vastav digitõend, siis saab ka üle piiri reisida. Kõik liikmesriigid töötavad selle nimel, et see tõend käivituks ning reisipiirangud kaoksid ning mitte ainult naabrite vahel, vaid kogu Euroopas.

Olete öelnud, et mitmes mõttes oleme Euroopa Liidus suunanäitajad, näiteks digi-, küber- või naabruspoliitikas. Tsiteerin: “Peame arvestama, et Euroopa Liidu poliitikat ei tehta mitte ainult Brüsselis, vaid eelkõige riikide pealinnades, sealhulgas võrdselt teistega Tallinnas.” Millist EL-i poliitikat Tallinnas aetakse?

Tallinnas tehakse kõike seda poliitikat, mida aetakse ka Euroopa Liidus. Ükski Euroopa Liidu otsus ei sünni ilma meie aktiivse osaluseta. Eestile on tähtis näiteks digiareng ja digikuvand. Me räägime ka kogu Euroopa ühise turu digitaliseerimisest, sest Eesti ettevõtjatele ja asutustele on oluline, et ühtsed digiteenused oleksid olemas üle terve Euroopa.

Euroopa Liit on digitaalsel teel avanud ühise tuleviku konverentsi, kus kõik kodanikud saavad kaasa rääkida liidu prioriteetide osas. Milline võiks olla tulevik – ühiste maksude, võrdse minimaalpalga ja pensioniga Euroopa?

Euroopa Liidu tuleviku debatt on tõepoolest alates maikuust avatud. Sellesse arutelusse on igal Eesti inimesel võimalik esitada oma ettepanekud ja arvamused.

Euroopa Liidu tulevik sõltub suuresti sellest, kuidas liikmesriigid ise näevad selle arengut. Kas see toimub sotsiaalküsimustes või eelistatakse hoida endist joont, kõik see arutelu on ees. Neid tulemusi saame mõõta ehk aasta pärast, kui inimesed on saanud oma arvamuse öelda.

Ajal kui Euroopa Liidu tulevikku arutatakse on reaalses tegevuses NATO. Kas NATO vihmavari on jätkuvalt ka Eesti kohal sellel ajal, kui välja lülitatud transponderitega Vene õhujõudude sõjalennukit testivad meie piirialadel pea et igapäevaselt.

NATO vihmavari on jätkuvalt ka Eesti kohal. Osalesin hiljuti NATO välisministrite kohtumisel, kus räägiti ka alliansi edasistest arengutest ja tulevasest tippkohtumisest. Nende valguses saan küll kinnitada, et see liit on tugev. Seda ilmestavad praegu Eestis Tapal paiknev brittide juhitav lahingugrupp ning Ämaris asuv Balti õhuturbe lennusalk, kus hiljuti võttis Saksamaalt oma lennukitega teatepulga üle Itaalia. NATO heidutus toimib ning meie õhuruum on valvatud.

Kas on tekkinud head suhted ka NATO olulisema riigi USA uue administratsiooniga?

Suhted Ameerika Ühendriikide kui suurima NATO liikmesriigiga on meil väga head. Ühendriikide uus president Joe Biden ütles kohe ametisse astumise järel, et on tähtis parandada oma suhteid liitlastega Euroopas. Alustada sellisel ühisel lainel on väga tore ning oleme kiiresti kokku leppinud ka ühised edaspidised kohtumised.

Kui avaneks võimalus kokkusaamiseks Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, siis millisest teemast alustaksite vestlust? Kas sellest, et omavaheliste pingeliste suhete tõttu saadame vastastikku välja diplomaate või sooviga ikkagi ratifitseerida kahe riigi vaheline piirileping?

Eesti ja Venemaa suhted on praegu pingelised. Muidugi me soovime oma idanaabriga heanaaberlikke suhteid, aga siinkohal on väga oluline, et ka Venemaa astuks omalt poolt vastusamme. Eeskätt selles vallas, et ta täidaks rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Nende all me peame silmas Krimmi okupeerimist ning et ei rikutaks naaberriikide Gruusia ja Ukraina territoriaalset terviklikkust. Samuti tähtsustame inimõiguste austamist, millest iga riik peab kinni pidama.

Kui oleks võimalus kohtuda, siis käsitleks kõiki neid teemasid. Sealjuures kahepoolseid suhteid, kus Eesti jaoks on endiselt lõplikult lahendamata piirilepingu ratifitseerimine. Meile on tähtis, et see leiaks aset korraga mõlema riigi parlamendis.

Olete samas öelnud, et piirilepingute üle käivad arutelud on ülepolitiseeritud. Kuidas saaksime seda vältida, et tulemuseni jõuda?

Igal riigil on hea kui tema piirid on paigas ja praegusel juhul tähendaks see eelõige parlamentide heakskiitu. Eesti on juba eelmise valitsuse ajal alustanud piirijoone väljaehitamist ning oleks väga hea, kui see toimuks heakskiidu saanud piirilepinguga.

Kas lähiajal minnakse selle heakskiitmisega edasi?

Seda on raske hinnata. Eesti on omalt poolt sammud astunud ning ootame Venemaa poolset tagasisidet.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.