"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
Aasta alguse seisuga elas Eestis 258 227 alaealist last (0)
01. juuni 2021
Kõige enam on viimase seitsme aasta jooksul suurenenud kolme lapsega leibkondade arv. Foto: Ilja Matusihis

Statistikaamet märgib lastekaitsepäeva puhul, et aasta alguse seisuga elas Eestis 258 227 alaealist last, mis on ligi viiendik kogu rahvastikust.

Ühe lapsega leibkondi oli 2020. aastal 81 700, kahe lapsega 105 000, kolme lapsega 52 500, nelja lapsega 13 100 ning viie või rohkema lapsega 2900. Kõige enam on viimase seitsme aasta jooksul suurenenud kolme lapsega leibkondade arv. Viimastel aastatel on suurenenud ka laste arv, kes elavad vaid ühe täiskasvanuga leibkonnas.

Lastega leibkonnas on keskmiselt 1,71 last. Kõige suurem on keskmine laste arv leibkondades Viljandimaal 1,87 lapsega, Läänemaal 1,83 lapsega ja Jõgevamaal 1,83 lapsega ning kõige väiksem Ida-Virumaal 1,56, Harjumaal 1,52 ja Hiiumaal 1,50 lapsega. Lastega leibkondade osakaal kõigi leibkondade seas on selgelt kõige suurem Harjumaal ning kõige väiksem Hiiumaal.

Koguni 41 protsenti lastega leibkondadest elavad pärast 1980. aastat ehitatud elamutes ning viiendik enne 1946. aastat ehitatud eluruumides. Leibkondadest 43 protsenti on sellised, kus iga liikme kohta on vähem kui üks tuba. Täpselt üks tuba leibkonnaliikme kohta on 30 protsendil ning rohkem kui üks tuba 27 protsendil lastega leibkondadest. Oma eluruumi seisundit hindab heaks või väga heaks 80 protsenti, rahuldavaks 18 protsenti ning kehvaks kaks protsenti lastega leibkondadest. 

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2020. aasta andmetel kulutasid lastega leibkonnad eelmisel aastal keskmiselt 397 000 ühe liikme kohta kuus. Võrreldes teiste leibkonnatüüpidega suutsid just lastega leibkonnad kõige rohkem kulutustelt kokku hoida. Kõige suuremad summad leibkonna eelarvest kulusid toidule ja alkoholita jookidele, transpordile ning eluasemele. Riitusele ning restoranidele ja hotellidele kulutati oluliselt vähem.

Kõige suuremad erinevused lastega ja lasteta leibkondade kulutuste osas tulevad eluasemele ja transpordile tehtavatelt kulutustelt. Lastega leibkondade kuludest moodustavad transpordikulud 16 protsenti, samas kui lasteta leibkondades on see osatähtsus 12,4 protsenti. Eluasemele kulub lastega leibkondade eelarvest 14,2 protsenti, lasteta leibkondadel aga 17,6 protsenti.

Lastega leibkondade kuludest on suurema osatähtsusega veel kulud rõivastele ja jalatsitele, restoranidele ning hotellidele, haridusele, vabale ajale ja majapidamisele. Seevastu eluasemele, toidule ja alkoholita jookidele ning tervishoiule tehtavad kulutused on lastega leibkondade puhul väiksema osatähtsusega kui lasteta leibkondadel.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.