"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
GALERII! Taasiseseisvumise veteranid Heinz Valk ja Tiit Made said tunnustust peaministrilt ja koolinoortelt (0)
01. juuni 2021
Albert Truuväärt

„Taasiseseisvumise otsustes 30 aastat tagasi polnud mingit kahtlust,“ ütles tänasel tänuüritusel Prantsuse Lütseumis endine ülemnõukogu liige ja taasiseseisvumisaja üks suurkujusid Heinz Valk. „Meie igatsus iseseisva Eesti Vabariigi järele oli nii suur, et ainuke õige suund oli riigi taasiseisvumine ning seda me ka järgisime.“

Vaata galeriid (41)

Heinz Valk ja Tiit Made meenutasid aega 30 aastat tagasi, kui teated Moskvas aset leidvast riigipöördest nendeni jõudsid ning kuidas 20. augustil  ikkagi jõuti otsuseni moodustada põhiseaduse assamblee ja taastada iseseisvus.

Made jutustas ka ühe vähem teada loo, mis leidis aset 20. augustil pärast taasiseseisvumise deklaratsiooni hääletamist kell 23.04. Nimelt korjas ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis enda kätte kõik muudatusettepanekud, mis deklaratsiooni asjus olid kirjalikult temani jõudnud. Nende seas oli nii 1939. aasta põhiseaduse taaskehtestamise otsus kui ka ettepanek mitte mingit deklaratsiooni üldse tol õhtul vastu võtta. Koos mindi Nugise kabinetti ning pärast põgusat arutelu otsustati need ettepanekud lihtsalt ära põletada. „Lippasin siis kiiresti tualetti ja tõin sealt Nugise juurde urni, milles saaks pabereid põletada. Tegime seda hästi korralikult paber-paber haaval, et ei jääks mingeid jälgi. Enn Põldroos pistis pärast isegi näpu tuha sisse veendumaks, et ei jäänud maha mingeid taasiseisvumist kompromiteerivaid paberitükke,“ rääkis Made.

Vabadust ei tohi käest lasta

Peaminister Kaja Kallas, kes tänas Valku ja Madet toonaste märkimisväärsete teenete eest, meenutas nõukogude aega, kui polnud veel vabadust. „Ja ma ei taha seda tagasi. Võrreldes oma vanavanemate põlvkonnaga olen mina väga õnnelikust põlvkonnast,“ kõneles ta. „Nemad elasid kunagi Eesti Vabariigis, kus neil olid olemas kõik vabadused. Neilt võeti kõik ära, kui nad olid veel noored. Nad olid harjunud vabadustega, kuid see kadus, nagu kadus ka riik pikkadeks aastakümneteks. Polnud enam vabadusi õppida, liikuda ja mõelda. Neilt võeti kõik ära,“ meenutas ta.

„Mina olen vastupidiselt väga õnnelikust põlvkonnast,“ jätkas Kallas. „Mäletan, et meil polnud midagi olemas, poed olid tühjad ning välismaast võis vaid mõelda. Tänu nende inimeste tööle, kes taastasid iseseisvuse, saime me kõik need vabadused uuesti kätte. Seetõttu hindan ma väga seda vabadust“.

„Teie olete põlvkonnast, kes pole seda aega näinud,“ pöördus ta koolinoorte poole. „Teile on vabadus loomulik. Kuid see ei ole iseenesestmõistetav. See on suur väärtus ja seda tuleb hoida.“

Peaminister kutsus üles mitte raiskama vabadust, mis on kätte on võidetud. „Kui on vabadus otsustada ja valida, siis tuleb seda kasutada. Tänapäeva oht on hoopis selles, et lasete oma vabadusi ära võtta tehnoloogial. Teie põlvkonna pluss on see, et need inimesed, kes taastasid iseseisvuse, on ikka meie keskel. Saate neile küsimusi esitada, nendega vestelda ja mälestusi talletada,“ tõdes ta.

Meeles isamaalised laulud

Tänasel tänuüritusel räägiti veel koolinoorte seas läbi viidud küsitlusest, kus küsiti, milliseid sündmusi nad Eesti taasiseseisvumise kohta enim teavad. Esmalt leidsid ära märkimist isamaalised laulud ja laulev revolutsioon. Õpilastele meenusid ka Balti kett, Rahvarinne, taasiseseisvumise otsus ja teletorni kaitsmine.

Tänuüritusel esitleti ka Prantsuse Lütseumi abituriendi Anna Veismani lühifilmi „Üdini positiivne“, mis räägib Eesti Vabariigi ja lütseumi taastamise paralleelidest.

20. augustil 2021 möödub 30 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest. Riigikantselei korraldab koostöös partneritega aastapäeva raames mitmeid noorteprojekte, üritusi ja näitusi. Üheks neist on tänuürituste sari „Vaba Eesti eest!“. Koolides üle-Eesti tunnustatakse omariikluse taastamisega seotud inimesi ja meenutatakse taasiseseisvumisega seotud sündmusi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.