"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
VÕIT LOOMADE JAOKS! Eesti keelustab karusloomafarmid (0)
02. juuni 2021
Kogunemine karusloomafarmide keelustamise toetuseks (02.06.2021) Foto Ilja Matusihis

“Oleme selle nimel aastaid tööd teinud ning meil on ääretult suur rõõm, et Eestist sai esimene Balti riik, kes on karusloomafarmid keelustanud,” ütles Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Annaliisa Post.

Vaata galeriid (29)

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, mis näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 56 ja vastu 19 Riigikogu liiget, teatas riigikogu pressiteenistus.

Eelnõu ühe algataja, Keskerakonna fraktsiooni liikme Andrei Korobeiniku sõnul on ühiskond andnud selge signaali, et karusloomafarmidel ei ole Eestis tulevikku.

Langenud nõudlus põhjustab äride sulgemist

“Langenud nõudluse tõttu pannakse ärid kinni isegi nendes riikides, mis on ajalooliselt olnud selle valdkonna turuliidrid. Mõned nendest riikidest keelavad karusloomafarmide pidamise,” ütles Andrei Korobeinik. “Samas mõistan ka neid, kes toetavad ettevõtlusvabadust, kuid karusloomafarmide puhul on tegemist marginaalse ärivaldkonnaga ning nende sulgemise majanduslik mõju on olematu. Üldise poliitika kujundamisel on see aga oluline samm.”

Karusloomafarmid on keelustatud näiteks Suurbritannias, Norras, Hollandis, Austrias, Horvaatias, Sloveenias, Makedoonias, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Slovakkias, Luksemburgis, Belgias, Tšehhis, Taanis ning Rootsis. “Usun, et see nimekiri pikeneb lähiajal veelgi,” lausus Andrei Korobeinik. “Oleme ühiskonnana jõudnud uude arenguetappi – sinna, kus me ei pea võitlema enam esmaste vajaduste eest ning tänu sellele jagub meil tähelepanu ka sellele, et loomi hästi koheldaks. Meil on mahti vaadata enda ümber, kuidas saame teisi aidata, et neilgi parem oleks.”

„Riigikogu on karusloomafarmide tegevuse lõpetamist arutanud kolmes koosseisus kolmel korral. Iga katsega on loomade heaoluga seotud ettepanek kogunud aina laiemat toetust nii parlamendi saalis kui ühiskonnas tervikuna. Teekond on olnud pikk, aga nüüd on see ajalooline otsus langetatud – loomade julm kohtlemine karusloomafarmides saab lõpu,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonda kuuluv Jevgeni Ossinovski.

Keelu sisseseadmine ei ohusta selliste loomade kasvatajaid, kes kasvatavad näiteks lambaid või küülikud. Kavandatav keeld hõlmab vaid sellist karusloomakasvatust, kus karusnaha tootmine on ainuke või peamine eesmärk.

Riigikogu liikmete Indrek Saare, Keit Pentus-Rosimannuse, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alenderi, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Siret Kotka, Andrei Korobeiniku, Raimond Kaljulaidi, Oudekki Loone, Katri Raigi, Jüri Jaansoni, Toomas Kivimägi, Johannes Kerdi, Mart Võrklaeva, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi, Liina Kersna ja Madis Millingu algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadusega  sätestatakse üleminekuaeg, mille kohaselt enne 2021. aasta 1. juulit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini, sest mingi ja kähriku tehistingimustes pidamine on keelatud alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Eestist sai esimene riik Baltikumis

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Annaliisa Post ütles, et tegu on ajaloolise võiduga. “Oleme selle nimel aastaid tööd teinud ning meil on ääretult suur rõõm, et Eestist sai esimene Balti riik, kes on karusloomafarmid keelustanud. Oleme selle otsusega eeskujuks nii lähiriikidele kui ka maailmas laiemalt. Ükski loom ei peaks inimeste edevuse pärast kannatama ja oleme tänulikud Riigikogu liikmetele, et nad võtsid vastu loomasõbraliku otsuse,” lisas ta.

Karusloomafarmide keelustamist on arutatud Eestis alates 2009. aastast, mil see teema esimest korda riigikogus tõstatati. Riigikogu täiskogu on karusloomafarmide keelustamise üle hääletanud aastatel 2017 ja 2019. 10.mail 2017 lükati eelnõu esimesel lugemisel tagasi 49 poolt- ja 24 vastuhäälega. Teisel korral 2019. aasta alguses langes eelnõu välja 28 poolt- ja 25 vastuhäälega.

Esimesed Euroopa riigid, mis karusloomafarmid keelustasid, olid Ühendkuningriik (2000) ja Austria (2005). Lisaks on keelu vastu võtnud Põhja-Makedoonia, Sloveenia, Horvaatia , Luksemburg, Serbia, Tšehhi ja Holland. Mitmes riigis – Belgias, Prantsusmaal, Norras, Slovakkias ning Bosnias ja Hertsegoviinas – on keeld vastu võetud, kuid see jõustub pärast üleminekuperioodi.

Lisaks Loomusele on karusloomafarmide keelustamisele toetust avaldanud Varjupaikade MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts, Pesaleidja, Kasside Turvakodu, Kelmiküla Kassijaam, Tartu Kassikaitse, MTÜ Kassiabi, MTÜ Zoosemu, Eesti Roheline Liikumine, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Eesti Metsa Abiks, Taimetoidumess ja paljud teised.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.