"Inimene peaks saama pühendada end lihtsalt oma elu elamisele. Linnaasutused peaksid olema heas mõttes justnagu nähtamatud – osutades linnakodanikule teenust nii, et nad ise meeldegi ei tule."

Tallinna linnasekretär Priit Lello
KUIDAS PANNA LAPSED LUGEMA? Kirjastaja: Dostojevski ja Tammsaare lugemine peletab noored raamatutest eemale (0)
02. juuni 2021
Foto: Ilja Matusihis

“Noortele pole vaja kohustuslikku ja vana kirjandust,” ütles kirjastaja René Tendermann, kes pidas noorte lugemise ja noortele kirjutatud raamatute puhul oluliseks, et need aitaksid lahendada praeguste noorte endi probleeme.

“Peame tulema 19. sajandist tänapäeva,“ lausus ta. „Dostojevski ja Tammsaare kohustuslikuks muutmisega 16-17-aastastele teeme me neile karuteene. Me ehmatame nad raamatutest pigem eemale ning seetõttu ei pruugi neist ka hiljem saada tõsiseid lugejaid.”

Tallinna Keskraamatukogu korraldas vestlusringi „Lugemise tulevik – kuidas digipõlvkond lugema panna?“, kus osalesid kirjanik Ene Sepp, meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus, kirjastaja René Tendermann ja keskraamatukogu vabatahtlik Diana Veilberg. Juttu juhtis Klassikaraadio toimetaja Lisete Velt.

Kirjanik Ene Sepp pakkus välja, et kohustusliku kirjanduse asemel võiks koolides olla soovituslik kirjandus.

Kirjandusklassika aitab maailma mõtestada

“Siis ei ehmata lapsed paksu raamatut nähes ära ning säilib ka lugemisharjumus,” lausus ta.

Sepp tõi esile ka asjaolu, et klassikalist kirjandust lugedes ei saa lapsed tihtipeale aru raamatus kasutatavast sõnavarast. “Kui laps loeb Oskar Lutsu “Kevadet”, siis tuleb talle ka seletada, mis asi on “krihvel”,” lausus ta.

Meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus seevastu ütles, et klassikalised teosed võiksid koolides ikka jääda.

“Need selgitavad ära teatud asjad Eesti ja maailma kultuuris,” sõnas Ibrus. “Kirjandusklassikat saab paremini mõista näiteks koos ajalooga ning neid koos käsitledes saame seletada seoseid ja mõtestada kultuuri laiemalt.”

Keskraamatukogu vabatahtlik Diana Veilberg pakkus välja, et noortel ja õpetajatel peaks kohustusliku koolikirjanduse kõrval olema ka muid valikuid.

“Paksud klassikalised teosed võivad lapsed raamatutest eemale peletada, kuid kui neid enam kohustuslikus korras lugema ei pea, siis võivad need muutuda palju meeldivamaks ning tuua isegi mõnusa lugemistunde,” ütles ta.

Raamatud jäävad

Rääkides lugemise tulevikust olid vestlusringist osalejad kindlad, et jäävad nii lugejad kui ka raamatud. “20 aastat tagasi ennustati raamatule hukku, kuid raamatud ikka ilmuvad ja veelgi rohkem kui varem. Ükskõik kui head interneti platvormid tulevad, ikka jääb soov ka raamatuid lugeda,” märkis Veilberg.

Ibrus tõi esile, et kuigi noored loevad ka läbi interneti väga palju, siis küsimuseks jääb ikkagi, millised on need tekstid, mida loetakse. “Internetitekste loetakse koos muu visuaalse materjaliga ning sel puhul on noored lisaks lugejatele ka autorid, kuna loovad ise uusi tekste,” lausus ta. “Digimaailmas on noored ka loojad, kuid küsimuseks on, kas loodud tekstid on piisavalt head täiskasvanute silmis.”

Samas oli ta kindel, et internetitekstid võimaldavad juhtida noori ka päris raamatute juurde. “Läbi digitaalse osalemise saab noori lugemise juurde lisaks tuua,” lausus ta.  “Samas peame säilitama selle, et ei kao ka paksemate raamatute noored lugejad.”

Ibrus mainis, et kui inimesed on harjunud teatud tekste lugema, siis nad hakkavad janunema ka uute tekstide järele. “Raamat ei kao ja ei kao ka raamatukogud.” kinnitas ta.

Hea enesetunne lugemisest

Kirjanik Ene Sepp märkis, et päris raamatute lugemine annabki lisaks mõnusale raamatulehtede krabinale ka hea enesetunde. „Raamat on nii meelelahutus kui ka informatsiooni hankimise allikas. Ilma selleta on meie maailm palju vaesem,“ ütles ta.

Indrek Ibrus sõnas, et raamatute puhul on infosaamise kõrval väga oluliseks ka nende väljanägemine ja visuaalne vorm.

“Kuigi praegu saab peaaegu kõiki asju lugeda ka internetist ei ole mina ise harjunud klassikalisi pikki romaane veel sealt lugema. Paksu raamatu puhul on oluline, et seda saab ka kätte võtta ja lehitseda,” märkis ta.

Tallinna Keskraamatukogu pälvis Euroopa Kodaniku auhinna projektiga “Loeme ette”, mille raames lugesid raamatukogu töötajad piirangute ajal koju sunnitud lastele telefonis või videosilla vahendusel raamatuid ette. Raamatukoguhoidjatele helistasid nii lasteaiaealised kui ka algklasside õpilased.

Auhinnasaamise puhul korraldas Tallinna Keskraamatukogu ka vestlusringi „Lugemise tulevik – kuidas digipõlvkond lugema panna?“, kus osalesid kirjanik Ene Sepp, meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus, kirjastaja René Tendermann ja keskraamatukogu vabatahtlik Diana Veilberg. Juttu juhtis Klassikaraadio toimetaja Lisete Velt.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.