"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Kohus mõistis Urmas Arumäe toimingupiirangu rikkumises süüdi (0)
02. juuni 2021
Urmas Arumäe. Foto: Scanpix

Harju maakohus mõistis kolmapäeval maaeluministri eksnõuniku Urmas Arumäe korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumises süüdi ja mõistis talle rahalise karistuse. Kohus mõistis Arumäele lühimenetluses lõplikuks karistuseks 8688 eurot.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja taotles kohtuvaidluses Arumäele rahalist karistust 300 päevamäära ulatuses päevamääraga 54 eurot. Prokurör leidis, et vastavalt lühimenetlusele tuleb rahalist karistust vähendada 1/3 võrra ning mõista talle lõplikuks karistuseks 200 päevamäära ehk 10 800 eurot.

Arumäe: ma pole kunagi maaeluministeeriumis töötanud

Pärast kaitsja Aadu Lubergi surma Arumäe kaitsmise üle võtnud vandeadvokaat Leon Glikman leidis, et süüdistus on põhjendamatu ning Arumäe tuleb õigeks mõista.

2. veebruaril alanud protsessil ei tunnistanud Arumäe end korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses süüdi.

Arumäe ja tema toonane kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg märkisid, et Arumäe pole kunagi maaeluministeeriumis töötanud. “Ei ole (Mart Järviku nõunik) olnud, ma olin õigusnõustaja läbi advokaadilepingu,” ütles Arumäe.

“Ma ei saa sellest süüdistusest aru. Ametiisikuks olemist ei saa tunnistajate ütlustega tõendada, selleks on vaja töölepingut või mingit asjakohast tõendit. Mina ei ole kunagi ministri nõunikuna töötanud,” kinnitas Arumäe.

Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja nimetab Arumäe kaitsetaktikat sõnademänguks. “Eks asju võib nimetada erinevate sünonüümidega, aga fakt on see, et kliendilepingu alusel oli tema see käsundit täitev advokaat, kes oligi palgatud ministrit nõustama muuhulgas siis kõikvõimalikes õigusküsimustes, ka selles PRIA-t puudutavas vaidluses,” rääkis Kivioja. 

Kivioja sõnul pole vahet, milline on Arumäe ametinimetus, vaid tema tegevuse sisu. “Kas ta on tööl ministeeriumi palgal või mingisuguse töölepinguga või kas ta on siis tõesti lihtsalt õigusteenust osutav advokaat, kui tema tööülesanne on selline, et ta läbi selle saab ministri otsuseid suunata ja osaleda otsuste kujunemise protsessis, siis juba sellest piisab, et olla ametiisik,” hindas prokurör. 

Kahel toolil korraga

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi nõustas Urmas Arumäe ametiisikuna õigusküsimustes maaeluministrit, olles samal ajal kahtlustatavate kaitsja kriminaalasjas, kus kannatanuks oli maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluv PRIA.

Põhja ringkonnaprokuratuur alustas 2019. aasta novembris kriminaalmenetlust uurimaks, kas toonase maaeluministri Mart Jäviku nõunik võis ministrile õigusnõu andes osaleda ametiisikuna otsuste tegemisel ja otsuste sisulisel suunamisel endaga seotud inimestega. Nimelt nõustas Arumäe ministrit PRIA-le kriminaalmenetluses volituse andmise küsimuses, olles ise samas kriminaalasjas kahtlustatavate kaitsja. PRIA küsis maaeluministeeriumilt volitusi saamaks Urmas Arumäe klientidelt tagasi 1,1 miljonit eurot investeeringuteks makstud toetusraha.

Nõunikuks saades Urmas Arumäe küll taandas end juriidiliste, kuid mitte füüsiliste isikute esindamisest nimetatud kriminaalmenetluses. “Prokuratuur leiab, et Urmas Arumäe taandumine kaitsja rollist oli pelgalt näilik, kuivõrd ta küll loobus juriidiliste isikute esindamisest, ent jätkas samade äriühingute juhatuses olnud füüsiliste isikute kaitsmist. Sealjuures hakkas juriidilisi isikuid esindama temaga samas büroos töötav teine advokaat. Seeläbi olid juriidilised isikud endiselt Urmas Arumäega seotud,” on eriasjade prokurör Leelet Kivioja varem BNS-ile öelnud.

Prokuratuuri hinnangul pidi Urmas Arumäe olema teadlik tema klientide majanduslikust huvist ehk oma kaitsealuste soovist toetusi mitte tagasi maksta, mis võis mõjutada tema otsuseid maaeluministri nõunikuna. Seega oli Urmas Arumäe korruptsioonivastase seaduse järgi teadlik korruptsiooniohust. “Samuti peab ametiisik toimingupiirangust viivitamata teavitama oma vahetut juhti, mida antud juhul süüdistatav ei teinud,” lisas Kivioja.

Prokuratuur esitas Arumäele süüdistuse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses ehk enam kui 400 000 euro ulatuses.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.