"Riigid, kes täna on vaktsineerimise edetabelites kõrgel kohal, on teinud inimestele hästi lihtsaks sõna otseses mõttes “vaktsiini otsa komistamise”, et inimene ei pea oma tavapärastelt radadelt üldse kõrvale astuma, selleks, et oma vaktsiinisüst kätte saada."

Kersti Kaljulaid, president
TEISMEEAS SAGENEVAD MEELEOLULANGUSED Vaimse tervise probleemid löövad lõkkele 13-14 eluaastal (0)
03. juuni 2021
Foto Pixapay

“Kui teie laps on saanud 18-aastaseks ja ta on sinnamaani olnud hea vaimse tervisega, siis on väga suur tõenäosus, et see jätkub ja ta elabki ülejäänud elu ka hea vaimse tervisega. Vaimse tervise probleemidega on mõistlik võimalikult kiiresti hakata tegelema, et nad ei muutuks krooniliseks,” sõnas Tallinna Ülikooli kooli- ja nõustamispsühholoogia külalislektor Astra Schults.

Shultsi sõnul ilmnevad vaimse tervise probleemid sageli juba varases eas. Peale kümnendat eluaastat, kui lapsed hakkavad teismeikka jõudma muutuvad oluliseks suhted kaaslastega ja see, mis teised minust arvavad. “See on vanus, millal hakkab tekkima sotsiaalset ärevust ja esinemise ärevust,” sõnas Schults. Kui selle ärevusega mitte tegeleda, siis võib see kasvada aga nii suureks, et laps ei tule sellega toime.

Teine vanus, kus vaimse tervise probleemid sageli ilmnevad on 13-14 eluaastal. “Tulevad esile meeleolulangused ja eriti sageli tekivad need tütarlastel ehk siis depressioon kui vaimse tervise probleem tihtipeale ilmneb juba selles vanuses,” sõnas ta.

“Kui esinemisärevuse teise kooliastme jooksul seljatan, siis edaspidi tõenäoliselt saan ka hästi hakkama,” rääkis Shults. “Kui teismeeas ilmnev depressioon on ühekordne esimene episood, aga saan selle vastu abi, siis tõenäolisemalt see ei muutu krooniliselt taas ja taas ilmnevaks.”

Turvatunne ja usaldus aitavad probleeme ennetada

Hea vaimse tervise hoidmise ning probleemide ennetamiseks on Shultsi sõnul usaldusväärsed suhted täiskasvanutega. “Turvatunnet kasvatab kui on olemas selged reeglid ja piirid, mille sees ma tean, et kui toimetan, siis on asjad hästi. Ma ei pea muretsema, mul ei lähe asjad vussi ja on teada, et kui nendest piiridest üle astutakse, mis minuga siis järgmiseks juhtub,” sõnas ta.

“Kui juba varasemalt algklassides ja lasteaias on olnud lapsega hea suhe, siis tõenäoliselt hoolimata sellest, et see teismeline võib-olla ei veeda minuga nii palju aega koos ja ei kõnele kõigest, mis pähe tuleb, siis tõenäoliselt juhul kui ta satub raskesse olukorda, pöördub ta minu poole,” sõnas Shults. “Lähedus ei pea tingimata realiseeruma selles, et oleme sama palju koos ja samamoodi kui siis kui laps väiksem oli,” lisas Schults. Kui laps vanemaga kõiki teemasid ei ava, siis on hea kui tal on veel mõni usaldusväärne täiskasvanu, olgu selleks siis tädi või onu.

Lapsevanemal on küll õigus vaadata oma lapse arvutisse või koolikotti, aga sellisest nuhkimisest suurt kasu pole.  Sellisel juhul peab Schultsi sõnul tegelema kahe probleemiga: suhtlusprobleemiga, mis sellise meetodi kasutamiseni viis ning probleemiga mis ilmneb infost, mille vanem leiab. Kui aga lapsega algusest peale koos asju arutada, siis on suurem tõenäosus, et ta julgeb mure korral ise abi küsida.

Lapse kaitsmiseks ei pea tema privaatsfääri trügima

“Kui mõtleme selle vanuse peale, kus lapsed on juba teismeliseks saanud, siis neil on ka oma privaatseid tegevusi, kuhu ma ei peagi lapsevanemana vägisi tungima. Küll aga peaksid tal selleks eaks olema teadmised, kuidas ära tunda seda kui ekraani peal toimuv on tema jaoks arusaamatu, ebamugav, ootamatu ja kahtlane ja tal oleks olemas teadmised ja oskused, kuidas endale abi tulla küsima,” sõnas Schults.

“Kui laps on harjunud sõpradega mingit mängu mängima ja selle kõrvale internetis vestlema ja siis saabub seltskonda keegi uus inimene, kes hakkab tegema kummalisi asju, küsima kummalisi küsima, et ta siis ei püüaks selle olukorraga ihuüksi hakkama saada, vaid tuleks ja räägiks sellest mulle ja ütleks, et tule vaata  ise, mis sa arvad sellest jutust,” lisas ta.

Kui lapsevanem on lapse pärast mures ja ei tea, mida ta teeks, kui satuks näiteks hasartmängude küüsi või pornograafilise sisuga materjali peale, siis Schultsi sõnul ei pea selgitusteks neid lehti nendega koos vaatama, rääkimata sellest, et tuleks mõned hasartmängud lapsega koos läbi mängida.

“Küll aga kui tunnen muret ja pole kindel, kas laps oskab ise õigesti käituda, siis ehk vaataksin neid kaugemalt, kõneleksin hasartmängurlusest ja võib-olla mõtleks sellest, kuidas meie peres lotomängudega üldse lood on,” sõnas ta.

“Samamoodi seksuaalne areng ja seksuaalne tegevus on inimese jaoks olulise koha peal ja ilmselt täiskasvanuna peame hoolitsema selle eest, et meie lapsed teeksid seesuguseid tegevusi turvaliselt ja kaitstult ilma, et me peaksime nende magamistuppa trügima,” lisas ta.

Abivajajast annab märku käitumise muutumine

“Enamasti siis kui inimene on mingi teemaga kimpu jäänud, muutub tema käitumine ehk kui mul on lihtsalt kahtluseuss närimas, aga ma pole veel kindel või ei usu, et mu laps mulle räägiks, mis tegelikult toimumas on, siis võiksin püüda aru saada, kas ta käitumine on muutunud või ei ole,” sõnas Schults. Muutunud võib olla näiteks magama minemise, üles ärkamise või koju jõudmise kellaaeg.

“Igasuguse käitumise muutuse võin võtta arutelu alla ehk mul on olemas kirjeldus ja muutus ja saan lapsega püüda rääkida sellest, kas ta on ise ka seda muutust märganud ja mis ta arvab, millest see on tulnud,” lisas ta.

Kui on kahtlus, et laps ei usalda vanemat ja üritab midagi varjata siis võiks leida ühiseid teemasid ja tegevusi, et tekiks taas omavahel suhtlemise harjumus ning usalduse võimalus. 

Sellest, kuidas täiskasvanuna aidata kaasa sellele, et meie lapsed kasvaksid üles hea vaimse tervisega ja kuidas luua lastele neile sobiv inforuum rääkis Tallinna Ülikooli kooli- ja nõustamispsühholoogia külalislektor Astra Schults Tallinna Ülikooli saates “Haridus eetris”.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.